Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-17-7189 ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Asjaolud ja menetluse käik xxxx, Xxxx ja xxxx väljakuulutamiseks.

esitasid

08.05.2017

avalduse

Xxxx

osaühingu

pankroti

Pankrotiavalduse kohaselt on Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon 27.07.2016 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1292/16 mõistnud võlgnikult välja töötasu 491.43 eurot, töölepingu erakorralisest ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest hüvitise 446.75 eurot, koondamishüvitise 410 eurot, välislähetuse päevaraha 500 eurot ja viivise 37.45 eurot võlausaldaja 1 kasuks. Viidatud otsus jõustus 05.09.2016. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 01.06.2016 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/935/16 on võlgnikult välja mõistetud töötasu 422,86 eurot, kasutamata põhipuhkuse hüvitis 308.33 eurot, koondamishüvitis 350.83 eurot, välislähetuse päevaraha 1 313 eurot ja viivise 37.45 eurot võlausaldaja 2 kasuks. Viidatud otsus jõustus 11.07.2016. Tartu Maakohtu 17.10.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-9902 mõisteti võlgnikult võlausaldaja 3 kasuks välja töötasu 2 704.88 eurot, puhkusehüvitis 1 087.40 eurot, koondamishüvitis 1 834.80 eurot ja hüvitis töölepingu lõpetamisel vähem etteteatatud aja eest 1 317.43 eurot. Kohus tunnistas tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 04.10.2016 algatas kohtutäitur Enno Kermik võlausaldaja 1 avalduse alusel ja 07.11.2016 võlausaldaja 2 avalduse alusel täitemenetlused eeltoodud otsuste täitmiseks. 12.04.2017 ekirjaga teatas kohtutäitur, et töövaidluskomisjoni otsuseid ei ole võimalik täita, kuna võlgnikul puudub majandustegevus ja realiseeritavat vara ei ole. Peale selle on võlgniku vastu käimas veel 4 menetlust, mille käigus ei ole samuti suudetud nõudeid rahuldada. Äriregistri andmetel on võlgnikul maksuvõlg alates 21.08.2015 summas 36 617.44 eurot ning 2015. aasta majandusaasta aruanne on esitamata. Eeltoodu alusel paluvad võlausaldajad välja kuulutada Xxxx osaühingu pankrot. Harju Maakohtu 12.06.2017 määrusega nimetas kohus Xxxx osaühingu ajutiseks pankrotihalduriks Magnus Braun ́i. Sama määrusega jättis kohus Xxxx, Xxxx ́i ja Xxxxavalduse Xxxxosaühingu pankroti väljakuulutamiseks läbi vaatamata Xxxxpoolt esitatud avalduse osas. 26.06.2017 esitas ajutine pankrotihaldur aruande. Aruande kohaselt kanti Xxxxosaühing äriregistrisse 29.09.2006. Osaühingu osakapital on 2 500 eurot. Võlgniku peamiseks

2-17-7189 tegevusalaks on äriregistri kohaselt kaubavedu maanteel. Võlgniku osanikuks on Xxxx OÜ. Võlgniku praeguseks juhatuse liikmeks on Xxxx. Võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks saatis ajutine haldur 13.06.2017 tähitud postiga ning e-postiga (äriregistris märgitud kontaktidel) võlgnikule järelepärimise koos nõutava informatsiooni loendiga, milles palus esitada andmed ja dokumendid hiljemalt 20.06.2017. 19.06.2017 edastas haldur järelpärimise võlgniku juhatuse liikmega seotud äriühingute e-posti aadressidel ning asus ka äriühingute kontaktidel telefonikõnesid tegema. Ajutisel halduril õnnestus võlgniku juhatuse liige kätte saada 20.06.2017. Juhataja edastas 21.06.2017 vastuse, et ta ei jõua nii kiiresti dokumente edastada, firmal puuduvad varad ja majandustegevus. Seega on ajutine haldur aruande koostamisel lähtunud avalikest registritest kättesaadavast informatsioonist ja ajutise halduri esitatud järelepärimistele vastustena laekunud informatsioonist ja pankrotiavalduses esitatust. Võlgnikul on Swedbank AS-is arvelduskontod

XXXXXXXXXXXXXX

ja XXXXXXXXXXXXXX mille saldo 19.06.2017 seisuga on 0 eurot. Viimasel kontol on broneeringud 18,62 eurot kaardi kuutasudest. Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel võlgnikul väärtpaberid puuduvad. Maanteeameti andmetel ei ole võlgniku nimele sõidukeid registreeritud. Võlgnikule ei kuulu kinnisvara. Registreerimata vallasvara haldurile teadaolevalt puudub. Haldurile ei ole teada nõudeid kolmandate isikute vastu. Juhatuse kinnitusel võlgnikul vara puudub. Esialgsetel andmetel on võlgnikul vara summas 0 eurot. Maksu- ja Tolliameti 15.06.2017 saldoteatise kohaselt on võlgnikul maksuvõlg alates 21.08.2015. Nõuete saldo on 60 412.11 eurot, millele lisandub arvestuslik intress 15.06.2017 seisuga summas 9 525.70 eurot. Nõuete summa moodustab kokku 69 937.81 eurot. Täitemenetluse registri kohaselt on võlgniku suhtes menetluses kaheksa täiteasja, milles sissenõutavate nõuete kogusumma on 21 635.55 eurot. Esialgsetel andmetel on võlgnikul kohustusi summas 91 573.36 eurot. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgnik on tema varade ja kohustuste vahekorda arvestades maksejõuetu. Võlgniku seisund ei ole ajutine, sest võlgniku juhatus on avaldanud, et võlgnikul puudub majandustegevus ja varad. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võimalusi võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ega tervendamiseks. Võlgniku juhatuse vastust arvestades on see ka võimatu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul vajavad võlgniku maksejõuetuse põhjused edasise pankrotimenetluse käigus täiendavat analüüsi. Maksejõuetuse tekkimise põhjusi ning täpset aega on võimalik käsitleda edasises menetluses, kui võlgniku juhatusel õnnestub hankida vastavaid andmeid ning raamatupidamisdokumente. Maksejõuetuse tekkimise aja täpsustamiseks tuleb võlgnikult välja nõuda kuupõhised bilansid ja kasumiaruanded, mis võimaldaksid modelleerida võlgniku omakapitali kujunemist kuude lõikes ning seeläbi täpsemalt määratleda püsiva maksejõuetuse tekkimise aega. Esialgu on ajutine haldur seisukohal, et 2014. majandusaasta aruandes esitatu kohaselt oli võlgniku omakapital 31.12.2014 seisuga positiivne (6 391 eurot). See aga ei tähenda, et võlgnik oli tingimata maksejõuline. Võlgniku 2014. aasta bilansi finantsandmete põhjal arvutatud likviidsussuhtarv (maksevalmiduskordaja) näitab, et võlgnikul võis juba 31.12.2014 olla raskusi lühiajaliste võlgnevuste eest tasumisel, sest tema maksevalmiduse kordaja on mitterahuldav. Seega oli võlgniku maksevõime juba 31.12.2014 mitterahuldav. Kuivõrd võlgnikul tekkis maksuvõlg 21.08.2015 ning seda pole suudetud tänini likvideerida, vaid see on ajas üksnes kasvanud, asub ajutine haldur kättesaadava informatsiooni alusel esialgsele

2-17-7189 seisukohale, et võlgnik võis olla maksejõuetu juba 21.08.2015. Hiliseima võimaliku stsenaariumi kohaselt pidi maksejõuetus olema püsiv ning juhatusele ilmne päeval, mil lõpetati töölepingud pankrotiavalduse esitanud võlausaldajatega (ehk võlgniku töötajatega) s.o 05.04.2016. Võlgniku kontoväljavõttest nähtuvalt on juhatuse liige Xxxx võtnud pangakontoris võlgniku kontolt 08.04.2016 (mis oli ka viimane päev, mil Xxxx oli võlgniku üks osanikest ning juhatuse liikmetest) 24 417 eurot. Kõnealune tehing (või sooritus) ja sellest johtuvad võimalikud nõuded vajavad täpsustamist edasise menetluse käigus. Tegemist võib olla võlgniku võlausaldajate huve kahjustavate sooritustega, mis väljaselgitatavatest asjaoludest sõltuvalt võivad olla tagasivõidetavad või anda alust endise juhatuse liikme (Xxxx ) vastu nõude esitamiseks. Ajutise menetluse käigus ei ole ajutine haldur (lisaks ülalmainitule) muid tagasivõitmise võimalusi tuvastanud. Võlgniku püsiv maksejõuetus on kõige hiljemalt tekkinud tegevuse lõpetamisel, so aprillis 2016. aastal. Endised juhatuse liikmed Xxxx ja Xxxx pankrotiavaldust ei esitanud. Seda ei ole esitanud ka Xxxx. Vastavalt ÄS § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt ÄS §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on ajutine haldur seisukohal, et Xxxx ja Xxxx ning ka Xxxx on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Maksejõuetuse tekkimise aeg, põhjused ja kohustuste täpne maht tuleb tuvastada pankrotimenetluse käigus, kuivõrd võlgniku juhatus on jätnud haldurile esitamata raamatupidamisdokumendid. Ajutine haldur on tuvastanud, et käesolevas menetlusstaadiumis on maksejõuetuse põhjus muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Juhatuse liikmete tegevus vajab edasises pankrotimenetluses täpsustamist. ÄS § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist ning § 179 lg 4 järgi juhatus kohustub esitama äriregistrile majandusaasta aruanded kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Võlgnik on esitanud registrile viimase majandusaasta aruande 2014. majandusaasta kohta. Võlgniku juhatus on jätnud raamatupidamise korraldamata, millega on rikkunud ÄS §§ 183 ja 179 sätestatut. Võlgnik ei ole esitanud ajutisele pankrotihaldurile ega registripidajale 2015. ega 2016. majandusaasta aruannet. Vastavalt Raamatupidamise Toimkonna Juhendile 1 peavad raamatupidamise aruannetes kajastatavad varad, kohustused, omakapital, tulud, kulud ja kasum vastama raamatupidamise seaduse paragrahvis 3 defineeritud mõistetele. Võlgnik on rikkunud raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii,

2-17-7189 et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Võlgniku juhatuse liikmete tegevus võib vastata KarS § 3811 lg 1 ja lg 2 sätestatud süüteo koosseisule, mille kohaselt raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist ,–karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohustuslase pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu, –karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Xxxx, Xxxx ja Xxxxesitasid 08.05.2017 avalduse Xxxxosaühingu pankroti väljakuulutamiseks. 12.06.2017 määrusega jättis kohus avalduse Xxxxpoolt esitatud osas läbi vaatamata. Pankrotiavalduse kohaselt on Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon 27.07.2016 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1292/16 mõistnud võlgnikult välja töötasu 491.43 eurot, töölepingu erakorralisest ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest hüvitise 446.75 eurot, koondamishüvitise 410 eurot, välislähetuse päevaraha 500 eurot ja viivise 37.45 eurot võlausaldaja 1 kasuks. Viidatud otsus jõustus 05.09.2016. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 01.06.2016 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/935/16 on võlgnikult välja mõistetud töötasu 422.86 eurot, kasutamata põhipuhkuse hüvitis 308.33 eurot, koondamishüvitis 350.83 eurot, välislähetuse päevaraha 1 313 eurot ja viivise 37.45 eurot võlausaldaja 2 kasuks. Viidatud otsus jõustus 11.07.2016. 04.10.2016 algatas kohtutäitur Enno Kermik võlausaldaja 1 avalduse alusel ja 07.11.2016 võlausaldaja 2 avalduse alusel täitemenetlused eeltoodud otsuste täitmiseks. 12.04.2017 e-kirjaga teatas kohtutäitur, et töövaidluskomisjoni otsuseid ei ole võimalik täita, kuna võlgnikul puudub majandustegevus ja realiseeritavat vara ei ole. Peale selle on võlgniku vastu käimas veel 4 menetlust, mille käigus ei ole samuti suudetud nõudeid rahuldada. Äriregistri andmetel on võlgnikul maksuvõlg alates 21.08.2015 summas 36 617.44 eurot ning 2015. aasta majandusaasta aruanne on esitamata. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Võlausaldajate Xxxxja Xxxx nõuded põhinevad Töövaidluskomisjoni 01.06.2016 ja 27.07.2016 otsusetel, millega võlgnikult mõisteti võlausaldajate kasuks välja 4 318.10 eurot.

