2-06-38410/3 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

2-06-38410 lisadega on kostjale isiklikult allkirja vastu üle antud . Vastamise tähtpäev saabus seega 30.07.2007.a. Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu 23.02.2002.a. sõlmitud liitumislepingust. Kostja jättis tasumata talle osutatud sideteenuste eest esitatud arved ning rikkus sellega lepingutingimusi. Kostja võlg hageja ees on 2164,94 krooni. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 kohaselt kohaldatakse enne 1.juulit 2002 tekkinud võlasuhtele enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. VÕSRS § 12 lg 1 kohaselt enne 1.juulit 2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1.juulist 2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Tulenevalt võlgnevuse tekkimise ajast lähtub kohus otsuse tegemisel nii tsiviilkoodeksi (TsK) kui võlaõigusseaduse (VÕS) vastavatest sätetest. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 järgi on ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine ja kohustise tingimuste muutmine lubamatu. TsK § 190 lg 1 ja § 191 kohaselt võidakse kohustuse täitmine tagada leppetrahviga. Pooled on kooskõlas TsK §-ga 192 sõlminud kirjaliku kokkuleppe leppetrahvi osas, mis on lepingus sätestatud viivistena. Vastavalt TsK § 231 lg –le 1 on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest lepinguga kindlaksmääratud protsendimäära. Samuti VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 on võlausaldajal kohustuse rikkumise korral õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, punkt 6 annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib rahalise kohustuse rikkumisel nõuda selle täitmist. Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult nõuda viivist kuni VÕS §-s 94 sätestatud suuruseni. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 108 lg 2). Lepingu kohaselt on viivis 0,15 % tähtaegselt tasumata summast päevas arve maksetähtpäevale järgnevast arvates. Hageja taotleb kostjalt välja mõista viiviseid põhivõla ulatuses, s.o. 2164,94 krooni. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus selgitab, et taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitatakse asja lahendanud kohtu (mitte