Tsiviilasi nr 2-08-21658
Otsuse teinud kohtu nimi
Harju Maakohus
Otsuse kuupäev
Tallinn, 03.detsembril 2008
Kohtukoosseis
kohtunik Imbi Sidok
Kohtuasi
AS ́e (isikukood xxx, elukoht: xxx) hagi AS J (nüüd JOÜ, registrikood xxx, asukoht: xxx) vastu kahju hüvitamise nõudes.
Asja läbivaatamise kuupäev
12.novembril 2008 avalikul sisulisel kohtuistungil
Istungil osalenud menetlusosalised
hageja AS hageja lepinguline esindaja advokaat R Kuulme kostja lepinguline esindaja K –K Sepper
Kohtuotsuse resolutsioon • •
•
•
Hagi rahuldada. Mõista AS-lt J välja AS ́e kasuks tekitatud kahju summas 228 982.20 (kakssada kakskümmend kaheksa tuhat üheksasada kaheksakümmend kaks krooni 20 senti) krooni ja viivised seisuga 03.12.2008 summas 29 913.48 (kakskümmend üheksa tuhat üheksasada kolmteist krooni 48senti) krooni. Mõista AS-lt J välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses iga viivitatud päeva eest alates 04.12.2008 kuni põhinõude suuruses 228 982.20 krooni täitmiseni. Hageja menetluskulud jäävad kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633).
I Hageja nõue ja põhjendused
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS (edaspidi hageja) ja AS J (edaspidi kostja) 31.05.2005 nõude loovutamise lepingu , mille objektiks oli kostja poolt hageja nõuete menetlemine, juriidiliste toimingute ja asjaajamise teostamine eesmärgiga oli hageja nõuete rahuldamine võlgnike poolt. 01.06.2005 sõlmisid hageja ja kostja nõude loovutamise lepingu lisa nr 1, mille kohaselt loovutas hageja kostjale nõude põhisummas 100 000.00 krooni ÜKvastu. Nimetatud nõue tulenes ÜK poolt 15.06.1996 antud võlakirjast. 01.07.2005 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 1-n, millega kostja loovutas nõude täies ulatuses tagasi hagejale. Samal päeval sõlmiti poolte vahel esindusleping , mille kohaselt võttis kostja endale kohustuse esindada hagejat Tallinna Linnakohtus hagis ÜK vastu 15.06.1996 võlakirjast tuleneva võlgnevuse nõudes. Esinduslepingu p-s 3.4 on fikseeritud, et esindaja on esindatavale selgitanud, et hagi esitamisel pärast 30.06.2005 on ÜKl tekkinud võimalus viidata hagi aegumisele ja esindatav ei oma sellega seoses esindaja vastu mingeid pretensioone. Esinduslepingu alusel esitas kostja hageja esindajana 04.07.2005 nõude summas 200 000.00 krooni ÜK vastu Harju Maakohtusse. Kuna Ü Ktaotles hagi aegumise kohaldamist, jättis Harju Maakohus 03.04.2007 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-05-15003 hagi rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.07.2007 kohtuotsusega Harju Maakohtu eelnimetatud otsuse muutmata ja hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Hageja on seisukohal, et kostja on oma kohustuste rikkumisega hagejale kahju tekitanud, ning esitas 26.09.2007 kostjale kirjaliku pretensiooni, nõudes kostjalt endale tekitatud kahju hüvitamist summas 224 097.00 krooni. Hageja on seisukohal, et kostjal oli lepingu alusel ja võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 620 lg 1 ja 2 kohaselt kohustus lepingu täitmisel lähtuda lepingu eesmärgist, milleks oli hageja nõuete rahuldamine võlgniku poolt. Pooled olid lepingus kokku leppinud, et kostja, olles oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev professionaalne teenuse pakkuja ja saades selle eest tasu, pidi tegema kõik endast oleneva, et saavutada hageja nõude rahuldamine ÜK poolt. Kostja, olles teadlik nõude aegumisest, ei teavitanud sellest aga õigeaegselt hagejat. Kostja teavitas nõude aegumisest hagejat alles 01.07.2005, see on esinduslepingu sõlmimisel. Lisaks rikkus kostja oma kohustusi ka sellega, et andis 01.07.2005 esinduslepingu sõlmimisel hagejale ebaõige arvamuse (VÕS § 1048), selgitades esinduslepingu p-s 3.4, et hagi aegumise tähtaeg on juba saabunud 30.06.2005. Seega andis kostja asjatundjana hagejale teada, et hagi aegumist ei ole enam võimalik vältida. Tegelikkuses möödus hageja nõude aegumistähtaeg aga 01.07.2005 kell 24.00. Juhul, kui kostja oleks esinduslepingu sõlmimisel hagejale õigesti selgitanud, et sama päeva jooksul hagi esitamisel ei saa ÜK tugineda hagi aegumisele ja esitanud vastava hagi õigeaegselt, oleks see ära hoidnud nii aegumise vastuväite esitamise võimaluse, kui ka kahju tekkimise hagejale. 03.04.2007 Harju Maakohtu kohtuotsusest nähtuvalt tunnistas ÜK kohtus hageja nõuet. Ühtlasi kuulus ÜK ́le Tallinnas korteriomand, mille realiseerimise arvelt oleks olnud tagatud hageja nõude täies ulatuses rahuldamine. Hageja on seisukohal, et kostja poolse kohustuse rikkumise ja ebaõige arvamuse andmise tulemusena osutus ÜK ́l võimalikuks esitada hageja nõudele aegumise vastuväide, mille tulemusena muutus võimatuks hageja nõude rahuldamine ja seega ka lepingu põhieemärgi saavutamine. Kostjapoolse kohustuse rikkumisega tekitati hagejale otsest rahalist kahju kokku summas 228 982.20 krooni, mille hüvitamist on hagejal õigus nõuda vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 3. Nõue koosneb hageja rahuldamata jäänud nõudest ÜK vastu koos viivistega summas 200 000.00 krooni, kostjale tasutud esindustasust summas 4 130.00 krooni, asjatu hagi esitamise eest tasutud riigilõiv summas 11 000.00 krooni, asjatu apellatsioonkaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv summas 5 250.00 krooni ja advokaadibüroole HETA õigusabi osutamise eest tasutud 8 602.20 krooni. Lisaks eeltoodule palub hageja kostjalt välja mõista viivised seadusest tulenevas määras. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitamise katteks summas 228 982.20 krooni, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 17 036.28 krooni ning viivis seadusest tulenevas määras põhinõudelt alates 31.05.2008 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Haginõude täpsustamise avalduse kohaselt on hageja seisukohal, et ka nõude loovutamise lepingu näol on tegemist käsunduslepinguga. Nõude loovutamise lepingu p-s 1.1 on pooled VÕS
§ 619 kohaselt kokku leppinud kostja poolt hagejale teenuste osutamises. Nõude loovutamise lepingu p-s 3.5 ja nõude loovutamise lepingu lisa nr 1 p-s 2 on VÕS § 619 kohaselt kokku lepitud ka hageja poolt tasu maksmise kohustuses kostjale teenuse osutamise eest. Eeltoodust nähtub, et pooled on sarnaselt esinduslepingule ka nõude loovutamise lepingus kokku leppinud teenuse osutamises ja selle eest tasu maksmises. Seega on pooled VÕS § 619 kohaselt sõlminud käenduslepingu. VÕS § 29 lg 1 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel esmajärjekorras kindlaks teha poolte tegelik tahe. Antud juhul nähtub poolte ühine tegelik tahe üheselt nõude loovutamise lepingu p-st 1.1, millest nähtub, et poolte ühine tegelik tahe oli suunatud käsunduslepingu sõlmimisele, mille sisuks oli kostja poolt talle loovutatud hageja nõuete menetlemine eesmärgiga saavutada nende nõuete rahuldamine, saades selle eest tasu. Vastuses kostja kirjalikule seisukohale lisas hageja, et hageja hinnangul rikkus kostja mõlemast lepingust tulenevaid kohustusi. Kostja, olles teadlik, et hageja nõue ÜK vastu on aegumas ca 1 kuu jooksul, ei teavitanud VÕS § 625 lg 1 kohaselt sellest hagejat õigeaegselt ja ei selgitanud talle nõude aegumisega kaasnevaid tagajärgi ega hoidnud ära ebasoodsa tagajärje ja kahju tekkimist hagejale. Lisaks eeltoodule juhib hageja tähelepanu VÕS § 621 lg-le 2, mille kohaselt ei ole käsundisaajal kohustust ära oodata käsundiandja otsust, juhul kui viivitusega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg ja kui asjaoludest tulenevalt võib eeldada, et käsundiandja kiidab vastava tegevuse heaks. Seega ei oma käesoleva asja lahendamisel ja kostja rikkumise hindamisel tähtsust asjaolu, et väidetavalt ei olnud 28.06.2005 veel saabunud hageja otsustust kohtupakkumisega nõustumise osas, sest VÕS § 621 lg-st 2 ja §-st 620 tulenevalt oli kostjal kohustus hagejale ebasoodsa tagajärje vältimiseks vastav hagiavaldus esitada kohtusse hiljemalt 01.07.2005. Antud juhul võis ka eeldada, et hageja kiidab hagi esitamise ja kulude kandmise heaks ning seda on hageja ka teinud 28.06.2005. Hageja on seisukohal, et ebaõige on kostja seisukoht, mille kohaselt puudus hageja ja kostja vahel nõude loovutamise lepingus mistahes kokkulepe kohtuliku menetluse algatamise osas. Kostja poolt viidatud nõude loovutamise lepingu p-st 4.9 ei nähtu asjaolu, et kohtuliku sissenõudemenetluse algatamiseks oleks poolte vahel vajalik saavutada täiendav kokkulepe. Nimetatud punktist nähtub vaid see, et kohtuliku sissenõudemenetluse puhul lepitakse kulutuste kandmine kokku eraldi, mis vaid vajaduse korral vormistatakse lepingu lisana või eraldi lepinguna. Eeltoodust lähtudes pidi kostja nõude loovutamise lepingu täitmisel lähtuma lepingu eesmärgist, milleks oli nõude rahuldamise saavutamine ning valima eesmärgi saavutamiseks ise kõik vajalikud viisid ja tegevused. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt on Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-05-15003 tuvastatud, et hageja nõue ÜK vastu aegus 30.06.2005. TsMS § 457 lg 1 kohaselt toob pooltele õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtuotsuse resolutsioon. Otsuse põhjendav osa iseseisvalt võetuna ei mõjuta poolte õigusi ja kohustusi. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus 31.10.2007 lahendis nr 3-2-1-88-07. Kuna tsiviilasjas nr 2-05-15003 ei lahendatud kohtuotsuse resolutsiooniga nõude aegumise küsimust, siis Harju Maakohtu 03.04.2007 kohtuotsuse põhjendavas osas toodud ebaõige seisukoht, mille kohaselt oleks pidanud aegumise vältimiseks hagiavalduse esitama hiljemalt 30.06.2005, ei mõjuta poolte õigusi ega kohustusi ning sellel alusel ei saa lugeda ka jõustunud kohtuotsusega tuvastatuks hagi aegumise momenti. 01.07.2005 lepingu p 3.4 rakendamine on vastuolus hea usu põhimõttega ning tegemist on tühise tingimusega. Kostja on selle punkti lisamisega esinduslepingusse püüdnud välistada vastutust 31.05.2005 lepingu tingimuste rikkumise alusel. Samas olid need rikkumised esinduslepingu sõlmimise ajaks juba toime pandud. Hageja näol oli pooltevahelises suhtes tegemist tarbijaga ning esinduslepingu p 3.4 on tüüptingimus ja tühine VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p-de 1 ning 2 alusel. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude ja põhjenduste juurde ja rõhutas, et tõendamist on leidnud asjaolu, et lepingute eesmärgiks oli hageja nõude rahuldamise saavutamine. Nii esinduslepingu kui ka nõude loovutamise lepingu näol on tegemist käsunduslepinguga. Kostja ei teavitanud hagejat nõude aegumisest ega selgitanud sellega kaasnevaid õiguslikke tagajärgi. II Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Nii kirjalike vastuväidete kui istungitel antud esindaja selgituste kohaselt
pöördus 2005.aasta maikuu lõpus hageja kostja töötaja TL poole ja teavitas, et ÜK võlgneb temale 15.06.1996. aastal allkirjastatud võlatunnistuse alusel 100 000 krooni ning et ta soovib, et kostja hakkaks tegelema võlgnevuse sissenõudmisega. Tulenevalt asjaolust, et 01.07.2002 jõustusid nii võlaõigusseadus kui ka uus tsiviilseadustiku üldosa seadus ning VÕSRS § 9 lg 1 esimene lause sätestas, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele, siis oli koheselt ilmne, et hageja nõue ÜK vastu on ca ühe kuu jooksul aegumas. Kostja sisemiste protseduuride kohaselt läbivad klientide poolt sissenõudmiseks antavad nõuded eelneva analüüsi, mille käigus kostja otsustab, kas võtta nõue menetlusse või mitte. Vaidlusaluse nõude osas teostas esialgse analüüsi kostja töötaja IK, kes teavitas 27.05.2005 e-kirjaga hageja kliendihaldurit TLa, et kostja on nõus nõude menetlusse võtma, kuid rõhutas, et klient peab olema valmis minema kohtusse, kui asi kiirelt lahenema ei hakka ning et nõue aegub 01.07.2005. Seejärel võttis kliendihaldur TLhagejaga ühendust ning informeeris hagejat kostja otsusest asi menetlusse võtta ning ühtlasi ka teavitas, et nõuet ähvardab aegumine ja et hageja peab olema valmis pöörduma kohtusse enne 01.07.2005. 31.05.2005 sõlmitud nõude loovutamise lepingu p 3.1 kohaselt loetakse nõue hagejalt kostjale loovutatuks vastavasisulise lepingu lisa allakirjutamise päevast. Vaidlusaluse nõude loovutamist kajastav nõude loovutamise lepingu lisa nr 1 allkirjastati hageja poolt 01.06.2005 ning see jõudis kostjani 02.06.2005. Nõude loovutamise lepingu lisa allkirjastamisega sai kostja hakata ÜK võlgnevuse sissenõudmisega tegelema. Kostja poolt kasutatava andmebaasi Aurelius 2, kuhu kõik võlanõuete menetlejad sisestavad kõik antud konkreetse nõudega seotud tegevused ja kus hoitakse alles kõikide nii võlgnikule kui ka kliendile edastatud kirjade ärakirjad, väljatrükist (t lk 82-86) nähtub, et koheselt peale nõude loovutamise lepingu lisa 1 saabumist 02.06.2005 alustas kostja aktiivselt võlanõude menetlemist. Koheselt kontrolliti võlgniku varalist seisundit, püüti helistada võlgnikule, väljastati esimene võlanõue. Juba 09.06.2005 väljastati võlgnikule teine kiri. 13.06.2005 edastas võlanõuet menetlev kostja töötaja OI kostja juriidilise osakonna assistendile TL'ile andmebaasi kaudu ülesande vaadata nõue üle ning teha kohtusse pöördumiseks hinnapakkumine. Andmebaasi väljavõttest nähtub, et ka OI rõhutas juriidilise osakonna assistendile, et nõuet ähvardab aegumine ja et pakkumine tuleb teha kiiresti. Veel samal päeval, see on 13.06.2005, edastati hagejale pakkumine kohtumenetluse alustamiseks. Nõude loovutamise lepingu p 4.9. kohaselt leppisid pooled kokku, et kohtuliku sissenõudemenetluse puhul lepitakse kulutuste kandmine poolte vahel eraldi kokku, mis vajaduse korral vormistatakse nõude loovutamise lepingu lisana või eraldi lepinguna. Seega puudus hageja ja kostja vahel nõude loovutamise lepingus mis tahes kokkulepe kohtuliku menetluse algatamise osas. 15.06.2005 käis võlanõuet jätkuvalt menetlev OI võlgniku juures, kuid viimast ei olnud kodus. Tulenevalt asjaolust, et seisuga 28.06.2005 ei olnud kliendilt saabunud seisukohta kohtupakkumise osas ja kostjal puudus info selle kohta, kas klient soovib antud nõudega pöörduda kohtusse või mitte, võttis kliendihaldur TL hagejaga telefoni teel ühendust. Hageja teatas, et ta ei viibi Tallinnas ja ta ei saa selle asjaga reaalselt tegeleda enne 04.07.2005. 30.06.2005 helistati kostja poolt uuesti hagejale ja hageja avaldas, et on kohtupakkumisega nõus. Hageja teatas, et ta saab esinduslepingut sõlmima tulla alles 01.07.2005. Kostja juriidilise osakonna tolleaegse juhataja GK'i poolt andmebaasi 30.06.2005 tehtud kande kohaselt teavitasid nii TL kui ka TL klienti, et hagi oleks pidanud esitatama juba 30.06.2005, et vältida võlgniku poolseid aegumise vastuväiteid. 01.07.2005 allkirjastasid hageja ja kostja esinduslepingu , mille objektiks oli kostja poolt hageja esindamine Tallinna Linnakohtus hagis ÜK vastu 15.06.1996 võlakirjast tuleneva võlgnevuse nõudes. Esinduslepingu p 1.1.3 sätestab, et hageja kohustab varustama kostjat kohustuse täitmiseks vajalike dokumentidega, kandma täitmisega seotud kulud ja maksma kostjale lepingus ettenähtud tasu. Esinduslepingu p-s 2.4 leppisid pooled kokku, et hageja tasub hagiavalduselt makstava riigilõivu summas 11 000.00 krooni Rahandusministeeriumile ning esitab makset tõendava dokumendi kostjale, et viimane saaks selle lisada esitatavale hagiavaldusele. Hageja tasus riigilõivu alles 04.07.2005 ning seega muutus hagejast tuleneval põhjusel hagi esitamine võimalikuks alles 04.07.2005. Esinduslepingu p-s 3.1 leppisid pooled kokku, et p-s 2.3
ettenähtud 4 130.00 krooni laekumine kostja kontole, p-s 1.1.3 nimetatud volikirja ja p-s 2.4 nimetatud riigilõivu makset tõendava dokumendi kättesaamine oma kogumis on kostja poolt esinduslepinguga ettenähtud kohustuste täitmisega alustamise eelduseks. Hageja tasus ka esinduslepingu p-s 2.3 kokkulepitud 4 130.00 krooni alles 04.07.2005 ning seega muutus kostjal võimalikuks oma esinduslepingust tulenevaid kohustusi täita alles alates 04.07.2005. Koheselt, see on samal päeval, kui hageja oli täitnud oma esinduslepingust tulenevad kohustused, esitas kostja ÜK vastu hagiavalduse kohtusse. Kostja on seisukohal, et tema vastu esitatud hagiavaldus on täielikult pahauskne ja hagejale tekkinud võimalik kahju on kogu ulatuses põhjustatud just hageja enda tegevusega. Lisaks eeltoodule leppisid hageja ja kostja esinduslepingus kokku, et kostja on hagejale selgitanud, et hagi esitamisel peale 30.06.2005 on ÜKl tekkinud võimalus viidata hagi aegumisele ja hageja ei oma sellega seoses kostja vastu mingeid pretensioone. Hageja on esinduslepinguga nõustunud ja selle allkirjastanud. Hageja ei ole esitanud ühtegi nõuet, millest nähtuks, et hageja vaidleb vastu esinduslepingu p-le 3.4 ning seega on antud säte kehtiv. Ainuüksi nimetatud esinduslepingu punkt välistab kostja vastutuse täielikult ning viitab üheselt asjaolule, et hageja on hagiavalduses esitanud ebaõigeid andmeid selle kohta, et kostja ei informeerinud hagejat nõude aegumisest. Tsiviilasjas nr 2-05-15003 Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud kohtuotsuse kohaselt aegus hageja nõue ÜK vastu 30.06.2005 ning seega on käesolevas tsiviilasjas üheselt tuvastatud, et vaidluse objektiks olev hageja nõue ÜK vastu aegus 30.06.2005. Seega puudub kostjal mistahes vastutus hagejale tekkinud kahju osas. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Täiendavas seisukohas lisas kostja, et nõude loovutamise lepingu näol ei ole tegemist käsunduslepinguga. VÕS § 619 välistab hageja ja kostja vahelise nõude loovutamise lepingu tõlgendamise kui käsunduslepingu. Olukorras, kus hageja loovutab oma nõude kolmanda isiku vastu kostjale, ei saa kostja osutada hagejale teenuseid võlgnevuse sissenõudmiseks selle sama nõude osas, mis kuulub kostjale. Hageja tõlgenduse kohaselt oleks sisuliselt tegemist kostja poolt temale endale osutatava teenusega. Nõude loovutamise lepingu objektiks on nõude loovutamine hagejalt kostjale. Nõude loovutamise lepingu p 3.1 kohaselt loetakse nõue kliendilt kostjale loovutatuks ja kuuluvaks nõude loovutamise lepingu p-s 2.1 nimetatud lisa allkirjastamise kuupäevast. Nõude loovutamise lepingu lisa nr 1 kohaselt läks nõue kostja omandisse 01.06.2005. Kostja rõhutab, et hageja ja kostja vahelised lepingulised suhtes said alguse 01.06.2005 nõude loovutamise lepingu jõustumisega, millega hageja loovutas oma nõude ÜK vastu kostjale. Perioodil 01.06.2005 kuni 01.07.2005 kehtis poolte vahel vaid nõude loovutamise leping, millest tulenesid vaid kostja rahalised kohustused nõude loovutamise eest tasumisel. Ühtegi käsunduslaadset kohustust kostjal hageja ees ei olnud. Käsundusleping poolte vahel sõlmiti alles 01.07.2005 ning antud lepingus leppisid pooled kokku, et ÜK võimalusega viidata nõude aegumisele ei kaasne hagejal kostja vastu mistahes pretensioone. Kostja on seisukohal, et ta ei ole rikkunud ühtegi käsunduslepingust tulenevat kohustust. Lisaks eeltoodule on kostja seisukohal, et hiljemalt 30.06.2005 oli hagejat teavitatud nõude aegumisest ja sellest, et nõude pidanuks esitama kohtusse enne 01.07.2005. Faktiliselt teavitati hagejat juba enne nõude loovutamise lepingu allkirjastamist nõude aegumisest ühe kuu jooksul. Esinduslepingu p 3.4 ei ole tüüptingimus, ka ei ole see vastuolus heade kommetega. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja lepinguline esindaja esitatud seisukohtade juurde ja lisas, et kostja ei ole oma kohustusi rikkunud ega vastuta hagejale tekkinud kahju eest. III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära hageja, tema esindaja ja kostja esindaja selgitused ning tunnistaja TL ́a ütlused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
(ärakiri t lk 16) ja 01.07.2005 lisa nr 1-n (ärakiri t lk 19); 2) lisa nr 1 p 1 kohaselt loovutas hageja kostjale 15.06.1996 võlakirjal põhineva nõude põhisummas 100 000.00 krooni ÜK vastu; 3) lisas nr 1-n loovutas kostja nõude hagejale tagasi; 4) 01.07.2005 allkirjastasid samad pooled lepingu pealkirjaga „Esindusleping “ (ärakiri t lk 20-21); 5) 04.07.2005 esitas kostja hageja esindajana kohtusse hagiavalduse Ü.K vastu võlgnevuse koos viivistega sisse nõudmiseks; 6) otsusega nr 2-05-15003 03.04.2007 (t lk 22-26) jättis I astme kohus hagi rahuldamata seoses kostja poolt esitatud aegumise vastuväitega ja otsusega 04.07.2007 jättis kohus I astme otsuse jõusse (t lk 27-30).
leppisid pooled kokku, et lepingu p-des 4.1 – 4.7 sätestatut kohaldatakse nõude sissenõudmisele kohtuvälisel menetlusel; kohtuliku sissenõudemenetluse puhul lepitakse kulutuste kandmine lisaks eelnimetatud punktides sätestatule poolte vahel kokku eraldi, mis vajaduse korral vormistatakse sama lepingu lisana või eraldi lepinguna. Lepingu p-s 5.4 andis klient nõusoleku, et Julianus avaldab teda oma kliendina.
hagejale kohtusse pöördumise, esindusõigust tõendava dokumendi vormistamise, riigilõivu tasumise ja käsundisaajale tasu maksmise vajalikkus, tähtajad jmt selgeks teha. Hagejal oleks olnud täiendavalt aega, et vajalikud toimingud ära teha. Samas oleks aga hageja kui käsundiandja õigused olnud tagatud.
olnud eraldi läbiräägitud. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult. Sama sätte lg 3 p-de 2 ja 10 kohaselt on tarbijalepingus ebamõistlikult kahjustavaks tüüptingimuseks eelkõige tingimus, millega välistatakse teise lepingupoole nõuded tingimuse kasutaja suhtes või piiratakse neid ebamõistlikult ning kui võetakse tarbijalt ära võimalus kaitsta oma õigusi kohtus või raskendatakse ebamõistlikult selle võimaluse kasutamist.
aegumise alusel rahuldamata, nähtub, et kostja ÜK ei vaidlustanud kohtumenetluses hagejalt laenu saamist perekonna äritegevuse tarbeks ja teatas, et tegi koos abikaasaga omalt poolt kõik, et saada tagasimakseks vajaliku rahasumma, kuid see ei õnnestunud. Seega puudub mingigi alus arvata, et kui kostja oleks hagiavalduse esitanud kohtusse hiljemalt 01.07.2005 ja ÜK ei oleks olnud alust aegumise vastuväidet esitada, oleks hagi ikkagi jäänud rahuldamata. Ka kostja ei toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse sellisele eeldusele. Kohtuotsusest nähtub, et kõrvalnõue oli esitatud põhinõudega samas suuruses, kuigi viivise suurus aritmeetiliselt oleks ületanud selle enam kui kolmekordselt. Seega oli selle esitamisel järgitud mõistlikkuse põhimõtet ja kohtupraktikat ning puuduvad igasugused alused eeldada, et põhinõude rahuldamise korral oleks kõrvalnõue jäetud rahuldamata. Nõude rahuldamisega oleks vastavalt TsMS-i sätetele kaasnenud ka kohtukulud nõude (riigilõiv) rahuldamine ega oleks olnud mingit vajadust tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel veelkordselt riigilõivu. Puudub igasugune alus eeldada, et õigeaegselt hagiavalduse esitamisel oleks hagejal olnud mingigi vajadus I astme kohtu otsust vaidlustada. Hagi rahuldamise korral oleks hagejal olnud õigus saada esindajale eelnevalt teenustasuna makstud rahasumma ÜK tagasi kuni 5% ulatuses hagi rahuldatud osalt (vastavalt enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p-le 1, seega 200 000.00 kroonise rahuldatud nõude puhul kuni suuruses 10 000.00 krooni. Seega oleks hageja saanud tagasi kostjale 04.07.2005 õigusabi eest tasutud teenustasu täies ulatuses. Ka nähtub kostja enda poolt juunikuus 2005 välja selgitatud asjaoludest (t lk 85-86), et ÜK omanduses oli tol ajal kinnisvara (korteriomand). Kohus omab juurdepääsu elektroonilisele kinnistusraamatule, mille andmete kohaselt omab sama isik ka kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päeva seisuga korteriomandit Tallinnas Õismäe teel. Seega on alust eeldada, et hageja jaoks positiivse kohtuotsuse sundtäitmine oleks olnud täies ulatuses võimalik. Kõik eelpool käsitletud kahju komponentide suurused on tõendatud hageja poolt esitatud maksedokumentidega (t lk 41-44). Hageja poolt oma praegusele esindajale kohtueelses menetluses tasutud näol on samuti tegemist hageja otsuse kahjuga VÕS § 128 lg 3 mõttes kui mõistlik kulu hüvitise saamiseks, muuhulgas kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks. OÜ HETA AB arvetest nr 27333 ja nr 28169 ja aruandest nr 415 (t lk 44-46) nähtub, et pretensiooni koostamise, materjalidega tutvumise, J vastusega tutvumise, tegevuseks seisukoha väljatöötamise, täiendava selgituse koostamise ja hagi perspektiivikuse osas seisukoha kujundamise eest on hageja pidanud tasuma 8602.20 krooni (sisaldab käibemaksu). Pretensiooni ja täiendava selgituse esitamine hageja esindaja poolt kostjale on tõendatud nimetatud dokumentidega (t lk 31-35).
menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus, lähtudes asjaolust, et hagi kuulub rahuldamisele, antud asjas selliselt, et hageja menetluskulud jäävad kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda.
Imbi Sidok (allkiri) kohtunik
I.Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.