Pärnu Maakohus
Kohtu koosseis
Kohtunik Indrek Saar, kohtuistungi sekretär Aivi Meister
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.juuli 2007 a. Rapla
Tsiviilasja number
2-06-10278
Tsiviilasi
JSP OÜ hagi V Õ vastu 3318.20 krooni väljamõistmiseks.
Menetlusosalised ja nende
Hageja J S P OÜ (reg. kood xxxxxxxx, asukoht xxxxx xxxxx xxxxxxxx xxx. x), seaduslik esindaja juhatuse liige T T.
esindajad
Kostja V Õ (pankrotis, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxxxxxx x/x-x), pankrotihaldur Terje Eipre, advokaadibüroo Eipre ja Partnerid, Tallinn 10132 Juhkentali t. 8-9.
Välja mõista V Õlt (pankrotis) J S P OÜ kasuks 1680.60 krooni teenustasu võlga. Kohtukulude jaotus Riigi poolt kantud asja läbivaatamise kulud ja hageja poolt kantud menetluskulud (hagi esitamisel tasutud riigilõiv, postikulu) jätta 50 % ulatuses kostja kanda. Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Riigi kasuks kulude väljamõistmise lahendab kohus määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. Asjaolud Hagiavaldusest ja selle täiendusest (t.l. 29) nähtub, et hageja osutas 01.oktoobrist 2001.a. kuni 01.oktoobrini 2005.a. xxxxx maakonnas xxxxxx xxxxxxxxx t. x elamu jaoks vee ja kanalisatsiooni teenust, kuni 01.maini 2004.a. ka prügiveoteenust. Kostjale kuuluvad samas majas korteriomandidkorter nr. 6 ja korter nr. 5. Poolte vahel on sõlmitud leping kommunaalteenuste osutamiseks ja
hageja on esitanud kostjale tarbitud teenuste eest tasumiseks arved, millede alusel on kostja tasunud vaid osaliselt vastavalt oma arvestustele. Hageja on esitanud kostjale tasumiseks arve nr. 190 01.juunist 2006.a. summale 693.20 krooni; arve nr. 119 01.maist 2004.a. summale 204.80 krooni; arve nr. 11 28.veebruarist 2005.a. summale 169..32 krooni; arve nr. 14 31.märtsist 2005.a. summale 85.41 krooni; arve nr. 26 30.aprillist 2005.a. summale 132.80 krooni; arve nr. 34 31.maist 2005.a. summale 66.40 krooni; arve nr. 42 30.juunist 2005.a. summale 136.10 krooni; arve nr. 46 31.juulist 2005.a. summale 129.50 krooni; arve nr. 51 31.augustist 2005.a. summale 99.60 krooni ja arve nr. 57 30.septembrist 2005.a. summale 132.80 krooni- kokku summas 1989.61 krooni. Tasunud on kostja nõuetekohaselt vaid arve nr. 11 järgi 169.32 krooni ja arve nr. 14 järgi osaliselt 139.68 krooni. Tasumata on seega 1680.60 krooni. Alates 30.aprillist kuni 31.märtsini 2006.a. on hageja esitanud kostjale arved viiviste kohta. Viivis moodustab hageja arvestuse kohaselt 1637.60 krooni. Kostja keeldus küll hagejaga lepingut sõlmimast, kuid ei keeldunud hageja poolt osutatavaid teenuseid kasutamast. Kostja vaidleb selle üle, kas ta peab osutatud teenuste eest tasuma. Võlasuhte tekkimise aluseks on leping. Samas sätestab VÕS § 3 p. 3, et võlasuhe võib tekkida ka alusetust rikastumisest. Antud juhul rikastus kostja teiste xxxxxxxxx tn. x kinnistu kaasomanike arvel. Kostja kohustus tasuma kommunaalteenuste eest hetkest, kui ta asus kasutama vett. Kostja ei ole teatanud veearvesti näitusid, samuti ei ole ta võimaldanud oma korterisse sissepääsu näitude kontrollimiseks ja takistas veearvestit plommimast. Ühtegi tõendit kommunaalteenuste eest tasumisest vabastamise kohta ei ole kostja esitanud. Neil põhjustel palub hageja kostjalt VÕS §-de 100, 101 lg. 1 p. 6, 108 ja 113 alusel välja mõista võla koos viivisega kokku 3318.20 krooni. Kostja ei tunnista hagi. Vastuväidetest nähtub, et lepingut hagejaga ta sõlminud ei ole, kuna hageja poolt pakutud leping ei vastanud seadusele ja hageja keeldus seda tema ettepanekutele vastavalt muutma. Kostjal puudub igasugune kokkulepe hagejaga kommunaalteenuste osutamiseks ja seepärast ei ole hagejal ka alust esitada talle arveid ega nõuda nende tasumist. Tarbitud vee eest on kostja tasunud. Hageja ei ole hagiavaldusele lisanud kommunaalteenuste osutamise lepingut ja arveid nr. 119 ja 190, mis tõendaksid tema võlga hageja ees; volikogu otsustas selle töö hagejale anda alles 24.jaanuaril 2002.a. ja 2001.a. ei olnud hagejal õigust tegelda veevarustusega; kostja tunnistab, et omas selles majas kaks korterit, vee tarbimise võimalus tal oli, sisse kolis korterisse 5 2004.a., korter nr. 6 oli kuni müümiseni tühi; alates 2003.a. ei tohi vett müüa kliendile ilma veemõõtjata; hageja pidi panema veemõõtja, algul oli korteris nr. 5 veemõõtja, see läks aga hiljem rikki; hiljem pani ta veemõõtja keldrisse 0 näiduga; enne seda maksis ta samuti tarbitud vee eest. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kinnistusregistri väljavõttest nähtub, et kuni 16.augustist 2005.a. oli samas elamus korteriomandite nr.5 ja 6 omanikuna kantud registriosadesse kostja. Poolte seletustest nähtub, et elamus oli hagetaval perioodil ja on ka praegu moodustatud korteriühistu. Asjaolu, et kostja on keeldunud hagejaga teenuse osutamise lepingut sõlmimast, ei välista kostja kohustust teenuste eest tasuda ja hageja õigust kostjalt tasumist nõuda. Kostja võtab omaks, et ta asus korterisse nr. 5 elama 2004.a., enne oli korter remondis, korteris nr. 6 keegi ela, kuid ta kasutab seda hoiukohana; hageja poolt osutatud teenuseid on ta hagis märgitud perioodil kasutanud. Seega on poolte vahel tekkinud võlasuhe Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg. 1 mõttes. VÕS § 3 p. 3 kohaselt võib võlasuhe tekkida ka alusetust rikastumisest. Kohtule esitatud tõendid annavad küllaldase aluse asuda seisukohale, et poolte vahel oli kuni 01.oktoobrini 2005.a. niisugune võlasuhe. Kuna kostja on tunnistanud teenuste kasutamist ja korteris nr. 5 elamist, siis ei lõpetanud korteriomandi omaniku vahetumine hageja ja kostja vahelist võlasuhet. Kostja ei ole hagejale korteriomandi omaniku vahetumisest ka teatanud. Seepärast on hagi esitatud põhjendatult antud kostja vastu. Kui kostja leiab, et tal puudub hagejaga leping, siis on ta kasutanud teenuseid ilma õigusliku aluseta ja VÕS § 1027 kohaselt tuleb õigusliku aluseta saadu seaduses
ette nähtud alustel ja ulatuses välja anda. Antud juhul on tegemist VÕS § 1028 lg. 1 ette nähtud olukorraga, kus hageja on täitnud oma kohustusi; lepingu puudumise faktist lähtudes hagejal aga kostja ees kohustused puudusid. VÕS § 1032 lg. 2 kohaselt tuleb saadu väärtus hüvitada rahas, kui saadu väljaandmine ei ole võimalik. Hageja on esitanud kostjale tarbitud teenuste eest arved 01.juunil 2003.a., 01.mail 2004.a. ja alates 2005.a. veebruarist kuni 01.oktoobrini 2005.a. igakuuliselt, pärast seda kuni 31.märtsini 2006.a. arveid varem tasumata summadelt arvestatud viiviste kohta. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 2005.a. veebruarikuus paigaldati elamu keldrisse ühine veemõõtja, korterite veemõõtjad paigaldati erinevatel aegadel pärast seda. Kostja võtab omaks, et tema korteritel on veemõõtjad alates 2005.a. aprillikuust. Hageja on esitanud maja veekulu arvestuse (t.l. 83-85) korterite lõikes alates 2005.a. veebruarikuust kuni 2005.a. septembrikuuni (kaasa arvatud) ja eraldi kostja korterite kohta samal ajavahemikul. Kuni 2005.a. aprillikuuni on tarbitud vee kogus arvestatud elamu veemõõtja näitude põhjal (jagatuna korterite arvuga ja vastavalt iga korteri elanike arvule), alates aprillikuust on arvestuses fikseeritud kostja kummagi korteri veemõõtja näidud ja nende põhjal saadud tarbitud vee kogused. Vee hind 16.60 krooni m3 veemõõtja olemasolu ja 2,13 m3 inimese kohta