Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1 (2)

Asjaolud ja menetluse käik 29.08.2006 esitas Korteriühistu xxx hagi xxx (xxx) vastu 10 341.03 krooni ja viiviste nõudes. Kostjale kuulub korteriomand asukohaga xxx. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja täitnud oma kohustust tasuda õigeaegselt Korteriühistu xxx üldkoosoleku otsustega fikseeritud tariifide alusel arveid perioodil aprill 2005.a kuni veebruar 2006.a. Eeltoodud perioodil on kostja tasunud arveid vaid osaliselt või jätnud arved tasumata. Hageja on arvestanud kostjale põhivõlana 8 552.68 krooni ja arvestanud viivist 0,07 % tasumata summalt päevas, kokku 1 788.35 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 10 341.03 krooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel alates 27.07.2006 sissenõutavaks muutumata viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Kostja sai hagimaterjalid ja määruse isiklikult kohtutäituri vahendusel kätte 19.06.2007. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagi põhinõude osas summas 8 552.68 krooni kuulub rahuldamisele. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. KÜS § 7 lg 4 alusel on hageja arvestanud kostjale viivist 0,07 % tasumata summalt päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 1 788.35 krooni ning alates 27.07.2006 viivis kuni põhinõude täitmiseni. Seega on alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni muutunud sissenõutavaks viivis summas (0,07% x 8 552.68 krooni x 378 päeva) 2 263 krooni, mis kuulub tagaseljaotsusega kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Meeli Kaur 2 (2)

kohtunik

3 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.