Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja selle lisadega, leiab, et läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks kuulub rahuldamisele.

OÜ täiendava likvideerimise

Juhindudes TsMS § 475 lg 1 p 11 on hagita asjaks juriidilise isiku likvideerija määramine. Sama seadustiku § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS 59. peatükis, mis käsitleb juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramist, ei ole sätestatud kohtu kohustust korraldada kohtuistung juriidilise isikule likvideerija määramisel. Eeltoodu alusel leiab kohus, et antud asja võib lahendada kirjalikus menetluses. Äriseadustiku (ÄS) § 218 lg 2 tuleneb, et juhul kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Avaldaja on avaldusele lisatud dokujmentidega tõendanud, et OÜ-le kuulub kinnistu nimetusega XXX (Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna Võru kinnistusregistri regiostriosa nr XXX). Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et OÜ-le äriregistrist kustutamisel ei olnud täidetud kõik TsÜS § 45 lg 1 sätestatud tingimused ning juhindudes ÄS § 218 lg 2 tuleb läbi viia OÜ-le täiendav likvideerimine ja määrata OÜ-le likvideerijaks vandeadvokaadi vanemabi KT, kes on ka TsMS § 603 lg 3 sätestatud nõusoleku kohtule andnud.

Tiia Mõtsnik Kohtunik

Lk 2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.