Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kostja ei tunnistanud hagi ja palus selle jätta rahuldamata. Kostja ei ole konteinerit tellinud. Konteineri üleandmist kostjale vormistatud ei ole. Hageja tõendab väidet konteineri vahetuse tellimise kohta dispetšerpäeviku väljavõttega (tl 10), mis on hageja ettevõtte sisemine töökorralduslik dokument ning kostja poolt konteineri tellimist, selle ehitusobjektile paigaldamist ning kadumist ei tõenda. Hageja on ebajärjekindel konteineri väidetava kadumise aegade esitamises (hagiavalduses märgitud XXX, dispetšerpäevikus- teade XXX, teatises kriminaalmenetluse alustamise kohta XXX kell 18.00) ning see annab alust kahelda hageja väidete tõepärasuses. Kostja arvates on hageja esitanud põhjendamatu nõude ning loonud ise selle tõendamiseks tõendid. Kriminaalmenetlus on alustatud R P avalduse alusel (tl 11), viimane on hageja töötaja. Kohtu põhjendused XXX toimunud kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Hageja väitis, et konteineri kadumise avastas hageja müügijuht RP. Hageja väitel tuleb konteineri kadumist tõendada kostjal, kuna temale on lepingu kohaselt üle läinud riisiko. Kostjal on ehitusettevõtjana konteineri teisaldamiseks vajalik tehnika. Kostja leidis, et tellija ja vastuvõtja isikute tuvastamine oleks vältimatu ning kuna need inimesed ei ole teada, ei ole hageja tegutsenud piisava hoolsusega. Poolte vahel on vaidlus asjaolus, kas vaidlusalune konteiner on kostja ehitusobjektile tellitud, kas konteiner on sinna paigaldatud ning kas see on kadunud. Tunnistaja MM, OÜ konteinervedude dispetšeri ütluste kohaselt tellis kostja objektile telefoni teel konteineri sama häälega vene keeles rääkiv inimene, kes oli varemgi kostja nimel samalt telefoninumbrilt konteinereid tellinud. Isik end ei tutvustanud, tunnistaja pani tellimuse kirja. Turundusjuht hr P läks objektile kontrollima ning leidis, et konteinerit seal enam ei ole, mille peale tegi tunnistaja dispetšerpäevikusse sissekande: kadunud reedel XXX Poolte vahel on varasem koostöö sujunud tõrgeteta, kostja ei ole võlgnik olnud. Konteineri teisaldamiseks on tarvilik kas eriseadmetega tehnika (Multilift autod) või kraana ja treiler. Kohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et tunnistaja ei ole kadumise faktist teadlik isiklikult, vaid on kuulnud seda RP käest. Hageja esitatud HS (tl 43) kinnituse jätab kohus TsMS § 238 lg 5 kohaselt arvestamata kui ebausaldusväärse. Tõendamata on, kes on HSning mis seos tal hagejaga on. Kohus tegi hagejale ettepaneku HS ülekuulamiseks, hagejal oli võimalus kutsuda HS andma tunnistajana ütlusi, kuid hageja ei pidanud HS ülekuulamist tunnistajana vajalikuks. Konteineri kadumine on hageja väitel fikseeritud Põhja Politseiprefektuuri Ida- Harju politseiosakonna poolt, hageja tõendab seda teatisega kriminaalmenetluse kohta. Kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud teatis konteineri kadumist ning tõendab vaid, et Põhja Politseiprefektuur on XXX registreerinud RP poolt esitatud teate konteineri varastamise kohta 08.04.2006 kell 18.00 ning alustanud kriminaalmenetlust nr XXX. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilasjas ei ole leidnud tõendamist, et konteiner on kostja poolt tellitud, tema ehitusobjektile paigaldatud ja sealt kadunud. Kuna konteineri paigaldus on tõendamata, ei ole ka vastustus konteineri säilimise eest kostjale üle läinud. Kohus leiab, et kostja poolt võlasuhtest tuleneva kohustuste rikkumine ei ole tõendatud ning jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.