lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-15196/5

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 01.08.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-05-15196/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.08.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1370
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(tagaseljaotsus) Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse avalikult teatavaks

1. august 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-05-15196 (endine nr. 2/227-22000/05)

Tsiviilasi

OÜT hagi H-VV vastu 11 394,75 krooni saamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OÜT(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja TV Kostja H-VV(isikukood XXX, elukoht XXX, VR pärija)

Menetlustoimingu tegemise

Kirjalik menetlus

viis

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista H-VV 11 394,75 (üksteist tuhat kolmsada üheksakümmend neli krooni 75 senti) OÜT kasuks.
3.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta H-VV kanda.
2.Välja mõista H-VV menetluskulu 2 669,74 (kaks tuhat kuussada kuuskümmend üheksa krooni 74 senti) OÜT kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6]. Kostja võib esitada kaja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018 või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358. Asjaolud 30.06.2005.a. esitas OÜT hagi VR vastu 11 178,80 krooni saamiseks ja HP vastu 21 007,20 krooni saamiseks. 15.02.2006 määrusega kohus eraldas hageja nõuded eraldi menetlusse ning käesolevas tsiviilasjas jätkus menetlus hagis VR vastu. Kohus tuvastas, et VR on surnud . Seetõttu kohus peatas tsiviilasja menetluse kuni VR õigusjärglase või selle puudumise kindlakstegemiseni. Kuivõrd notari KK 04.04.2007 kirjast nähtus, et VR pärandi on vastu võtnud H-VV, siis10.04.2007 määrusega kohus uuendas tsiviilasja menetluse ning asendas kostja VR kostjaga H-VV. 26.04.2007 esitas OÜT hagi H-VV vastu 11 394,75 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt teostas hageja elamu XXX haldamist ja majandamist. Kuivõrd VR kui korteriomanikul tekkis hooldus- ja kommunaalteenuste eest võlgnevus ning ta suri 26.05.2006 on hageja nõue on esitatud korteriomaniku õigusjärglase H-VV vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista hooldus- ja kommunaalteenuste võlgnevus summas 9 294,30 krooni ning viivised 2 100,45 krooni, kokku summas 11 394,75 krooni. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kuivõrd kostjale ei õnnestunud hagimaterjale kätte toimetada, toimetati 13.06.2007 hagimaterjalid kostjale kätte postkasti panekuga Rahvastikuregistris märgitud aadressil XXX. Kostja vastust tähtaegselt ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 326 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kätte toimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud, et kättetoimetamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil on lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud saajale isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja kättetoimetamine ei ole võimalik ka saaja esindajale või käesoleva seadustiku §-des 322 ja 323 nimetatud isikule. Kohus leiab, et TsMS §-s 326 sätestatud tingimused on täidetud ning menetlusdokumendid on vastavalt eeltoodule kostjale kätte toimetatud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. 04.02.2002 elamu XXX kodukorrast (t lk 15-16) nähtub, et elamu haldamist ja majandamist teostas hageja. Elamu haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise aktist (t lk 17)

nähtub, et hageja on 31.03.2003 haldamise ja majandamise üle andnud korteriühistule Valge

12.Korteriomanike võlgnevust üle ei antud. Tallinna Linnavalitsuse 05.12.2001 määruse nr 128 (t lk 19) alusel muutus elamu XXX aadress ja elamu aadressiks sai XXXX. Seega teostas hageja elamu Lasnamäe 50/11 haldamist perioodil 04.02.2002 – 31.03.2003. Harju Maakohtu kinnistusosakonna väljatrükist (t lk 54) nähtub, et korteriomandi XXX omanik on VR. Hageja esitatud tõendist ( t lk 63) nähtub, et VR hooldus- ja kommunaalteenuste võlgnevus hageja ees perioodi mai 2000 – jaanuar 2002 moodustab 9 294,30 krooni. Rahvastikuregistri (t lk 25) väljatrükist nähtub, et VR on surnud . Viljandi notari KK kirjast ( t lk 44) nähtub, et VR pärandi on vastu võtnud kostja. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 151 lg 1 (kuni 01.07.2001 redaktsioonis) kohaselt korraldab elamu haldamist kuni elamu haldamise üleandmiseni korteriühistule või eluruumide omanikele eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele eluruumi omanik on kohustatud maksma halduskulude eest vastavalt sõlmitud pooltevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Nimetatud kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseni maksab eluruumi omanik halduskulude eest samadel alustel teiste sama elamu eluruumide omanikega. EES § 15 lg 1 (kuni 01.02.2002 redaktsioonis) erastatud eluruumidega elamus võivad omanikud asutada elamu ühiseks haldamiseks korteriühistu. Korteriühistu liikmeks on ka käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud kohustatud subjekt erastamata korterite ja neile vastava muu osaga elamust. Elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni 2002. aasta 31. detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud maksma majandamiskulusid korteriomandiseaduse järgi. Eluruumide erastamise kohustatud subjektile või isikule, kellele on haldamine üle antud, kohaldatakse selles õigussuhtes korteriomandiseaduses valitseja kohta käivaid sätteid. Korteriomanikud võivad korteriomandiseaduse alusel tehtud otsusega valitsejaks oleva isiku tagandada. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 lg-tes 1-5 on sätestatud vara alusetust omandamisest või säästmisest tulenevad kohustused. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt laienevad nimetatud sätted ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. Pärimisseaduse § 130 lg 1 kohaselt pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kostja on viivitanud võlgnevuse tasumisega alates 01.07.2002. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustist täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hooldus- ja

kommunaalteenuste võlgnevus 9 294,30 krooni ning viivised 2 100,45 krooni, kogusummas 11 394,75 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt TsMS § 60 lg 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonis) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele kohtukuluna riigilõiv 2 100 krooni hageja kasuks. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindajana poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Arvestades asja mahtu ja keerukust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 11 394,75 x 5% =569,74 krooni. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuludena 2 669,74 krooni.

Viivi Villemson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja