Tühistada Pärnu Maakohtu 22.06.2006 otsus ning saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.
Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.* OÜ esitas 02.05.2006 kohtusse hagi V.Õ vastu, paludes temalt välja mõista tasumata kommunaalteenuste võlgnevus summas 1680, 60 krooni ja sellelt arvestatud viivis 1637,60 krooni.
2.Kostjale kuulub korteriomand Rapla maakonnas x. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping kommunaalteenuste osutamiseks. Hageja osutas kuni 01.10.2005 x elamu tarbijatele vee ja kanalisatsiooni teenust, kuni 01.05.2004 teostas ka prügivedu. Hageja on esitanud kostjale tarbitud teenuste eest tasumiseks arved, millede alusel on kostja tasunud vaid osaliselt. Tasumata on arve nr 190 01.06.2003 summas 693, 20 krooni; arve nr 119 01.05.2004 summas 204, 80 krooni; arve nr 14 31.03.2005 summas 85, 41 krooni; arve nr 26 30.04.2005 summas 132, 80 krooni; arve nr 34 31.05.2005 summas 66.40 krooni: arve nr 42 30.06.2005 summas 136, 10 krooni; arve nr. 46 31.07.2005 summas 129, 50 krooni; arve nr 51
31.08.2005 summas 99, 60 krooni ja arve nr 57 30.09.2005 summas 132, 80 krooni. Kokku võlgneb kostja 1680, 60 krooni. Alates 30.04.2005 on hageja esitanud kostjale ka viivise arveid. Hagi esitamise ajaks moodustas viivis 1637, 60 krooni.
3.Kostja keeldus küll hagejaga lepingut sõlmimast, kuid ei keeldunud hageja poolt osutatavat teenust kasutamast. Võlasuhte tekkimise aluseks on leping. Samas sätestab võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 3, et võlasuhe võib tekkida ka alusetust rikastumisest. Antud juhul rikastus kostja teiste kinnistu kaasomanike arvel. Kostja ei ole teatanud veearvesti näitusid, samuti ei ole ta võimaldanud oma korterisse sissepääsu näitude kontrollimiseks ja takistas veearvestit plommimast. Kostja muutis omavoliliselt x veesõlmi, võttis maha elamu veearvesti ja takistas juurdepääsu veearvestile. Tõendeid, miks peaks kostja olema kommunaalteenuste eest tasumisest vabastatud, kohtule esitatud ei ole. Neil põhjustel palus hageja kostjalt VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 108 ja § 113 alusel välja mõista võlg koos viivisega kokku 3318, 20 krooni. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud, tema arvates ei ole hageja nõue tõendatud ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Lepingut hagejaga ta sõlminud ei ole, kuna hageja poolt pakutud leping ei vastanud seadusele ja hageja keeldus seda tema ettepanekutele vastavalt muutma. Kostjal puudub igasugune kokkulepe hagejaga kommunaalteenuste osutamiseks ja seepärast ei ole hagejal ka alus esitada kostjale arveid ega nõuda nende tasumist. Hageja ei ole hagiavaldusele lisanud kommunaalteenuste osutamise lepingut ja arveid nr 119 ja 190, mis tõendaksid kostja võlga hageja ees. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
5.Pärnu Maakohus rahuldas hagi. Kinnistusregistri kohaselt oli x asuva korteriomandi omanikuks kuni 16.08.2005 kostja. Poolte seletustest nähtub, et antud elamus oli hagetaval perioodil ja on ka praegu moodustatud korteriühistu. Korteriühistu olemasolu elamus ei välista teenuste osutajal võimalust sõlmida vastavad lepingud korteriomandite omanikega. Hageja esindaja seletustest nähtub, et lepingute sõlmimise aluseks oli korteriühistu otsus; kostja sai lepingu teksti, kuid keeldus sellele alla kirjutamast. Kostja võttis omaks, et ta on selles korteris hagetaval perioodil elanud ja hageja poolt osutatud teenuseid kasutanud. Seega on poolte vahel tekkinud võlasuhe VÕS § 2 lg 1 mõttes. VÕS § 3 p 3 kohaselt võib võlasuhe tekkida ka alusetust rikastumisest. Kohtule esitatud tõendid annavad küllaldase aluse asuda seisukohale, et poolte vahel oli kuni 01.10.2005 niisugune võlasuhe. Kuna kostja on tunnistanud teenuste kasutamist ja korteris elamist, siis ei lõpetanud korteriomandi omaniku vahetumine hageja ja kostja vahelist võlasuhet. Kostja ei ole hagejale korteriomandi omaniku vahetumisest teatanud. Seepärast on hagi esitamine antud kostja vastu põhjendatud. Kui kostja leiab, et tal puudus hagejaga leping, siis on ta kasutanud teenuseid ilma õigusliku aluseta ja VÕS § 1027 kohaselt tuleb õigusliku aluseta saadu seaduses ette nähtud alustel ja ulatuses välja anda. Tegemist on VÕS § 1028 lg-s 1 ette nähtud olukorraga, kus hageja on täitnud oma kohustusi; lepingu puudumise faktist lähtudes hagejal aga kostja ees kohustused puudusid. VÕS § 1032 lg 2 kohaselt tuleb saadu väärtus hüvitada rahas, kui saadu väljaandmine ei ole võimalik.
6.Hageja on esitanud kostjale tarbitud teenuste eest arveid kuni 01.10.2005 ja pärast seda kuni 31.03.2006 arveid tasumata summadelt arvestatud viivise kohta. Hageja esitatud teatise kohaselt on kostja tasunud teenuste eest vaid kolmel korral: 14.07.2005 187, 21 krooni, 12.08.2005 129, 48 krooni ja 15.09.2005 100 krooni. Poolte seletustest nähtub, et alates märtsist 2005 on kostjal veearvesti, mis asub elamu keldris ja arved on pärast seda esitatud
arvesti näidu alusel; hageja esindaja seletuste kohaselt asus arvesti varem kostja korteris, kostja aga arvesti näitusid ei teatanud ja märtsis 2005 algas arvestus kostja jaoks nullist; 2003. a kohta koostas ta kostjale arve kostja enda soovil ja tema poolt antud lähteandmete alusel; 2004. a kohta koostas hageja arve oma arvestuste kohaselt, lähtudes kohaliku omavalitsuse poolt veemõõtjata korteri kohta kehtestatud metoodikast; hageja esindaja on isiklikult käinud 2002. a kostja korteris veemõõtjat vaatamas; 2004. a käis kostja korteris veemõõtjat vaatamas ka vallavanem. Kõik kohtule esitatud arved on esitatud tasumiseks ka kostjale ning kohtul puudub alus hageja esindaja seletuses kahelda. Kohus ei pidanud usaldusväärseks kostja seletust, et ta ei ole kasutanud vett hageja arvetel märgitud summade ulatuses ja et tal enne 2005. a märtsikuud veemõõtja puudus.
7.VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivist. Alates maist 2005 on hageja näidanud arvetel varem tasumata summadelt arvestatud viivise, mille määraks on 1% tasumata summalt ühe kuu kohta. Apellatsioonkaebuse põhjendused
8.Kostja palub apellatsioonkaebuses Pärnu Maakohtu otsuse tühistada ning saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõiguse normi ja oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mille tulemusel on teinud ebaseadusliku kohtuotsuse.
9.Maakohus asus ebaõigele seisukohale, et poolte vahel on tekkinud võlasuhe VÕS § 2 lg 1 mõttes ja et võlasuhe tekkis alusetust rikastumisest. Kohus on jätnud tähelepanuta kostja esitatud vastuväited hagiavaldusele, milles kostja juhtis tähelepanu asjaolule, et tal ei olnud hagejaga sõlmitud lepingut, kuna leping ei vastanud seadusele. Ka ei olnud poolte vahel saavutatud mingisugust kokkulepet kommunaalteenuste osutamiseks ja nende eest tasumiseks. Leping, mida kostjale allkirjastamiseks 2002. a pakuti, ei vastanud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eeskirjale, mis kinnitati volikogu 25.01.2001 määrusega nr 25. Seetõttu oli kostjal õigus keelduda lepingu sõlmimisest ning väide, et võlasuhe tekkis alusetust rikastumisest, on väär. Kohaliku volikogu poolt kinnitatud eeskirjas oli vee-ettevõtjale antud õigus teenuse pakkumine lõpetada kui teenuse eest ei ole tasutud. Kui teenuse osutamiseks leping puudus, sest kostja ei soovinud antud tingimustel teenust kasutada, ei olnud vajalik talle ka teenust osutada. Vaatamata sellele on kostja tarbitud vee eest tasunud.
10.Kohus on jätnud tähelepanuta, et arved, mis hageja poolt esitati, ei vastanud seadusele: neis ei olnud märgitud, mis perioodi eest ning millise vee- ja kanalisatsiooni koguse eest tasumist nõutakse ja millal on maksetähtaeg. Neid asjaolusid ei ole hageja tõendanud. Kohus ei tundnud huvi, milline oli kohaliku omavalitsuse poolt veemõõtjateta korteri kohta kehtestatud metoodika, millest on hageja arvete koostamisel lähtunud. Kohus asus seisukohale, et asjas ei ole tõendatud, et kostja ei oleks vett arvetes märgitud maksumuses kasutanud ja et kostjal enne 2005. a märtsikuud veemõõtja puudus. Kohus on rikkunud võrdõiguslikkuse printsiipi, lugedes kõik hagiavalduses esitatud väited ja kohtuistungil antud seletused ilma igasuguste tõenditeta põhjendatuks ja õigeks, samas aga leidnud, et kostja seletused ja väited ei ole usaldusväärsed.
11.Viivise väljamõistmisel on kohus tuginenud VÕS § 101 lg 1 p-le 6 ja § 113 lg-le 1. Samas on kohus jätnud tähelepanuta VÕS § 113 lg 4, mille kohaselt võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Vastus apellatsioonkaebusele
12.Hageja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seiskohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et kaevatav kohtuotsus tuleb protsessiõiguse normi rikkumise tõttu kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 3 tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
14.Hageja pöördus hagiga kohtusse, nõudmaks kostjalt tarbitud kommunaalteenuse eest 9 arve (arve nr 14 - 31.03.2005 summas 85, 41 krooni ei olnud lisatud) alusel maksmata summasid ning maksmisega viivitamise eest viivist. Kolleegium nõustub maakohtuga, et sõltumata lepingu olemasolust on kostja kohustatud tarbitud teenuse eest tasuma. Kuid antud juhul vaidles kostja hagile vastu ka seetõttu, et hagiavalduse ja dokumentide koopiate alusel ei ole hageja nõue tõendatud (vastus tl 23) ning et vee eest, mida kostja on tarbinud, on ta ka tasunud arvestusega 2,13 m3 kuus inimese kohta, sest vee mõõtmiseks tal veemõõtjat kuni märtsini 2005 ei olnud (19.06.2006 istungi protokoll tl 36). Samal istungil väitis hageja seaduslik esindaja, et kostjal oli veemõõtja olemas, kuid selle näite ta ei esitanud. Ka 05.06.2006 kohtule esitatud vastuses oli hageja väljendanud sama seisukohta (tl 29). Vastuses kostja vastuväidetele väitis hageja, et kirjalikud tõendid on kohtule esitatud („arved on esitatud seaduslikult ja need on esitatud nõudes tõenditeks“) ning et kostja ei teatanud veearvesti näitusid ega võimaldanud sissepääsu näitude kontrollimiseks. Hageja väitel ei saanud ta kostjale arveid esitada ning vaid siis, kui kostja tuli 2003. a vallavalitsuselt abi saama, tehti talle arve (istungi protokoll - tl 35). Võlgnevuse kujunemise arvestust, s.h 2003. a ja 2004. a võla (01.06.2003 arve/tšekk nr 190 summas 693, 20 krooni ja 01.05.2004 arve tšekk nr 119 summas 204, 80 krooni) kohta, hagimaterjal ei sisalda. Seetõttu on õige apellandi väide, et hageja nõudest ei selgu, mille alusel on hagile lisatud arved koostatud (mis perioodi ja millise koguse eest tasu nõutakse). Kohtuotsuses sisalduv seisukoht, et 2003. a arve koostati kostja poolt antud lähteandmete alusel, ei tugine asja menetlemise käigus esiletoodud asjaoludele. Kumbki pool ei ole seda väitnud, pealegi on kostja veemõõtja olemasolu üheselt eitanud.
15.Kuna poolte vahel lepingut sõlmitud ei olnud, pidi hageja tõendama, et tema koostatud arved vastavad kostja poolt tarbitud teenusele (võlgnevuse arvestuslik kujunemine). Vastavat arvestust hageja kohtule ei esitanud. Kostja põhiliseks vastuväiteks lepingu puudumise kõrval oli väide, et tarbitud vee eest on ta tasunud. Vaatamata sellele, et hageja esitas kohtuistungil andmed kostja poolt vee eest tasumise kohta (14.07.2005, 12.08.2005, 15.09.2005) summas 416, 69 krooni (tl 34), ei täpsustanud ta oma nõuet (hagiavalduses on nõutud kostjalt ka arvete nr 42, nr 46 ja nr 51, koostatud vastavalt 30.06.2005, 31.07.2005 ja 31.08.2005, tasumist, kus vee- ja kanalisatsiooni eest nõutud summad on ligilähedased kostja tasututele). Nii on hageja nõudnud 30.06.2005 arve nr 42 järgi 136, 12 krooni, kostja on tasunud 12.07.2005 187, 21 krooni, 31.07.2005 arve nr 46 järgi nõuti vastava teenuse eest 129, 48 krooni, nimetatud summa on kostja 12.08.2005 tasunud, 31.08.2005 arve nr 136 alusel nõuti kostjalt 99, 60 krooni, kostja tasus 15.09.2005 100 krooni.
16.Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Ülaltoodust tulenevalt jättis maakohus täitmata TsMS §-st 392 tulenevad eelmenetluse ülesanded. Kolleegiumi arvates on tegemist menetlusnormi olulise rikkumisega, mida ei ole võimalik
apellatsioonimenetluses kõrvaldada, mistõttu tuleb kohtuotsus TsMS § 656 lg 2 alusel tühistada. TsMS § 392 kohaselt tuleb asja uuel läbivaatamisel selgitada välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende suhtes, samuti poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta.
Ü. Jänes
G.Kivinurm
M.Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.