Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 12.07.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number: 2-16-126734/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 12.07.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1234

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Epp Tombak

Otsuse avalikult teatavaks-

12.juuli 2017. a ,Võru tn 12 Põlva

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-16-126734

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi U. U. (U. ) vastu võlgnevuse nõudes 343,26 eurot

Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e-post [email protected] Esindaja: Darja Permina ; e-post [email protected] Kostja: Uno Unt, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada osaühing Aktiva Finants hagi U. U. vastu tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista U. U. osaühing Aktiva Finants kasuks kostja ja Tele2 Eesti AS vahel 5.12.2014. a sõlmitud liitumis- ja järelmaksulepingust nr 30129080 tuleneva võlgnevuse katteks 332 (kolmsada kolmkümmend kaks) eurot 55 senti sealhulgas 177,63 eurot põhivõlgnevuse katteks, 40 eurot võla sissenõudmiskulude katteks ja 114,92 eurot kuni kohtuotsuse tegemiseni 12.07.2017.a. (kaasa arvatud) sissenõutavaks muutunud viivise katteks.

3.Välja mõista U. U. osaühing Aktiva Finants kasuks viivis põhivõlgnevuselt (177,63 eurot) VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras, s.o käesoleval ajal 0,022 % (0,039 eurot) päevas alates 13.07.2017.a. kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte põhivõlgnevust ületavas ulatuses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

7.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kaja esitamine Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses märkinud, et taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega , kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta.

Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud tema elukoha aadressile Jaama 19-2, Vastse-Kuuste 10.mail 2017.a. (tl 68). Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Samuti ei ole kostja kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõude aluseks on kostja ja Tele2 Eesti AS vahel 5.12.2014. a sõlmitud liitumis- ja järelmaksuleping nr 30129080, millest tuleneva nõude on Tele2 Eesti AS loovutanud 25.11.2015. a hagejale. Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1 ja 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 113 lg 1. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist lepinguga kokkulepitud määras – 0,15 % päevas tähtajaks tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest ning arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kuni 12.04.2017 kokku summas 111,37 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on arvestanud viivise välja kuni kohtuotsuse tegemiseni vastavalt hageja taotlusele VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o käesoleval ajal 0,022 % päevas. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 12), milles on taotlenud kostjalt menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu, kokku 75 eurot ning esindajale õigusabi eest makstud tasu, summas 325 euro väljamõistmist. Riigilõivude tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.