Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Välja mõista JAH’lt riigituludesse riigilõiv 60 (kuuskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud ja hagi nõuded 09.12.2004.a. esitas MH(pankrotis) pankrotihaldur hagi JAH, sünd. XXX.a., kelle seaduslik esindaja on ema KH, vastu, kinkelepingu kehtetuks tunnistamise nõudes ja 1 600 000 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt Tallinna Linnakohtu 04. novembri 2004.a. otsusega kuulutati välja hageja pankrot. Pankrotiavalduse aluseks oli 19. aprillil 2001.a. Tallinna Linnakohtu otsus

kriminaalasjas nr 1⁄2-107801, millega hageja mõisteti süüdi KrK § 17 lg 4 ja § 1481 lg 10 alusel ning hagejalt mõisteti välja Tallinna linna Juriidiliste Isikute Maksuameti kasuks 1 308 237 krooni. Hageja sõlmis 15.09.2000.a., s.o. 8 päeva pärast seda, kui Piirivalveamet oli OÜ-s LG avastanud teadmata päritolu piiritust, kinkelepingu oma alaealise pojaga JAH’ga, kelle esindajana tegutses ema KH. Kinkelepinguga kinkis hageja temale kuuluva 5/30 suuruse mõttelise osa Tallinna linnas asuvast kinnistust koos selle oluliste osade ja päraldistega kostjale. Võlausaldaja Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskus esitas 18.06.2004.a. hagejale pankrotihoiatuse, hageja sellele ei reageerinud ega võlgnevust ei tasunud. 18.06.2004.a. võõrandas kostja kinkelepingu teel hagejalt omandatud 5/30 suuruse mõttelise osa Tallinna linnas asuvast kinnistust ML (L ), lepinguobjekti müügihinnaks 1 600 000 krooni, milline summa oli kostjale enne lepingu sõlmimist väidetavalt tasutud, kostja seadusjärgse esindajana tegutses lepingu sõlmimisel ema KH. Kinnistu mõttelise osa omandi kinketehingu teel ülekandmise tõttu muutus hageja maksejõuetuks, kuna nimetatud mõtteline osa kinnistust oli ainus hagejale kuuluv registrisse kantud väärtust omav vara, millele oli võimalik pöörata sissenõuet. Kinketehinguga kahjustas hageja teadlikult võlausaldajate huve. Eeltoodu alusel ja tuginedes pankrotiseaduse (PankrS) §-des 109, 111 lg. 1 p. 3 ja 117 lg. 1 p. 3 sätestatule, palub hageja tunnistada tagasivõtmise korras kehtetuks MH(pankrotis) ja JAH vahel 15.09.2000.a. sõlmitud kinkeleping, millega kostja omandas 5/30 mõttelist osa XXX asuvast kinnistust ning mõista kostjalt välja hageja kasuks kinkelepingu alusel saadu hüvitisena 1 600 000 krooni ja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hageja omandas XXX asuva kinnistu kinkelepingu teel oma emalt (08.02.1995.a. notariaalse kinkelepingu aluse vallasvarana 5/30 mõttelist osa) ning jätkas peretraditsioone ja kinkis heas usus eelnimetatud kinnistu oma pojale. Kinkelepinguks andis nõusoleku kostja ema Kostja leiab, et väär on hageja esindaja seisukoht selles, et MH vahetult pärast kuriteo avastamist kinkis oma lähikondsele, oma alaealisele pojale 5/30 suuruse mõttelise osa Tallinna linnas asuvast kinnistust ja seega kinketehinguga kahjustas hageja teadlikult võlausaldajate huve. Kinnistu mõttelise osa kinketehinguga ei kahjustanud hageja mingil moel võlausaldajate huve, sest kinkelepingut tehes ei võinud ja ei pidanudki hageja ette nägema, et 04.11.2004.a. kuulutab kohus välja hageja pankroti. Samuti omas hageja kinkelepingu tegemise ala töökohta ja igakuist sissetulekut. Hagiavalduses leitakse, et 7-aastane kostja pidi teadma enne isa kohtu alla andmist ja süüdimõistmist, et tema suhtes langetatakse süüdimõistev otsus ning ka tsiviilhagi esitamist selles asjas. Puuduvad andmed selle kohta, et tsiviilhageja oleks teavitanud kostjat 15.09.2000.a. või enne seda võimalikust tsiviilhagist. Hageja mõisteti süüdi 2001.a. aprillis kokkuleppemenetluses. Hageja ei olnud makse maksva äriühingu juhatuse liige. Seega puudus igasugune alus oletada, et hageja sellises kuriteos süüdi tunnistatakse. Hageja püüdis Maksu- ja Tolliametiga saavutada korduvalt kokkulepet oma võlgnevuse tasumiseks, kuid maksuamet nõudis ühekordse ettemaksena liialt suurt summat, mida hagejal ei olnud võimalik tasuda. Küll oleks võlgnevuse tasumine olnud võimalik, kui maksmine oleks toimunud maksegraafiku alusel. Kostja lisab, et märkimisväärne on asjaolu, et kohtuotsuse alusel on solidaarselt mõistetud välja summa 1 308 237 krooni nii MH kui UM. Samas on võlausaldaja asunud eelnimetatud summat sisse nõudma just MH. Kinkelepingu ja kuriteo avastamise vahel ei ole põhjuslikku seost. Asjaolu, et Piirivalveamet on läbiviinud 07.09.2000.a. läbiotsimise, ei tõenda, et hageja on end tahtlikult soovinud varatuks teha. Hageja ei saanud kuidagi tahtlikult kõrvale hoida 15.09.2000.a., mil ta kinkis kinnistu oma pojale, kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisest, milles ta mõisteti süüdi alles 19.04.2001.a.

kohtuotsusega, mis jõustus 30.04.2001.a. Seega ei saanud hageja ette näha 15.04.2000.a., mis juhtub 19.04.2001.a. ning veel enam, mis juhtub 04.11.2004.a. Hagi rahuldamise aluseks peaksid esinema kolm asjaolu. Kinkija on tehingu tegemise ajal või selle tagajärjel maksejõuetu, tehinguga kahjustatakse teadlikult võlausaldajate huve ja kingisaaja on nendest asjaoludest teadlik. Ei ole tõendamist leidnud, et hageja oleks kinkimise tõttu muutunud maksejõuetuks ja hageja esindaja ei ole esitanud kohtule sellekohaseid tõendeid. Kostja näol on tegemist alaealisega, kes ei ole ega ei peagi olema kursis Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse ja hageja vaheliste nõuete ja kokkulepetega. Lähtudes eeltoodust palub kostja jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused MH(pankrotis) esindaja pankrotihaldur esitas hagi JAH vastu pankrotimenetluses tagasivõitmise korras kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks ja kinkelepingu alusel saadu väärtuse 1 600 000 krooni hüvitamise nõudes. MH sõlmis 15.09.2000.a. kinkelepingu, millega võõrandas oma ainsa turuväärtust omava vara, s.o 5/30 mõttelist osa XXX asuvast kinnistust oma 7-aastasele pojale, keda esindas tehingu tegemisel ema KH Kinkelepingu sõlmimine toimus kaheksa päeva peale seda, kui Piirivalveamet oli 07.09.2000.a. avastanud suures koguses teadmata päritolu piirituselõhnalist vedelikku. 19. aprillil 2001.a. Tallinna Linnakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1⁄2-107801 mõisteti hageja süüdi tahtliku käibemaksu tasumisest kõrvalehoidmise eesmärgil maksuametile valeandmete esitamise eest ja tahtlikult riigieelarvesse tasumiseks kuuluva käibemaksu tähtajaks maksmata jätmise eest ning mõisteti solidaarselt välja U M (OÜ-s LG juhatuse liige) ja M H Tallinna linna Juriidiliste Isikute Maksuameti kasuks 1 308 237 krooni. 04.11.2004.a. kuulutati välja MH pankrot. 17.09.2004.a. JAH, tehingu teostamisel esindajaks tema ema KH võõrandas eestkoste asutuse nõusolekul kinkelepingu teel M H omandatud kinnistu M L (L ), tehingu väärtuseks oli 1 600 000 krooni. Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et kinkelepingu ja kuriteo avastamise vahel ei ole põhjuslikku seost. Asjaolu, et Piirivalveamet on läbiviinud 07.09.2000.a. läbiotsimise ei tõenda, et hageja on end tahtlikult soovinud varatuks teha. Hageja ei saanud kuidagi tahtlikult kõrvale hoida 15.09.2000.a., mil ta kinkis kinnistu oma pojale, kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisest, milles ta mõisteti süüdi alles 19.04.2001.a. kohtuotsusega (jõustus 30.04.2001.a. ). Seega ei saanud hageja ette näha 15.04.2000.a., mis juhtub 19.04.2001.a. ning veel enam, mis juhtub 04.11.2004.a. Samuti ei ole tõendatud, et hageja oleks kinkimise tõttu muutunud maksejõuetuks. Kostja väitel peaks hagi rahuldamise aluseks esinema kolm asjaolu; kinkija on tehingu tegemise ajal või selle tagajärjel maksejõuetu, tehinguga kahjustatakse teadlikult võlausaldajate huve ja kingisaaja on nendest asjaoludest teadlik. Ei ole tõendamist leidnud, et hageja oleks kinkimise tõttu muutunud maksejõuetuks ja hageja esindaja ei ole esitanud kohtule sellekohaseid tõendeid. Kostja näol on tegemist alaealisega, kes ei ole ega ei peagi olema kursis Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse ja hageja vaheliste nõuete ja kokkulepetega. Pankrotiseadus (PankrS) § 109 lg 1 kohaselt tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 111 lg 1 p 2 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tähtaja algust, kuid viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui kingisaaja oli võlgniku lähikondne ja kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. PankrS § 117 lg 1 p 3 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed on võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad. 15.09.2000.a. sõlmitud 5/30 suuruse mõttelise osa Tallinna linnas asuva kinnistu kinkelepingu poolteks olid MH ja tema 6-aastane poeg JAH, (sünd. XXX.a., keda tehingu tegemisel esindas tema seaduslik esindaja ema KH). Kohus märgib, et kinkija MH on samuti oma poja JAH seaduslik esindaja. 19. aprillil 2001.a. Tallinna Linnakohtu otsus kriminaalasjas nr 1⁄2-107801,

millega hageja mõisteti M H süüdi ning mõisteti välja solidaarselt U M ja M H Tallinna linna Juriidiliste Isikute Maksuameti kasuks 1 308 237 krooni. Otsus jõustus 02.05.2001.a. Sama otsusega kohustati M H ’t hüvitama tekitatud kahju katseaja (kolm aastat) jooksul vähemalt 25 % ulatuses tsiviilhagi kogusummast. Seega tulnuks M H hüvitada kolme aasta jooksul, s.o. hiljemalt 02.05.2004.aastaks vähemalt 25 % tekitatud kahju, seega orienteeruvalt 327 076 krooni. 26.07.2004.a. esitas võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse kaudu kohtule avalduse MH pankroti välja kuulutamiseks. MH ei vaidlustanud avaldust, et nõue on ebaselge, vaid palus jätta avaldus rahuldamata, kuna tema maksejõuetus on ajutine. 04.11.2004.a. otsusega tsiviilasjas nr. 2/31-6658/04 kohus kuulutas välja MH pankroti, kuna tuvastas MH maksejõuetuse. Otsus jõustus 16.11.2004.a. Esitatud sündmuste kronoloogia tõendab, et MH kinkis oma ainsa kinnisvara oma alaealisele pojale peale seda, kui tal endal olid tekkinud tööalased probleemid seoses Piirivalveameti poolt korraldatud läbiotsimisega äriühingu OÜ-s LG territooriumil. Võib nõustuda kostja esindaja advokaat M. T väitega, et MH ei näinud ega pidanud nägema ette järgnevate sündmuste kulgu ja ammugi ei pidanud asjadest aru saama MH lapseohtu poeg. Kuid tuleb märkida, et MH kui OÜ LG turundusjuht, pidi küll tegema tõsised järeldused Piirivalveameti poolt 07.09.2000.a läbiviidud läbiotsimisest ja suure koguse vara võetusest (tlk. 16-17). Samuti nõustus MH tema ja UM suhtes algatatud kriminaalasjas lihtmenetlusega. 