hinnaga 35.40 krooni on määratud xxxxx Valla Volikogu 05.veebruari 1998.a. määruse ja vallavalitsuse 25.jaanuari 2005.a. määrusega; vallavalitsuse 21.septembri 2001.a. korraldusega on hageja märatud hageja vee-ettevõtjaks. Seega on põhjendamatud kostja väited selles, et hagejal puudus õigus talle vee eest arvete esitamiseks. Hageja on antud juhul täinud ka oma seadusest tulenevat kohustust. Hageja poolt antud teatise (t.l. 102) kohaselt on kostja tasunud teenuste eest seitsmel korral kokku 811.10 krooni. Kahte esimest arvet (summadele 693.20 ja 204.80 krooni) kostja ei tasunud ja sellest oli tekkinud ka tema võlg hageja ees enne 28.veebruari 2005.a., millest alates hakkas hageja esitama kostjale arveid igakuuliselt. 28.veebruari 2005.a. arve summas 169.32 krooni tasus kostja nõuetekohaselt, 31.märtsi 2005.a. arve summale 225.09 krooni tasus kostja osaliselt 14.juulil 2005.a. Seepärast on hageja hakanud arvestama tasumata osalt viivist, näidates 30.aprilli 2005.a. arvel viivise 20 päeva eest summas 45.- krooni. 31.mail 2005.a. arvet summale 66.40 krooni kostja ei tasunud; 30.juunil 2005.a. on hageja esitanud arve summale 136.12 krooni ja 31.juulil 2005.a. summale 129.48 krooni; kostja on teinud 14.juulil 2005.a. neli makset (summades 139.68, 45.-, 106.97 ja 120.65 krooni); 12.augustil 2005.a. on kostja tasunud 129.48 krooni ja 15.septembril 2005.a. 100 krooni. Kostja poolt tasutud summad on olnud enamuses väiksemad, kui arve järgi oleks tulnud tasuda. Nii on kostjal jäänud teenuste eest tasumata 1680.60 krooni. Kuni 30.septembrini 2005.a. esitatud arvete järgi tasumata summadelt moodustas viivis 31.märtsiks 2006.a. 2139.70 krooni. 31.oktoobrist 2005.a. kuni 31.märtsini 2006.a. on hageja esitanud kostjale ka iga kuu eest juurde arvestatud viiviste kohta arved. Kohtul ei ole alust hageja arvestustes kahelda, kostja ei ole tõendanud, et ta oleks teinud hagejale vee eest rohkem makseid. Asjaolu, et arvetel ei ole näidatud tasumise tähtaega, ei anna samuti kostjale alust teenuste eest tasumata jätta. VÕS § 76 lg. 2 kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, arvestades tavasid ja praktikat. Kostja tegevus nendele nõuetele ei vasta. Osutatud teenuste eest arve esitamisel on alati alus eeldada, et võlgnik selle ka mõistliku aja jooksul tasub. Kui kohustuse täitmise tähtaega ei ole kindlaks määratud, siis peab võlgnik VÕS § 82 lg. 3 kohaselt täitma kohustuse mõistliku aja jooksul pärast võlasuhte tekkimist. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt võib võlausaldaja (hageja) nõuda võlgnikult (kostjalt) kuni kohustuste täitmiseni viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest; kui viivise määra ei ole ette nähtud lepingus või see ei tulene seadusest, on viivise määraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressi määr enne iga aasta 01.jaanuari ja 01.juulit, millele lisandub 7% aastas. Enne 01.juulit 2005.a. oli intressi määr poolaasta
kohta 2% ja enne 01.jaanuari 2006.a. 2,25 %. Lepingu puudumise tõttu ei ole võimalik hagetavas määras kostjalt viivist välja mõista ja hageja poolt esitatud andmed laekumiste ning tasumiste kohta ei võimalda kohtul viivist ümber arvestada. Hageja arvestuste kohaselt on kostja jätnud tarbitud teenuste eest maksmata 1680.60 krooni, mille kohus peab ka võimalikuks kostjalt välja mõista. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg. 1 kohaselt menetluskulud kas võrdsetes osades või võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus peab antud juhul jaotada kohtukulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele, mis on 50 %.
Indrek Saar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.