Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

AS-i õigusjärglane) ja kostja sõlmisid mobiilsideteenustega liitumislepingu. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva Eurotelefon 256 kasutamise eeskirju. Samuti kinnitasid pooled oma allkirjadega lepingul, et hageja kohustus võimaldama kostjale mobiiltelefoni sidealaseid teenuseid ning kostja kohustus vastutama eelnimetatud teenuste tasumise eest kuni lepingu lõpetamise päevani. Hageja leiab, et AS ( AS-i õigusjärglane) on täitnud oma lepingulised kohustused ja võimaldanud lepinguga kostjale üleantud SIM-kaardiga teenuseid kasutada. Nimetatud SIMkaardiga on ka kasutatud AS-i ( AS-i õigusjärglane) poolt pakutud teenuseid ja seetõttu kohustub kostja ka osutatud teenuste eest hagejale tasuma. Tasumata jätmisega on kostja rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Tulenevalt kasutamise eeskirjade punktist

Eeskirjade punkti 4.2.2. kohaselt kohustus kostja tasuma õigeaegselt teenuse osutaja poolt esitatud arved. Kostja ei ole nimetatud kohustust täitnud. Arvetest nr XXX, nr XXX, nr XXX, XXX ja nr XXX nähtub, et kostja põhivõlgnevus hageja ees moodustab kokku 6 926,60 krooni. Nähtuvalt eeskirjade punktist 6.1. ja hinnakirjast arvestatakse maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud viimasele kuupäevale järgnevast kalendripäevast 0,5% võlasummast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni kuus ühe liidesenumbri kohta. Hagiavaldusest tulenevalt võlgneb kostja hagejale perioodi 25.11.1997 – 12.05.2005 eest viiviseid summas 94 374,93 krooni. Hageja vähendas viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 6 926,60 krooni, mis on kohtu arvates mõistlik. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole täitnud tema poolt sõlmitud lepingut ega tasunud telefoniteenuse eest on hageja õigustatud nõudma kostjalt nii põhivõlgnevust kui viivist. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 13 853,20 krooni, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 6 926,60 krooni ja viivistest summas 6 926,60 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonist). Hageja on tasunud riigilõivu 1 050 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja on kandnud kulutusi ka õigusabi eest, mis arvestades asja mahtu ja keerukust kuulub väljamõistmisele summas 415,60 krooni (3% hagihinnast). Kokku kuulub kostjalt kohtukuludena väljamõistmisele 1 465,60 krooni.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.