lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-1388/23

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Rapla kohtumaja · 12.07.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-1388/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.07.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1210
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anne Randjärv Elen Rasmussen

Istungisekretär Otsuse teatavakstegemise

12.07.2017 Rapla kohtumaja kantselei kaudu

aeg ja koht Tsiviilasja number

2-17-1388

Hagi ese

Rahalise kohustuse täitmise nõue

Hagi hind

10 366.52 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteem 11237975 asukoht: Tallinn, Suur-Sõjamäe 31 Esindaja: Juri Kononov e-post: [email protected] Kostja: Jelena Ruskan xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx Esindaja: Igor Stulov e-post: [email protected]

Kohtuistungi toimumise aeg 06.06.2017

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada. Välja mõista Jelena Ruskanilt OÜ Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteem kasuks põhivõlg 10 220 (kümme tuhat kakssada kakskümmend) eurot ja viivis 146 (ükssada nelikümmend kuus)

eurot ja 52 senti. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab kostja, kellelt tuleb hageja kasuks välja mõista 1555 (üks tuhat viissada viiskümmend viis) eurot ja 75 senti. Kostja on kohustatud tasuma viivist menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni mentluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue 1.OÜ Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteemid (edaspidi OÜ PAK) ja Jelena Ruskan sõlmisid 24.03.2016 „Tekitatud kahju väljamaksmise kokkuleppe“ (edaspidi kokkulepe), mille kohaselt kohustus kostja hüvitama hagejale pettusega tekitatud kahju summas 12 500 eurot. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja kahjusumma 12 500 eurot tasuma osadena: hiljemalt 31.03.2016 1000 eurot ning iga järgneva kuu 5. kuupäevaks 320 eurot kuni 12 500 euro täieliku tasumiseni. Kokkuleppe p 1.9 järgi kohustus kostja makse tasumisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.31.03.2016 tasus kostja hagejale 1000 eurot ja peroodil 05.04.- 06.07.2016 1280 eurot. Kostja võlgneb hagejale hagi esitamise seisuga 10 220 eurot. Hageja on arvestanud kostjale viivist kokkuleppes kokkulepitud määras. Perioodil 06.08.2016 kuni 05.01.2017 moodustab viivis 146.52 eurot. Hageja taotleb kostjalt 10 366.52 euro väljamõistmist, toetudes VÕS §-dele 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 ja 113 lg 1. Kostja seisukoht
3.Kostja hagi ei tunnista ja palub 24.03.2016 sõlmitud kokkuleppe tunnistada tühiseks TsÜS § 86 lg 2 alusel järgmistel põhjustel: a) kokkulepe on vastuolus heade kommetega, kuna selle sõlmimine toimus kostjale ootamatult, kostjale ei antud võimalust kokkuleppe tingimustega põjalikult tutvuda ning juristi või mõne lähikondlasega nõu pidada, b) kokkulepe on sõlmitud kostjale äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, kuna kahjusumma on hageja poolt välja mõeldud ega toetu ühelegi dokumendile, c) kokkuleppes kajastatud asjaolud on valed ja kostja ei ole toime pannud tegusid, mis võisid hagejale kahju tekitada. Selleks, et kostja ja tema kolleeg saaksid hagejale 25 000 euro suuruse kahju tekitada, pidid nad taaraautomaati sisestama 250 000 taaraühikut, mis ei ole eluliselt usutav, d) kokkuleppe sõlmimine on olnud võimalik vaid tänu kostja kogenematusele õigusalastes küsimustes, kuna kostja ei olnud kokkuleppe sõlmimise ajal teadlik õiguslikest tagajärgedest, mis sellega kaasnevad, e) kokkuleppe sõlmimine ei väljenda kostja tegelikku tahet, kostja allkirjastas kokkuleppe hirmust hageja nimel tegutsenud A G ees. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Hageja toetub oma nõudes poolte vahel 24.03.2016 sõlmitud kokkuleppele, mille puhul on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 tähenduses. Deklaratiivse võlatunnistuse sisuks on kohustuse olemasolu tunnistamine ja selle sõlmimise eesmärgiks tõendamiskoormuse ümberjaotamine, mis lihtsustab võla sissenõudmist. See tähendab, et kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks peab võlgnik tõendama, et tal võlatunnistusega tunnistatud võlga ei ole.
