Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse xxxx päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates xxxx päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada xxxx päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE513xxxx0333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE06220022105922xxxx99 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510xxxx2 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Asjaolud ja kohtu põhjendused Aktsiaselts Xxxx esitas 14.10.2016 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xxxx vastu võlgnevuse saamiseks. Kohus tegi 25.10.2016 makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. Kohtunikuabi andis 26.01.2017 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 27.01.2017 tegi kohus määruse, millega kohustas Aktsiaseltsi Xxxx esitama 14 päeva jooksul alates vastava määruse edastamisest kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas hagiavalduse 10.02.2017. Hageja esitas 27.02.2017 parandatud hagiavalduse. Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 125 eurot ning lepingulise esindaja kulud 525 eurot (sh käibemaks). Hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud 28.06.2017 aadressile Xxxx, kus asub kostja töökoht. Kohtu poolt antud tähtaja jooksul pole kostja omapoolseid seisukohti kohtule esitanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus märgib, et hageja on koos hagiavaldusega esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama sätte lõige 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 144 lg 1 p 51 järgi on kohtuvälised kulud muuhulgas kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palunud välja mõista lepingulise esindaja kulu summas 525 eurot (sh käibemaks) ja kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 36 eurot (sh käibemaks). Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgi on lepinguline esindaja kulutanud 5 h dokumentide analüüsile ning maksekäsu ja hagiavalduse koostamisele. Kohus leiab, et vastav ajakulu nimetatud toimingutele pole põhjendatud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk ja sisu ei eelda märgitud ajakulu. Kohus märgib, et hagiavalduse sisuline osa on 1,5 lehekülge ning hagiavalduse lisad ei ole samuti mahult sellised, mis õigustaks märgitud ajakulu. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks nimetatud toimingutele lugeda 1,5 h. Kohus loeb lepingulise esindaja

põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot (ilma käibemaksuta) ja mõistab vastavas summas lepingulise esindaja kulud välja kostjalt. Nimetatud summad ei sisalda käibemaksu, kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane ja pole kohtule kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 p 10). Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses muu hulgas palunud välja mõista kohtutäituri tasu 36 eurot menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Kohtutäituri tasu väljamõistmise 10.07.2017 otsusest tsiviilasja nr 2-16-124119 raames nähtub, et kohtutäituri tasu summas 36 eurot sisaldab käibemaksu 6 eurot. TsMS § 174 lg 6 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja eelnimetatud asjaolusid pole kinnitanud ning hageja on sealjuures käibemaksukohustuslane. Seega tuleb antud summast käibemaks maha arvata ning põhjendatud kohtutäituri tasuks lugeda xxxx eurot. Ülejäänud osas rahuldab kohus hageja nõuded võlgnevuse ja menetluskulude väljamõistmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.