Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-05-1006
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.juuli
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
AS Kohtla-Järve Soojus hagi L G nõudes
Menetluse staatus Menetlusosalised
Resolutsioon
2007, Jõhvi
vastu 330,01
krooni
Kirjalik menetlus Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK 10160791, asukoht: Ritsika 1, 31027 Kohtla-Järve linn)
Hageja esindajad:
Paul Paas (volikirja alusel) Vladimir Vladimirov (volikirja alusel)
Kostja:
L G (IK xxx, elukoht: xxx)
Jätta AS Kohtla-Järve Soojus hagi L G vastu 330,01 krooni nõudes rahuldamata. Välja mõista AS Kohtla-Järve Soojus L G kasuks menetluskulud summas 192 (ükssada üheksakümmend kaks) krooni 45 senti. Välja mõista L G ́lt AS Kohtla-Järve Soojus menetluskulud summas 410 (nelisada kümme) krooni 40 senti.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Hageja esitas kohtusse hagi kostja vastu teenustasu 2938,16 krooni hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas korteris. Igakuiselt on hageja kostjale saatnud arve, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja esindaja poolt on kostjale välja saadetud pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemasolu ja tagajärgi, mis saabuvad võlgnevuse tasumata jätmisel. Kostja võlg hagejale seisuga 01.03.2005.a moodustab 2938,16 krooni. Hageja palub vastavalt EES § 37, TsK § 477 ja VÕS § 1027 kostjalt välja mõista alusetult säästetud 2938,16 krooni, riigilõivu 280 krooni, kinnistusosakonna tõendi eest 40 krooni ning õigusabi eest 224,20 krooni.
Kostja kirjaliku vastuse kohaselt kostja alates 1998.a aadressil xxx ei ela, korteris elab tema poeg perega. 2002.a tegi ühisus seoses sellega, et maja soojaga varustamise koormus vähenes 39,2%-le, ümberarvestuse. Kuid hageja poolt saadetud arvetes, ei ole ümberarvestust arvesse võetud. Kostja leiab, et ajavahemikus 11.2002.a kuni 05.2004.a esitatud arved üldsummas 1621, 25 krooni peaksid olema 39,2% väiksemad ja moodustama 985,55 krooni. Kogu perioodi eest esitatud arvete summa on kokku 2959,90 krooni. Kostja poeg on osaliselt võlgnevust tasunud. Kostja leiab, et võlgnevus on vaja tasuda, kuid arved peavad olema põhjendatud.
Eelistungil, mis toimus 18. jaanuaril 2006.a, selgitas hageja esindaja V.Vladimirov, et jaanuaris on tasutud 802,50 krooni ning kostja võlgnevus on 1538,16 krooni. Kostja selgitas, et kuna korteris elab tema poeg, siis puudub tal võimalus kontrollida, kust on tariifid võetud ja palju peab 1 m2 eest maksma. Kohtuistungil 29.05.2006.a hageja esindaja P. Paas toetas hagi. Kostja selgitas, et hagi on alusetu, kuna hageja on keeldunud talle esitamast andmeid. Kostja arvas, et hageja on kõigi kuude kohta esitanud valed õhutemperatuurid. Kohtuistungil 18.sugustil määras kohus lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses ning andis poolte tähtaja kuni 31.08.2006.a täiendavate tõendite esitamiseks. Hageja esitas 13.09.2006.a seisukohad, mille kohaselt moodustab kostja võlg hagejale 330,01 krooni. Ülejäänud võlgnevuse on kostja tasunud.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamatu ja kuulub rahuldamata jätmisele. Kuni 01.07.2002.a kehtinud TsK § 477 lg 1 kohaselt isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama ning lg 3 kohaselt kui ei ole võimalik alusetult omandatud vara natuuras tagastada, tuleb hüvitada selle omandamise momendil määratav väärtus rahas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS §
1032 lg 2 kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Seega peab ka isik, kes on tarbinud soojusenergiat, hüvitama soojusettevõtjale tema teenuse maksumuse. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus tuvastas, et kostjale kuulub korter asukohaga xxx, üldpinnaga 50,1 m2 (tl 6). Hageja esitatud tõenditest (tl. 7-11, 26-29, 36) nähtub, et kostja võlg 06.03.2005. a seisuga oli 2938,16 krooni. Peale hagi kohtusse esitamist on kostja hagejale tasunud 2608,15 krooni ning tema võlgnevus moodustab 330,01 krooni (tl 36-45,131). Kostja võlgnevust summas 330,01 ei tunnista, põhjendusel, et hageja on süstemaatiliselt arvestustes kasutatud keskmist temperatuuri madalama näidanud. Kuigi hageja väidab oma kirjalikus seisukohas (t.lk 131), et on rakendanud tegelikku temperatuuri nagu näeb ette Majandusministeeriumi 11.08.1997.a käskkirjaga kinnitatud Soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika (avaldatud 24.09.1997 RT Lisa nr 137), ei ole ta sellekohaseid tõendeid kohtule esitanud. Hageja poolt esitatud kütte tegelike soojuskulude arvestustes (t lk 61, 7677,90-120) on tegeliku keskmise välisõhu temperatuuri asemel kasutatud keskmist arvestuslikku välisõhu temperatuuri. Kohus leiab, et asjaolu, et kostjale kuuluv korter ja hagejale kuulunud soojuseelektrijaam asuvad 12- 14 kilomeetri kaugusel, ei tohiks tegelikku välisõhu temperatuuri sellisel määral mõjutada, et arvestustes toodud temperatuurid osutusid peaaegu kõigil kuudel madalamaks tegelikust keskmisest õhutemperatuurist (tl 72,84). Kostja poolt esitatud arvestuse (t lk 121) kohaselt on hageja seoses tegelikku keskmise välisõhu asemel keskmise arvestusliku välisõhu temperatuuri kasutamisega suurendanud esitatud arveid 330,01 krooni võrra. Hageja arvestuste õiguse osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab 330,01 krooni osas rahuldamata.
põhjendatud olevat jätta hagi võlgnevuse
Menetluskulude jaotus TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 30.märtsil 2005. Kooskõlas enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja esitas hagiavalduses taotluse kostjalt kohtukulude väljamõistmiseks. Hageja kohtukuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 280 krooni, 40 krooni omandiõiguse tõendi saamise kulu ning õigusabikulu 224,20 krooni. Hageja ei ole kohtule esitanud omandiõiguse tõendi eest tasumist kinnitavat tõendit, seega jätab kohus omandiõiguse tõendi eest tasutud 40 krooni hageja kanda. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast.
Enne 01.jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 62 lg 2 kohaselt, kui hageja loobub hagist seoses sellega, et kostja on pärast hagi esitamist täitnud hageja nõudmised vabatahtlikult, võib kohus hageja nõudel menetluse lõpetamise määrusega kostjalt välja mõista hageja kohtukulud . Kuna kostja tasus peale hagi kohtusse esitamist hagejale võlgnevuse 2608,15 ning hageja vähendas seetõttu haginõuet, kuulub kostjalt hageja menetluskulude katteks väljamõistmisele 410,40 krooni (riigilõiv 280 krooni ja õigusabikulud 130,40 krooni). Kostja taotleb hagejalt menetluskulude 192,45 krooni ja kaotatud töötasu kulude väljamõistmist. Kostja on nimetatud oma kulude tõendamiseks esitanud sõidupiletid kokku summas 164 krooni postikviitungi summale 13,45 krooni ja kulutused tõendi saamiseks summas 25 krooni (t lk 5357,128). Tõendeid, mis kinnitaksid, et kostjal töölt puudumise tõttu saamata jäänud palka, esitatud ei ole. Kuna kohus jättis hagi summas 331,01 rahuldamata, kuulub hagejalt kostja menetluskulude katteks väljamõistmisele 192,45 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, nõudes rahuldamata.
§ 632 lg 1 jätab kohus hagi 330,01 krooni
Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.