19.04.2001.a. kohtuotsuse alusel on MH süüdi tunnistatud, talle on määratud nii kriminaalkorras karistus kui ka temalt kui ühelt solidaarvastutajalt on tsiviilhagi korras välja mõistetud riigi kasuks 1 308 237 krooni, millest MH oli kohustatud hüvitama katseaja (kolm aastat) jooksul vähemalt 25 % ulatuses tsiviilhagi kogusummast (tlk. 12 ), seega 327 076 krooni. MH nimetatud kohustuse täitmist ei ole kohtule tõendanud. Peale pankrotimenetluse algatamist võõrandas lapseohtu 10 aastane poeg JAH eestkoste asutuse nõusolekul isalt, MH kingiks saadud kinnistuosa kolmandale isikule.1 600 000 krooni eest, milline summa on juba enne tehingut võõrandajale tasutud. Lisaks kohus märgib, et kuni käesoleva ajani elab kogu perekond - seega MH(pankrotis), kostja JAH(sünd. 08.10.1993.a.) ja teda tehingute tegemisel esindanud ja kohtus esindav seaduslik esindaja, ema KH ning MH abikaasa KH – samal aadressil – XXX, mis on olnud nii kinke kui võõrandamise tehingute objektiks. Kohus, uurinud kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et võlgnik MH on tõendanud, et ta oli kinkimise ajal maksejõuline, kui kinkides ära oma ainsa kinnisvara (muu kinnisvara olemasolu ei ole tõendanud) jäi tema tuluks ainult 5000 krooni igakuine töötasu , mis ei võimaldanud tal varasemast tegevusest (s.t. enne kinkimist) tekkinud hiliseimaid maksekohustusi riigi ees täita ning seega oli muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. Kohtule ei ole veenev OÜ-u LG turundusjuhi MH kinkelepingu tegemise juhuslikkus oma alaealisele pojale äriühingus toimunud läbiotsimise ja suure koguse vara võetuse ning hilisema kriminaalkaristuse vahel. Seega tuleb tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks MH ja JAH vahel 15. septembril 2000.a. sõlmitud kinnistu kinkeleping, millega JAH omandas 5/30 mõttelist osa asuvast kinnistust. PankrS § 119 lg 1 kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Sama § lg 3 sätestab, et tagasivõidetud tehingu alusel saadu hävimise või kahjustumise korral, samuti juhul, kui saadu väljaandmine on muul põhjusel võimatu, peab teine pool hüvitama saadu väärtuse või selle vähenemise, kui ta teadis või pidi teadma tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest. 17.09.2004.a. kinnistu mõttelise osa müügilepingu ja asjaõiguslepinguga võõrandas 10 aastane JAH(keda esindas tehingu tegemisel tema seaduslik esindaja ema KH ning kelledel oli eestkoste asutuse nõusolek), temale MH poolt kingitud 5/30 suuruse mõttelise osa Tallinna linnas asuva kinnistust M L (L ) 1 600 000 krooni eest. Sama lepingu p. 2.1. järgi on eelnimetatud summa müüjale tasutud enne lepingu sõlmimist. Kohus nõustub kostja esindaja väitega, et kostja näol on tegemist alaealisega, kes ei peagi olema kursis Maksu- ja Tolliameti

Põhja maksukeskuse ja hageja vaheliste nõuete ja kokkulepetega, küll on alaealise JAH seaduslikeks esindajateks tema ema KH ja isa MH. Seega pidi KH kui MH abikaasa olema teadlik MH äriühingus toimunud läbiotsimisest ja suure koguse vara võetusest, tema kriminaalasjast ja kohtuotsusest ja selles antud osalise (25 % ulatuses) kahju hüvitamise tähtajast, samuti pidi ta olema teadlik 26.07.2004.a. algatatud pankrotimenetlusest MH suhtes. 14.09.2004.a. Nõmme linnaosavanema korraldusega nr. 298 on lubatud alaealisel JAH võõrandada talle kuuluv 5/30 kinnistu kaasomandist asukohaga Tallinna linn, XXX (registriosa nr. XXX) ja tehingut ja selle sooritamiseks vajalikke toiminguid teostab alaealise ema KH(tlk. 29). 17.09.2004.a. toimus eelnimetatud kinnistu võõrandamine kolmandale isikule 1 600 000 krooni eest. Kohus on jõudnud järeldusele, et alaealise seaduslik esindaja KH ja võlgniku MH abikaasa KH teadis või pidi teadma tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest. Eeltoodu alusel tuleb mõista välja JAH’lt kinkelepingu alusel saadu hüvitisena 1 600 000 ( üks miljon kuussada tuhat) krooni MH(pankrotis) kasuks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud 2004. aastal, siis juhindudes kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg. 1 alusel mõistab kohus kostjalt riigituludesse riigilõivu 60 krooni seoses hagi rahuldamisega .

Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.