Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Pärast vara valduse taastamist, koostati varale hindamise akt, mille kohaselt ei olnud vara kasutatud heaperemehelikult, ning vara ei olnud töökorras. Vaatamata asjaolule, et vara ei olnud töökorras, õnnestusleida varale ostja hinnaga 288 000 krooni (käibemaksuta). Kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees oli järgmine: kostja poolt hagejale liisingueseme omandamisega tekkinud hüvitamata kulu ehk vara jääkmaksumus kokku summas 374 722.77 krooni; vara realiseerimisega seotud kulud kokku summas 4 450.85 krooni. Võlgnevus kokku 379 173.62 krooni. Kuna vara õnnestus võõrandada 288 000 krooni eest, ei katnud vara võõrandamisest saadud rahasumma kostja poolt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid ning lepingust tulenevalt oli kostja poolt hagejale hüvitamata 91 173.62 krooni. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud veel kasutusrendi leping nr 002446IL ning nimetatud kasutusrendilepingust tulenev kasum oli 6 492.08 krooni. Hageja tasaarveldab nimetatud summa lepingust tuleneva võlgnevusega, mistõttu on kostja poolt hagejale lepingust hüvitamata veel 84 681.54 krooni. 25.10.2006.a. esitas hageja vastuse kostja 19.09.2006.a. esitatud seisukohtadele. Hageja on lisanud hagiavalduse juurde vara üleandmise-vastuvõtmise akti ning ka vara hindamisakti nr 00151, mis oli koostatud selleks pädevate isikute poolt. Ainuüksi juba asjaolu, et vara ei olnud töökorras välistab võimaluse, et varaga oleks keegi teinud tööd enne müüki. Hageja on seisukohal, et hageja on tõendanud nii üleandmise-vastuvõtu akti kui ka hindamisaktiga, et vara ei olnud töökorras, mistõttu kostja väide, et vara oli väga heas korras on paljasõnaline ja tõendamata. Hindamisakti kohaselt oli vara keskmine turuväärtus 325 000 krooni. Nimetatud hinnaga anti vara ka müüki. Arvestades kasutatud masinate/sõidukite turgu ning praktikat, kujuneb vara tegelik müügihind müügiprotsessi käigus. Arvestades vara seisukorda ning üldist kasutatud masinate turgu, on hageja seisukohal, et vara õnnestus võõrandada parima hinna eest, mida turul nimetatud hetkel pakuti. Kostja seisukoht Kostja OÜ D esitas 19.09.2006.a. vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt ta hagi ei tunnista. Kostja tagastas hagejale liisingulepingu eseme 16.04.2004.a. ja see vara müüdi 28.06.2004.a. Tagastatud laadur-ekskavaator oli väga heas korras ja hageja väide, et vara oli kasutatud mitte heaperemehelikult ja ei olnud töökorras on paljasõnaline. Oma hagiavalduse juurde ei lisanud hageja ekspertiisi akti, mis kajastab vara seisukorda. Samuti ei ole selge, kas vara töötas kuskil enne müüki või mitte. Kostja leiab, et hagiavalduses toodud arvestus, mille järgi oli kostjale arvestatud võlgnevus summas 84 681.54 krooni ei ole tõendatut, sest tagastatud vara oli heas seisukorras ja võiks maksta umbes 320 000-330 000 krooni. Kostja leiab, et müügihind 288 000 krooni on liiga väike, mille hageja pani oma äranägemisel, aga ta võiks olla umbes 320 000-330 000 krooni, ja selle hinna vahe võiks katta hageja. Kohtu põhjendused TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Hagiasjas pool ise määrab, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagejal õnnestus võõrandada laadur-ekskavaator

paarima hinna eest või mitte ning kas tal on õigus nõuda tekkinud vahte kostjalt. VÕSRS § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepinguteie kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut, lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Arvestades seda, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud kasutusrendi leping ning selle üle vaidlus puudub, tuli kostjal täita endale lepinguga võetud kohustus. Hageja oli koostanud kostjale maksegraafiku, mille alusel pidi kostja igakuiselt tasuma hagejale laadur-ekskavaator kasutamise eest. Kostja ei ole aga tasunud maksegraafikus kindlaksmääratud makseid kohaselt ja kindlaksmääratud tähtajaks. Seega ei ole kostja täitnud on kohustusi nõuetekohasel viisil. See on aga käsitletav kohustuse rikkumisena. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui ka taganeda lepingust või öelda leping üles. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist, st kohustus maksta maksegraafikujärgseid makseid ning kui kostja seda ei tee, siis on hagejal õigus öelda leping üles. VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja on tõendanud hindamisaktiga nr 00151 (t lk 20), et laadur-ekskavaator ei olnud töökorras ning hinnaks määrati 325 000 krooni. Samuti on tõendatud kulud, mis tekkisid seoses vara müügiga. Seega kostja väited, mille kohaselt oli laadur-ekskavaator väga heas töökorras on tõendamata. Kostja väited selle kohta, et vara oleks saanud müüa ka kõrgema hinnaga ei ole tõendatud. Tuleb nõustuda hagejaga, et alati ei pruugi hindamisaktiga määratud hinda masina müügil saada. Arvestada tuleb turul valitseva nõudlusega selliste masinata järele. Arvestades seda, et kostja oli endale võtnud kohustuse tasuda hagejale igakuiselt graafikujärgseid makseid ja seda, et kostja seda ei teinud ning asjas esitatud tõendeid, rahuldab kohus AS H hagi OÜ D vastu 84 681.54 krooni nõudes. Menetluskulu TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades seda, et kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Küllike Johannson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.