(õigeksvõtmisel põhinev otsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Jaanus Saaremõts
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. juuli 2007. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-26723
Tsiviilasi
AS hagi OKja AKi vastu 77 882,19 krooni ja viiviste saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja TT Kostja OK(isikukood XX, elukoht XXX) Kostja AK (isikukood XXX, elukoht XXX)
Menetlustoimingu tegemise
Kirjalik menetlus
viis
28.09.2006 esitas AS hagi OK ja AKi vastu 77 882,19 krooni saamiseks. Solidaarselt väljamõistetava 44 420,98 krooni ja viiviste nõue tulenes hageja ja OK vahel sõlmitud väikelaenulepingust nr XXX ning hageja ja AKi vahel sõlmitud käenduslepingust nr XXX, milledest tulenevad kohustused jätsid kostjad täitmata. OK vastu esitatud viiviste ja 26 461,26 krooni nõue tulenes hageja ja OK vahel sõlmitud XXX järelmaksukaardi kasutamise lepingust ja väikelaenulepingust nr XXX, milledest tulenevad kohustused jättis O K täitmata. Kohus saatis kostjatele hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja vastamiseks. Kostja AK esitas 31.10.2006 kohtule vastuse, milles tunnistab hageja nõuet summas 44 420,98 krooni. Seega on AK enda vastu suunatud nõude omaks võtnud. Kostja OK sai hagiavalduse, selle lisad ja kirjaliku vastuse esitamise nõude kätte . OKei ole kohtule vastust esitanud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohtul ei ole alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja AK on kohtule esitatud vastuses hagi omaks võtnud ja kostja OK ei ole hagiavaldusele vastanud, loeb kohus, et pooled on hageja nõude omaks võtnud ning lahendab asja õigeksvõtul põhineva otsusega. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 1 kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. ASja OK vahel sõlmitud väikelaenulepingust nr XXXning hageja ja AKi vahel sõlmitud käenduslepingust nr XXX nähtub, et poolte vahel on võlasuhe, millest tulenevalt võlgnevad kostjad hagejale solidaarselt 44 420,98 krooni. AS ja OK vahel sõlmitud XXX järelmaksukaardi kasutamise lepingust ja väikelaenulepingust nr XXX nähtub, et hageja ja OK vahel on võlasuhe, millest tulenevalt võlgneb OK hagejale 26 461,21 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Vastavalt VÕS § 145 lg-le 1 kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Esitatud
tõendite põhjal ei ole kostjad lepingutest tulenevaid kohustusi täitnud kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Väikelaenulepingu nr XXX ja käenduslepingu nr XXX alusel kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele 44 420,98 krooni. XXX järelmaksukaardi kasutamise lepingu ja väikelaenulepingu nr XXX alusel kuulub OK väljamõistmisele 26 461,21 krooni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja TsMS §-le 367 tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista viivis protsendina (Euroopa Keskpanga intress + 7% aastas) väikelaenulepingu nr XXX alusel nõuavast põhinõudest (39 433,36 kroonilt) alates 19.09.2006 kuni põhinõude täitmiseni AS kasuks. OK tuleb AS kasuks välja mõista viivis protsendina (Euroopa Keskpanga intress + 7% aastas) XXX järelmaksukaardi kasutamise lepingu ja väikelaenulepingu nr XXX alusel nõutavast põhinõudest (25 329,48 kroonilt) alates 19.09.2006 kuni põhinõude täitmiseni Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb 62% ulatuses jätta solidaarselt kostjate kanda. Menetluskulud 38% ulatuses tuleb jätta OK kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.