2-17-7189 PankrS § 10 lg 5 sätestab, et kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõue põhineb Töövaidluskomisjoni otsusel ja asjas kogutud tõenditest ei selgu, et võlgnik oleks võlausaldaja nõude täitnud, siis on võlausaldaja nõue selge. Võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetust asjaoluga, et võlgniku suhtes läbi viidud täitemenetluses pole suudetud 6 võlausaldaja nõudeid vara puudusel täita, millega on täidetud PankrS § 10 lg 2 p 2 sätestatud eeldus. Võlgnikul puudub teadaolev vara. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 91 573.36 eurot. Suurimaks võlausaldajaks on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, kelle nõude suuruseks on 69 937.81 eurot, maksunõue on tekkinud alates 21.08.2015. Ajutise pankrotihalduri hinnangul oli võlgniku maksevõime juba seisuga 31.12.2014 ebarahuldav. Kuna võlgnik ei ole suutnud 21.08.2015tekkinud maksvõlga tänaseni likvideerida, vaid see on üksnes kasvanud, siis võis võlgnik olla maksejõuetu juba 21.08.2015. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldaja nõuet ja puuduvad andmed selle kohta, et selline seisund oleks ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei esine väljavaateid võlgniku tegevuse jätkamiseks või tervendamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvelt täita olemasolevad kohustusi ja puuduvad võimalused võlgniku majandustegevuse jätkamiseks või tervendamiseks, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 ja 3 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Võlgniku juhatuse liige ei ole ajutisele pankrotihaldurile edastanud oma raamatupidamisandmeid ja majandustegevust kajastavaid andmeid. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võib võlgniku juhatuse liikmete tegevuses esineda kuriteo tunnustega tegusid, kuna võlgniku juhatuse liikmed ei ole täitnud pankrotiavalduse esitamise kohustust. Samuti on alust arvata, et võlgniku raamatupidamine ei ole olnud nõuetekohaselt korraldada, millest tulenevalt on samuti alust eeldada, et võlgniku juhatuse liikmete tegevuses esinevad kuriteo tunnused. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused, s.h asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhtorgani liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihaldur aruande kohaselt võivad esineda vara tagasivõitmise võimalused, kuna võlgniku kontoväljavõttest nähtuvalt on juhatuse liige Xxxx võtnud pangakontoris võlgniku kontolt 08.04.2016 24 417 eurot. Nimetatud tehing või sooritus ja sellest tulenevad võimalikud nõuded vajavad täpsustamist edasise menetluse käigus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotihalduril tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus täiendavalt välja selgitada, kas pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja –nõudmise ja muude nõuete esitamise võimalused ja vajadusel esitada vastavad nõuded.

2-17-7189

PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Arvestades asjaolu, et esineb alus arvata, et võlgniku juhatuse liikmete tegevuses esinevad raske juhtimisvea tunnused ja esinevad vara tagasivõitmise alused, siis ei ole välistatud nõude esitamine võlgniku juhatuse liikmete vastu. Eeltoodust tulenevalt puudub alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu ja võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada, kuna esineb alus võlgniku likvideerija vastu nõude esitamiseks. Xxxx on andnud nõusoleku enda nimetamiseks osaühingu Xxxx pankrotihalduriks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.