5.Tunnistajate J P ja A Ga ütluste kohaselt olid võlatunnistuse sõlmimise asjaolud järgmised: Eesti Pandipakend OÜ on hagejaga lepingulistes suhetes ja teostab muuhulgas järelvalvet taara vastuvõtupunktide tegevuse üle. 23.03.2016 läks J P Eesti Pandipakend OÜ turvajuhina kontrollima xxxxx vastuvõtupunkti, kuna IT-süsteemist tuli signaal, et taara tagastus on ebareaalselt kõrge teiste tagastuspunktidega võrreldes. Kohapeal selgus, et pakendipress ei töötanud, üks töötajadest - G R sisestas taarat ja kostja korjas seda tagaruumis musta kilekotti. J P hindas taara vastuvõtupunkti töötajate tegevuse pettuseks ja sulges taarapunkti. J P teatas pettusest hageja regioonijuhile A G ja 24.03.2016 kutsuti töötajad taara vastuvõtupunki. Töötajatelt võeti seletuskirjad, kus nad tunnistasid tekitatud kahju ja andsid nõusoleku see hüvitada. Seletuskirjade koostamise ajaks Eesti Pandipakendi OÜ poolt tehtud osalise kalkulatsiooni kohaselt oli sarnaste pettustega tekitatud kogukahju suuruseks 33 000 eurot. Töötajatega lepiti kokku 25 000 euro suuruse kahju hüvitamises. Kahju hüvitamise kokkulepped vormistati hageja kontoris ja allkirjastati sama päeva õhtul.
6.Tunnistajate ütlustega on kooskõlas kohtule esitatud kirjalikud tõendid – kostja allkirjastatud tekitatud kahju väljamaksmise kokkulepe /tl 4/, koopia kostja 24.03.2016 seletuskirjast /tl 47/, hageja raamatupidamise tõend 24.03.2016 sõlmitud kokkulepete täitmise kohta kostja ja G R poolt /tl 43/, J P seletuskiri OÜ PAK juhatuse liikmele V D kahju arvestamise metoodika kohta ja kahju kalkulatsioon /tl 52-58/.
7.Kostja väidab, et hageja ja tunnistajad ei kirjelda toimunu asjaolusid õigesti. J P on tema tegevusest 23.03.2016 xxxxx taaravastuvõtupunktis valesti aru saanud, pettusega tegelenud ja kahju tekitanud tema ei ole. Seletuskirja kirjutas ja võlatunnistuse allkirjastas ta seetõttu, et ei saanud toimunust aru, ei olnud võimalik kellegagi nõu pidada ning hirmust A G ees. Kostja väidab, et kõik toimus ühel ja samal päeval - J P kontrollretk, seletuskirjade kirjutamine ja võlakirjade allkirjastamine, mistõttu oli ta segaduses. Ühtegi tõendit oma väidete kinnituseks kostja kohtule esitanud ei ole. Kohtuistungil kinnitab kostja, et A G teda kokkulepet sõlmima ei sundinud /tl 71/. Kuna kokkuleppe allkirjastamine toimus seletuskirja kirjutamisest oluliselt hiljem ja kostja kodus, on alusetu kostja väide, et tal puudus vähimgi võimalus kellegagi nõu pidada. Kohtu selgitusele, et kostjal on võimalik taotleda G R tunnistajana ülekuulamist, vastas kostja, et ei pea teda usaldusväärseks tunnistajaks.
8.Kohus leiab, et kostja ei ole oma tõendamiskoormust täitnud ehk tõendanud, et tal võlakirjaga tunnistatud võlga ei ole.
9.Kostja viited kokkuleppe tühisusele TsÜS § 86 lg 2 alusel ei ole kohtu hinnangul asjakohased. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtes, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kõnesoleva kokkuleppe puhul on tegemist kostja poolt oma kohustuse olemasolu tunnistamisega. Selline võlatunnistus ei saagi sisaldada mõlemapoolseid kohustusi. Kostja ei ole selgitanud ega ka tõendanud, milles seisnes kokkuleppes sätestatud tingimuste äärmine ebasoodsus kostja jaoks. Puuduvad tõendid, et kostjat oleks sunnitud kokkulepet allkirjastama kas ähvardustega või mõnel muul viisil. Kuna kostja asus kokkulepet täitma, on alusetu ka väide, et ta ei saanud aru sõlmitud kokkuleppe õiguslikest tagajärgedest.
10.VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumise

korral on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, on võlausaldajal õigus nõuda selle täitmist VÕS § 108 lg 1 järgi. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 järgi nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt on hagi õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tekitatud kahju väljamaksmise kokkuleppe alusel tekkinud võlgnevus 10 220 eurot ja viivis 146.52 eurot.

11.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, seega kannab menetluskulud kostja. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 600 eurot ja õigusabikuludest 955.75 eurot. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on õigusabile kulutatud aeg ja rahaline suurus põhjendatud ja vajalik. Kostja menetluskulude rahalisele suurusele vastuväiteid esitanud ei ole.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja