Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtuniku nimi
Küllike Johannson
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
24.07.2007.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-22148 (endine number 2/28-26928/05)
Tsiviilasi
HL hagi OÜ vastu 5 990 krooni nõudes.
Menetlusosalised
Hageja HL(isikukood XXX, elukoht XXX); kostja OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX). 16.04.2007.a., Tallinn
Istungi toimumise aeg Istungil osalesid
Hageja HL Hageja esindaja MT Kostja esindaja SP
Kohtuotsuse resolutsioon
06.02.2007.a. esitas kostja täiendava vastuse. Käesoleva vastusega kinnitab kostja, et hageja poolt ostetud pesumasin on töökorras. Kliendi pretensioonile on reageeritud AA T poolt 18.08.2005.a. On käidud kliendi pool kohal ja seadet kontrollitud, mis ostutus töökorras olevaks. Kontrollimist teostas AA T esindaja IN. AA T on iseseisev autoriseeritud Electrolux’i toodete remondiga tegelev ettevõte. Nende poolt tehtud ekspertiisi aktid ja otsused on edasimüüjate jaoks kohustuslikuks täitmiseks. Kohtu põhjendused TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Hagiasjas pool ise määrab, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on kohustatud tagastama hagejale makstud rahasumma või vahetama ümber hageja poolt ostetud pesumasina Electrolux. Tarbijakaitseseaduse (TKS) § 2 p 1 kohaselt on tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandusvõi kutsetegevusega. Asja materjalidest selgub, et hageja on tarbijaks TKS tähenduses ning selle üle pooltel ka vaidlus puudub. TKS § 9 lg 1 kohaselt peavad kaup ja teenus vastama kehtestatud nõuetele, olema sihipärasel kasutamisel ohutud tarbija elule, tervisele ja varale ning selliste omadustega, mida tarbija tavaliselt õigustatult eeldab. Tarbijale müüdav kaup või osutatav teenus peab vastama lepingutingimustele võlaõigusseaduses sätestatu kohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu, lg 4 kohaselt on tarbijalemüük asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud müügileping. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 6 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. Antud juhul ei vasta hageja poolt ostetud pesumasin kvaliteedi osas lepingutingimustele. Ei saa pidada õigustatuks asjaolu, et juba esimesel pesukorral kuumeneb pesumasin liigselt ning levitab ebameeldivat lõhna (eeldatavasti plastmassi sulamise lõhn). VÕS § 218 lg 2 kohaselt tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast
ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. VÕS § 222 lg 1 kohaselt kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Hageja oli esmalt nõus sellega, et kostja asendab puudusega pesumasina uue vastu ning hageja oli nõus ka maksma juurde, kui uus pesumasin maksab rohkem kui varem ostetu. Kostja ei olnud sellise asjaoluga nõus. VÕS § 223 lg 1 kohaselt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Hageja tugineb hagis sellele, et ükski töömees ei ole masinat kontrollinud ning esitanud ühtegi dokumenti selle kohta, et masin oleks töökorras või rikkis. Tarbijakaebuste komisjoni istungil (t lk 12) esitas kostja esindaja tõendi (t lk 14), mille kohaselt seadme töös defekte ei tuvastatud, kõik tööfunktsioonid vastavad antud tüüpi seadmele omastele tunnustele. Nimetatud otsuse väljaandmise kuupäevaks on märgitud 18.08.2005.a., kuid puuduvad muud andmed, mis viitaksid asjaolule, et hageja pool olid käinud AA T spetsialistid, kes oleksid tuvastanud/mittetuvastanud hageja poolt ostetud pesumasinal defekti (defekte). 08.08.2005.a. ei ole keegi hageja juures käinud pesumasinat kontrollimas ning varasematel kordadel ei ole töömehed koostanud ülevaatamise akti ning või kui 21.06.2005.a. koostas töömees akti, siis seda hagejale ei antud. Kuna nimetatud defekteerimise järelotsusel puudub otsuse number, koostamise kuupäev, töötellimuse number, kontrolli teostamise aeg ning kelle juuresolekul, jätab kohus selle tõendina kõrvale ning otsuse tegemisel ei arvesta seda eelpool nimetatud põhjustel. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Antud juhul on puudused ilmnenud viis päeva pärast pesumasina ostmist, mil hageja kutsus ka remondimehe pesumasinat vaatama. Hilisematel kutsumistel ei ole remondimehed tulnud või tulid kokkulepitud ajast hiljem ning puuduse tuvastamine sel ajahetkel ei olnud enam võimalik. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Seega oli ka hageja poolt ostetud pesumasin kohe algusest peale puudusega ning kostja oli kohustatud pesumasina parandama või välja vahetama ilma, et hageja oleks pidanud pöörduma mitmeid kordi kostja poole palvega seda teha ning hiljem ka Tarbijakaebuste komisjoni poole. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et nimetatud komisjoni otsust ei ole kostja täitnud, viidates, et OÜ-l ei leia võimalust täita Tarbijakaitseameti kirjalikku otsust. Kohus ei näe nimetatud asjas mingisuguseid võimalusi, miks kostjal ei ole võimalik Tarbijakaitseameti otsust täita. Asjaolu, et kostja on Electrolux toodete edasimüüja, ei anna alust keeldumiseks. Samuti kostja väide selle kohta, et nimetatud pesumasinate partiis ei ole esinenud ühelgi teisel masinal defekte, ei tähenda veel seda, et hageja masinal ei võinud olla defekte. Selleks, et seda kindlaks teha, oleks pooled pidanud taotlema ekspertiisi tegemist, kuid kumbki pool seda taotlenud ei ole ning seega tuleb asuda seisukohale, et defekt hageja poolt ostetud pesumasinal esines.
Arvestades seda, et kostja ei ole esitanud ühtegi aktsepteeritavat tõendit selle kohta, mis lükkaks hageja poolt esitatu ümber, tuleb hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista 5 990 krooni. Menetluskulu Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-de 46 p 1 ja 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. TsMS § 60 lg 3 kohaselt kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Arvestades seda, et hageja on esitanud kohtule ainult riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv summas 420 krooni.
Küllike Johannson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.