lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-15003/8

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 04.07.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-05-15003/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.07.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1464
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 60Toimiku taastamineTsÜS § 146 lg 1, 4Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaegVÕS § 104 lg 5Vastutus süü puhulTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuTsÜS § 142 lg 1Aegumise mõisteTsÜS § 143Aegumise arvestamine kohtu pooltTsÜS § 162Aegumise peatumine kohustuse täitmisest keeldumise õiguse puhulTsÜS § 69 lg 4Tahteavalduse tegemine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-05-15003/1Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja03.04.2007

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-08-21658/11Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja03.12.2008

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-05-15003

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Tiit Kollom

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. juuli 2007, Tallinn

Tsiviilasi

Anti Sõrmuse hagi Ülle Kari vastu võlgnevuse 200 000 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.03.2007 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Anti Sõrmuse apellatsioonkaebus

Menetluse liik

kirjalik menetlus

Menetusosalised ja nende esindajad

Hageja Anti Sõrmus (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x, postiaadress: x), esindaja Andrias Palmits Kostja Ülle Kari (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), esindaja Eino Tamm

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 07.03.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1.06.07.2005 esitas Anti Sõrmus Harju Maakohtule hagi Ülle Kari vastu võlgnevuse 200 000 krooni saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale 15.06.1996 laenu 100 000 krooni kuni 16.07.1996, mille kinnituseks kirjutas kostja omakäelise kirjaliku võlatunnistuse, mida saab käsitleda laenulepinguna. Kuni käesoleva ajani ei ole kostja hagejale võlgnevust tasunud. Pooled leppisid kokku viivise määraks 95 krooni päevas. Vastavalt võlatunnistusele kohustus võlgnik võlgnevuse tasuma 16.07.1996. Seega on kostja olnud alates 17.07.1996 kuni 04.07.2005 võlgnevuse tasumisega viivituses 3275 kalendripäeva. Seega võlgneb kostja hagejale seisuga 04.07.2005 kokku 411 125 krooni, millest 100 000 krooni on põhivõlg ja 311 125 krooni viivised. Hageja tegutsedes heas usus vähendas viiviste summat ja nõudis kostjalt viiviseid kogusummas 100 000 krooni, millega kostja koguvõlg hagejale on 200 000 krooni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 172Loovutamisdokument
VÕSRakS § 9 lg 1
3.Kostja ei vaidlustanud fakti, et ta on hagejalt laenu saanud. Laenu võeti kostja perekonna ärirtegevuse tarbeks, mis pidi andma ka vahendid tagasimaksmiseks. Kostja leidis, et ta ei ole kohustust tahtlikult rikkunud, vaid laenu tagasimakse on olnud võimatu seoses OÜ E&Ko äritegevuse lõppemisega. Kostja ei ole saanud enne 01.07.2005 hagejalt täiendavat tähtaega võla tasumiseks ja leiab, et hagi on aegunud.
4.Hageja leidis, et kostja on rikkunud oma kohustusi tahtlikult. Kostja tahtlikku kohustuse mittetäitmist tuleb käesolevas asjas eeldada, kuna kostja on tunnistanud laenu saamist. Kostja käitub äärmiselt pahauskselt, püüdes endale võetud kohustustest vabaneda aegumisele viidates. Hageja pikk ooteaeg hagi esitamisega oli seotud kostja lubadustega võlgnevus tasuda. Hageja ei nõustunud kostja seisukohaga, et nõue on aegunud. Vastavalt TsÜS §-le 162 peatub aegumine ajaks, mil kohustatud isikul on kokkuleppel õigustatud isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige, kui talle on antud täiendav tähtaeg täitmiseks. Kogu võlgnevuse sissenõutavaks olemise perioodil on hageja nõudnud võlgnevuse tasumist. Kuni 2005 juunini nõudis hageja võlgnevuse tasumist kostjalt suuliselt. Oma nõudmistele sai hageja vastuseks alati erinevaid vastuseid seoses raske olukorraga. 01.06.2005 loovutas hageja oma nõude kostja vastu Julianuse Inkasso Agentuur AS-le (nõue loovutati hagejale tagasi 01.07.2005), kes asus võlgnevust sisse nõudma kohtuväliselt ning saatis 02.06.2005 kostjale võlateatise nr 056700, milles nõudis võlgnevuse tasumist hiljemalt 09.06.2005. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, saatis Julianuse Inaksso Agentuur AS 09.06.2005 pankrotihoiatuse nr 60469, milles nõudis võla tasumist hiljemalt 19.06.2005. Seega on nõude võlausaldaja andnud kostjale vähemalt kahel korral täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks, mistõttu hageja leiab, et ta on andnud kostjale täiendavalt aega võlgnevuse tasumiseks 17 päeva ning leiab, et nõue ei ole aegunud. Esimese astme kohtu otsus
5.Kohus jättis hagi rahuldamata aegumise tõttu ja menetluskulud hageja kanda.
6.Hagis märgitud leping on sõlmitud tähtajaga 16.07.1996 ning selle kuupäevaga seob hageja ka oma viivise arvutamise algusaja. Seega tunnistab hageja, et väidetav võlg muutus sissenõutavaks alates pärast seda kuupäeva. Seega algas ka hagi aegumistähtaeg 17.07.1996. VÕSRakS § 9 lg 1 sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele, sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui TsÜS või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestades TsÜS-is või VÕS-is sätestatud aegumistähtaeg alates 01.07.2002. Seega aegus kõnealune nõue 01.07.2005. Kuna hagi esitati 04.07.2005, s.o pärast nõude aegumist, palus kostja TsÜS § 143 alusel kohaldada aegumist ja jätta hagi sellel alusel täies ulatuses rahuldamata.

2(4)

7.Faktiliselt ei ole kostja saanud hagejalt aegumistähtaja jooksul nõusolekut ajutiselt keelduda kohustuse täitmisest nagu hageja väidab. Kostja sai esmakordselt 10-päevase tasumistähtajaga nõude koos pankrotihoiatusega 11.07.2005, s.o 11 päeva pärast aegumistähtaja lõppu Julianuse Inaksso Agentuur AS-lt. Kostja ei ole hagejalt nõude loovutamise teadet VÕS § 172 tähenduses saanud.
8.Kohus leidis, et TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks eeldused puuduvad, sest hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul kohaldada kümneaastast hagi aegumise tähtaega. Järelikult kuulub kohaldamisele TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
9.Kohus asus seisukohal, et aegumise regulatsioon kaotab oma tähenduse kui lugeda võlgnevuse tasumata jätmist automaatselt tahtlikuks tegevuseks ja kohaldada sellele kümneaastast aegumistähtaega. Aegumise regulatsiooni eesmärk on õigusrahu huvides panna võlausaldaja oma nõuet õigeaegselt esitama. TsÜS § 146 lg 1 järgi on üldine aegumistähtaeg 3 aastat ja TsÜS § 146 lg 4 toodud 10 aastast aegumistähtaega kohaldatakse siis, kui kohustatud isik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Vaidlust ei ole selles, et Ülle Kari lepingust tulenevat kohustust rikkus, jättes täitmata temaga 15.06.1996 sõlmitud lepingust (võlakohustusest) tulenevad kohustused. Selleks, et hagejal oleks õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist kümne aasta jooksul, peab kostja olema kohustust rikkunud tahtlikult.
10.VÕS §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Eeltoodust järeldub, et kohustuse mistahes rikkumine ei ole automaatselt kvalifitseeritav tahtlusena jätta oma kohustused täitmata. Süü, s.h tahtluse olemasolu eeldab eraldi tuvastamist lisaks rikkumise tuvastamisele. Tahtlus kohustuse rikkumisel on sisustatud VÕS § 104 lg-s 5, s.o õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega pidanuks hageja tõendama, et lepingut sõlmides (või täites) olid kostja kavatsused suunatud sellele, et hagejal jääksid saamata lepingu järgi tasumisele kuuluvad summad. Tahtlik kohustuste rikkumine oleks ilmses vastuolus hea usu põhimõttega, kuid kostja pahauskset käitumist tuleks hagejal tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
11.Anti Sõrmus esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
12.Hageja leiab, et maakohus jättis ebaõigesti arvestamata, et hageja ja kostja on aegumistähtaja jooksul kokku leppinud võla hilisemas tasumises ning sellest tulenevalt on aegumistähtaeg pikenenud.
13.TsÜS § 162 mõtte kohaselt peatub aegumine ajal, mil kohustatud isik võib õigustatult keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige kui talle on antud täiendav täitmise tähtaeg. Sellise tähtaja andis hageja kostjale 09.06.2005 pankrotihoiatuses, milles nõudis võla tasumist hiljemalt 19.06.2005, s.o kümme päeva hiljem. Osutatud pankrotihoiatuses on väljendatud hageja tahteavaldus maksetähtaja pikendamiseks. Kostja on osundatud pankrotihoiatuse kätte saanud, kuid peale aegumistähtaja lõppu.
14.Hageja leiab, et maakohus jättis analüüsimata ja hindamata hageja poolt 09.06.2005 kostjale saadetud pankrotihoiatuse ning seejuures kohaldamata TsÜS § 69 lg 4. Hageja edastas oma tahteavalduse täiendava tähtaja andmise osas kostjale pankrotihoiatuses õigeaegselt, kostja aga ei läinud osundatud pankrotihoiatusele koheselt järele. Selliste asjaolude esinemise riisiko lasub kostjal.

3(4)

15.Kuivõrd kostja on esimese astme kohtus korduvalt kinnitanud laenu saamist, puudub pooltel vaidlus laenu tagastamise ja selle kohustuse osas. Vastustaja seisukoht
16.Ülle Kari ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda ringkonnakohus esimese astme kohtu põhjendusi.
18.Vaidlust ei ole enam selles, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ning kolmeaastane tähtaeg lõppes 30.06.2005.
19.Ebaõige on apellandi seisukoht, et kohus oleks pidanud arvestama sellega, et aegumistähtaja jooksul leppisid pooled kokku võla hilisemas tasumises, mis TsÜS § 162 kohaselt peatas hagi aegumise. Sellist kokkulepet kohtule esitatud ei ole. Selliseks kokkuleppeks ei saa pidada Julianuse Inkasso Agentuur AS poolt kostjale saadetud pankrotihoiatust, milles kohustati võlg tasuma hiljemalt 19.06.2005 ja mille kostja sai kätte peale aegumistähtaja lõppu. Tegemist ei ole TsÜS §-s 162 sätestatud õigustatud ja kohustatud isiku kokkuleppega, millega anti kostjale õigus keelduda ajutiselt oma kohustuse täitmisest. Julianuse Inkasso Agentuur AS nõudis hoopis kohustuse täitmist ja hoiatas, et esitab kostja suhtes pankrotiavalduse, kui teatud kuupäevaks raha makstud ei ole.
20.Käesolevas vaidluses ei oma tähtsust, millal kostja eelpoolnimetatud pankrotihoiatuse kätte sai, seetõttu ei ole apellandi poolt viidatud TsÜS § 69 lg 4 asjassepuutuv säte. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, et puudub vaidlus laenu saamise üle. Kostja kasutas talle seadusega antud õigust esitada nõudele aegumise vastuväide. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
21.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel jäävad hageja kohtukulud tema enda kanda Kostja kohtukulude hüvitamise nõuet ei ole esitanud.

M. Seppik

G. Kivinurm

T. Kollom

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja