Tsiviilasi nr.2-06-8914/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 5. juuli 2007 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi AS hagi AT’u, ST’i ja AS’i vastu solidaarselt 152 82.50 krooni väljamõistmises ja menetluskulude jaotuse määramises kohtuistungi aeg ja koht 18.juuni 2007, Tallinnas hageja AS, reg. XXX, asub XXX, istungil osales volitatud esindaja JR kostja AT, i.k. XXX, elukoht XXX ST, i.k. XXX, elab XXX AS, i.k. XXX, elab XXX asjaolud 21.märtsil 2005 sõlmisid AT ja hageja tarbijakrediidilepingu XXX, mille täitmiseks andis hageja kostjale laenu 70 000.00 krooni. Lepingu kohaselt oli kostjal raha tagastamise kohustus maksegraafiku alusel viimase maksetähtajaga 5.aprillil 2010. Lepingus sisaldub poolte kokkulepe intressi tasumises 26,98% ulatuses krediidisummast aasta kohta. Krediidi brutosumma on kokkuleppe kohaselt 166 368.29 krooni; krediidi kulukuse määr - 49,91% aastas. Krediidilepingu osaks on ka hageja üldtingimused K 1.3. AS ja ST sõlmisid vastavalt 21. ja 22.märtsil 2005 hagejaga käenduslepingud tarbijakrdeiidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Käendus on antud kuni 1.maini 2012 rahalise vastutuse maksimaalmääraga 235 668 krooni ulatuses. Hageja on 15.juuli, 8.augusti, 6.septembri, 28.oktoobri, 2.novembri 2005 ja 10.jaanuari 2006 kirjadega juhtinud kostjate tähelepanu lepingu rikkumisele. 1.veebruari 2006 kirjaga on hageja kostjate poolt kohustuse rikkumise põhjendusel tarbijakrediidilepingu üles öelnud.
hageja nõue Hageja esitas 12.aprillil 2006 kohtule hagi, milles palus 1) välja mõista kostjatelt solidaarselt 152 827.50 krooni, s.h. - 68 434.92 krooni tagastamata laen - 14 850.17 krooni tasumata intress 3 155.45 krooni viivitusintress - 13 686.98 krooni leppetrahv 2 700.00 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu - 50 000.00 krooni saamata jäänud tulu; 2) välja mõista kostjatelt solidaarselt viivis 26,98% tagastamata krediidisummast aastas; 3) jätta menetluskulud kostjate kanda. Hageja väidab, et kostjad on kohustust rikkunud. Võlausaldaja on õigustatud kasutama seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos. Hageja on õigustatud nõudma kostjatelt samaaegselt nii kohustuse täitmist (VÕS § 108), kahju hüvitamist (VÕS § 115) kui ka viivise tasumist (VÕS § 113); kostjad on hageja üldtingimuste p. 6.3 alusel kohustatud tasuma leppetrahvi (VÕS § 158). Hageja väidab, et lepingu ülesütlemisega loetakse kõik maksetähtajad saabunuks ning laenu tagastamise kohustus on muutunud sissenõutavaks summas 68 434.92 krooni. Hageja arvestuse kohaselt lasus krediidisaajal kohustus tasuda intressi kogusummas 95 668.29 krooni; lepingu ülesütlemise hetkeks oli intress muutunud sissenõutavaks kogusummas 22 005.09 (14 850.17 + 7 154.92) krooni, millest tasumata on 14 850.17 krooni. Hageja möönab, et laenusaaja on pöördunud hageja poole avaldustega kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja saamiseks, mida hageja on ka võimaldanud ning lepingu ülesütlemisega viivitanud. Hageja väidab, et kostjatelt nõutav viivis ei ole ülemäärane. Hageja on viivise arvestuses 2005 aastal lähtunud viivise määrast 33,98% aastas ning alates 2006 aastast 26,98% aastas, mis on hageja hinnangul kooskõlas seadusjärgse viivise määraga. Hageja väidab, et leppetrahvi nõude esitamiseks on piisav leppetrahvi kokkuleppe olemasolu ja lepingu rikkumine. Leppetrahv ei ole ebamõistlikult suur, kuivõrd selle tasumise kohustus sõltub üksnes kostjate poolsest lepingu täitmisest (mittetäitmisest). Kostjad rikkusid lepingut oluliselt; sellest tulenes lepingu ülesütlemine ning hagejale tekkinud kahju. Hageja kahju on nõutavast leppetrahvist oluliselt suurem. Hageja väidab, et kostjate lepingu rikkumine on põhjustanud hagejale kahju, mis seisneb võla sissenõudmisega seotud kulutustes (2 700.00 krooni) ja saamata jäänud intressis (50 000.00 krooni). Hageja kulutused on tekkinud seoses kostjatele kirjade saatmisega; kirjade maksumus tuleneb hinnakirjast. Kahju väljendub intressi saamata jäämises ja laenatud raha arvel kasu saamise võimaluse kaotamises. Kuna hageja majandus- ja kutsetegevus on seotud finantsteenuste osutamisega, tuleb võlgnike poolt raha tagastamata jätmise korral võlausaldajale kahju tekkimist eeldada. Kostjad ei ole tõendanud, et hagejal poleks lepingu rikkumisest kahju tekkinud. Kahju suurust mõjutab ka asjaolu, et võlasumma sissenõudmine kostjatelt lähema aja kestel on vähe tõenäoline. kostjate seisukoht Kostja, AT tunnistab hagi osaliselt, s.o. tagastamata laenukohustuse ja intressi osas kogusummas 83 285.09 krooni. Võlgnik selgitas, et võttis laenu, kuid sattus seejärel makseraskustesse. Ta on pöördunud hageja poole kohustuse täitmisel tekkinud probleemide lahendamiseks, s.h. täiendavas maksetähtajas kokku leppimises, kuid hageja ei avaldanud valmisolekut mingisugusteks järeleandmisteks.
Kostja väidab, et hageja nõutavad kõrvalnõuded on ülemäärased. Kostja on püüdnud hagejal kahju tekkimist ära hoida; kostja ei pidanud lepingu sõlmimisel ette nägema hageja paindumatust. Hageja viivise nõue on põhjendamatu, kuna hageja on ise teinud kohustuse täitmise võimatuks. Hageja pidanuks arvestama asjaoluga, et võlgnik on pikema perioodi kestel merel ega saa seetõttu kohustust täita. Kostja suhtes trahvi kohaldamiseks puudub alus. Kostja, ST tunnistab lepingu sõlmimisega võetud kohustust. Väidab, et polnud teadlik lepingu täitmisel tekkinud probleemidest. Peab raha tagastamise kohustust võlgniku kohustuseks. Kostja, AS tunnistab hagi osaliselt. Möönab, et sõlmis käenduslepingu, kuid langes heas usus tegutsedes vastutustundetu laenusaaja tegevuse ohvriks. Kostja kinnitas, et on saanud hagejalt teateid võlgniku maksehäirete kohta, kuid teadete lakkamisest järeldas, et probleemid on lahenenud. kohtu hinnang Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 21.märtsi 2005 tarbijakrediidilepingu sõlmimisest on hageja ja A.T’u vahel tekkinud võlaõiguslik kohustus, mille täitmine laenusaaja poolelt on tagatud käenduslepingutega. 1.Hageja nõuab kostjatelt laenu tagastamist. VÕS § 402 järgi annab või kohustub andma oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja tarbijakrediidilepinguga tarbijale krediiti või laenu. Tarbijal lasub raha tagastamise kohustus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg. 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 järgi on võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Vaidlust ei ole selles, laenusaaja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt; hageja on lepingu üles öelnud, lepingu p. 5.3. järgi loetakse lepingu ülesütlemisel kõik maksegraafikus ettenähtud maksetähtajad saabunuks; tagastamisele kuulub kogu laenusumma. Laenu tagastatud ei ole. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega selles, et hageja on keeldunud võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmisest. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on korduvalt saatnud kostjatele lepingu rikkumisega seonduvalt teateid. Hageja on enne lepingu ülesütlemist juhtinud kuuel korral kostjate tähelepanu esinenud rikkumistele ning teinud ettepaneku erinevateks tähtaegadeks võlgnevus tasuda. Kostjad pole võlga tasuma asunud hoolimata hageja meeldetuletustest; ka kohtumenetluse kestel pole kostjad ühtegi makset teinud. Kohus nõustub hageja seisukohaga selles, et meremehena töötamine / merel viibimine ei ole iseenesest asjaoluks, mida saaks hinnata võlgnikul täitmise takistusena. VÕS 91 järgi on raha maksmise kohustuse täitmiseks on võimalik poolte kokkuleppel kasutada erinevaid viise. Kostjal lasus kohustus korraldada raha hagejale ülekandmine; maksete korraldamiseks on erinevaid viise, s.h. püsimaksekorraldus, maksete korraldamine e-panga vahendusel jmt., millised ei eelda isiklikku kohalolekut. Kostja laenu saajana pidanuks
merele tööle minnes kohustuse täitmiseks vajalikud korraldused tegema. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et kostja pole esitanud ühtegi tõendit, millest saaks järeldada temal kohustuse täitmiseks objektiivsete takistuste olemasolu. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja nõue lepingu täitmises, s.o. 68 434.92 krooni väljamõistmises on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2.Hageja nõuab kostjatelt tasumata intressi. Hageja väidab, et on lepingu 1.veebruari 2006 avaldusega üles öelnud; kostjad seda asjaolu ei vaidlustanud. VÕS § 397 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi lepingus kokkulepitud määras. Pooled on lepingu sõlmimisel intressi määras kokku leppinud; kostjad ei ole maksegraafikus intressi suuruse kajastamist vaidlustanud. Kooskõlas VÕS §-ga 416 lg. 3 vähendatakse krediidiandja poolt lepingu ülesütlemise korral tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Lepingu ülesütlemise ajaks oli tasumata intressi nõue muutunud sissenõutavaks summas 14 850.17 krooni. Arvestades eeltoodut on hageja nõue intressi tasumises, väljamõistmises kooskõlas lepinguga ja tuleb rahuldada.
s.o
14 850.17
krooni
3.Hageja nõuab kostjatelt viivitusintressi. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi tasumist. Hageja väidab, et kostjad peavad 11.aprilli 2006 seisuga tasuma viivitusintressi kogusummas 3 155.45 krooni, s.h. lepingu ülesütlemise ajaks kujunenud viivitusintress summas 170.90 krooni ja sealt edasi 2 984.55 krooni. Hageja väidab, et viivise määraks on lepingus näidatud intressi määr, mis on kooskõlas VÕS §-ga 113. Kostjad väidavad, et viivise nõue on ülemäärane. Kooskõlas VÕS §-ga 415 lg. 1 ei võinud tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda viivist rohkem kui võlaõigusseaduses §-s 94 sätestatud suuruses, alates 27.detsembrist 2003 rohkem kui VÕS §-s 113 lg. 1 sätestatud suuruses. VÕS § 421 järgi on tarbijakrediidilepingus tarbija kahjuks seaduses sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Seega tuleb viivise arvestuses lähtuda kuni 27.detsembrini 2003 lähtuda seaduses ettenähtud määrast (VÕS § 94) ning alates 28.detsembrist 2003 lepingus kokkulepitud intressi määrast (VÕS § 113 lg. 1), milleks on 26,98% krediidisummast aasta kohta. Hageja on esitanud viivitusintressi nõude lepingu kehtivuse ajal summas 170.90 krooni. Vaidlust ei ole selles, et kostjad langesid maksete osalisel tasumisega viivitusse alates 6.juulist 2005 ja jätsid maksed täielikult tasumata alates 5.septembrist 2005. Hageja on ajavahemikus 12.veebruarist 2006 kuni 11.aprillini 2005 arvestanud viivist summas 2 984.55 (68 434.92 x 26,98% x 59 päeva) krooni. Kostjad pole viivise alust ja arvestust vaidlustanud. Kohus ei pea nõutavat viivitusintressi ülemääraseks arvestades rahalise kohustuse täitmisega viivitamise perioodi. Arvestades eeltoodut on hageja viivitusintressi nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada 3 155.45 krooni ulatuses.
4.Hageja nõuab kostjatelt 13 686.98 krooni leppetrahvi. Hageja väidab, et leppetrahvi nõudmiseks on piisav lepingu rikkumine. Kostjad on põhjustanud lepingu ülesütlemise; leppetrahvi suurus on sõltuvuses kohustuse täitmata jäänud osast. Kostjate võimuses oli leppetrahvi kohase täitmisega vähendada või selle tasumise ära hoida. VÕS § 158 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja tugineb nõude esitamisel lepingu p.-le 5.3 ja 6.3, mille kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Kostjate vastuväidetes esile toodud asjaolud ei kummutamisele. Kohus nõustub hagejaga selles, kohaldamise kohustuse kohase täitmisega ära hoida.
ole aluseks leppetrahvi nõude et kostjad saanuks leppetrahvi
5.Hageja nõuab kostjatelt kahju hüvitamist tehtud kulutuste ja saamata jäänud tulu osas. Võlaõigusseaduse § 101 lg. 1 p. 3 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kahju hüvitamist. Kooskõlas VÕS §-ga 127 on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju peab hüvitama lepingulist kohustust süüliselt rikkunud lepingupool; kahju kuulub hüvitamisele üksnes juhul, kui asjaolu, millele tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et kostjad on lepingu rikkumises süüdi. Krediidi- ja käenduslepingutest tuleneva kohustuse täitmise korral oleks hagejal õigus ja põhjendatud ootus intressile 95 668.29 krooni ulatuses, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu olulises osas kaotas. Lepingu ülesütlemine oli põhjustatud maksegraafikus ettenähtud maksete tasumata jätmisest. Seega on kostjad põhjustanud asjaolu, mille tõttu jäi hagejal tulu saamata. Kostjad ei ole esile toonud, et oleks makseid tasunud; kostjad ei ole ühtegi makset teinud ka kohtumenetluse kestel. Seetõttu nõustub kohus hageja nõudega saamata jäänud tulu osas. Kohus leiab, et hageja nõue võla sissenõudmisega seotud kulutuste sissenõudmises on tõendatud. Hageja on kulu arvestuses lähtunud oma hinnakirjast ning kostjatele saadetud kirjade hulgast. Kostjad ei vaidlustanud hagejalt teadete saamist. Hageja on korduvate kirjadega selgitanud kostjatele lepingu rikkumise tagajärgi; kirjades sisaldub ka viide hinnakirjale. Seega pidid kostjad ette nägema hageja nõutava kahju tekkimise. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja nõue kahju hüvitamises on põhjendatud summas 52 700.00 (2 700.00 + 50 000.00) krooni. VÕS § 142 järgi vastutab käendaja võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Kostjad on andnud võlgniku kohustuse täitmise tagamiseks käenduse. Hageja nõue ei ületa käendajate vastutuse maksimummäära. Käendajatel on õigus võlgniku eest kohustuse täitmise korral esitada võlgniku vastu regressnõue üldistel alustel. Eelneva alusel on hageja nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada summas 152 827.50 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 429 lõpetab kohus menetluse, kui hageja loobus hagist ja kohus võtab loobumise vastu.
Hageja on teatanud kohtule hagist osalisest loobumisest, s.o. kostjatele viivise tasumise kohustuse panemise nõudes. Kohtul ei ole alust hagist loobumise vastuvõtmisest keelduda. Kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab menetluse. kohtukulud Hageja on 10.aprilli 2006 maksekorraldusega 677 tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 3 750.00 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 järgi tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st §-st 230; 436; 438; 439; 441-442, TsÜS §-st 5 ja VÕS §-st 3; 76 lg. 1; 91; 94; 101 lg. 1 p. 1, 3 ja 6; 113 lg. 1; 127; 142; 158; 397; 402; 415 lg. 1; 416 lg. 3; 421; 428 lg. 1 p. 3, § 429 ja 433 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Mõista välja AT’ult, ST’ilt ja AS’ilt solidaarselt AS kasuks 152 827.50 (ükssada viiskümmend kaks tuhat kaheksasada kakskümmend seitse) krooni kohustuse täitmiseks ja kahju hüvitamiseks. Jätta menetluskulud kostjate kanda. Võtta vastu hageja loobumine hagist ja lõpetada menetlus AS hagis AT’u, ST’i ja AS’i vastu kuni kohustuse tasumiseni solidaarselt viivise tasumise kohustuse panemises. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.