Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kuna tegemist oli jätkuva ebaõigete väidete avaldamisega , siis pöördusid rikutud õiguste kaitseks kohtusse AS OG ET ja OG. Mõlemad nõudsid ebaõigete andmete ümberlükkamist ning hea nime teotamise lõpetamist. OG nõudis ka au teotamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kohtusse esitatud tõenditest, s.h. Maksu- ja Tolliameti poolt esitatust, nähtus üheselt, et R-MS’le ega ühelegi teisele töötajale ei makstud AS-s OG ET nn. ümbrikupalka. Maksuhaldur kinnitas, et AS OG ET on seadustes ettenähtud korras ja tähtaegadel oma töötajatele väljamakstavatelt palkadelt kõik maksud maksnud ja ettevõttele ei ole asutamisest alates tehtud mitte ühtegi maksualast ettekirjutusti. Sama on oma allkirjaga ühisavaldusel kinnitanud eranditult kõik AS OG ET töötajad. Väärib tähelepanu, et artiklit avaldades lähtus XXXa toimetus pahatahtlikust eeldusest, et AS-s OG ET makstakse ümbrikupalka. Seda püüdis ajakirjanik tõestada väidetega, et talle maksti palka sularahas ning palka makstes kinnitas kassapidaja, et sellelt rahalt makse ei lähe. Toimetus jättis tähelepanuta, et sularahas palga maksmine on kooskõlas palgaseadusega ning töötajale välja makstavalt palgasummalt ei peeta enam kinni ühtegi maksu. Artiklis ei kajastatud, et AS OG ET vormistas palga välja maksmise kohta R-MS’le nõuetekohase palgalehe, millisele ajakirjanik andis allkirja palga 925 krooni kättesaamise kohta. Avaldatud väited, et allkiri palga saamise kohta anti kaustikusse, olid valed. On kahetsusväärne, et artiklid avaldati enne seaduses sätestatud maksude tasumise tähtpäeva saabumist –R-MS’le maksti AS-s OG ET palk 07.04.2006.a. ja seega pidi kandma ja kandis AS OG ET töötajate töötasult kinnipeetud maksud üle maksuhaldurile 10.05.2006.a. Artiklis jäi tähelepanuta tulumaksuseaduses sätestatu, et töötajal on tulumaksuvaba esimesed 2000 krooni tema töötasust. Kuna R-MS ütles, et ta kusagil mujal ei tööta, siis selgitati talle seda võimalust. Et Soe avaldust tulumaksuvabastuse kohta ei esitanud, siis peeti tulumaks kinni alates esimesest väljateenitud kroonist. OG ja AS OG ET on seisukohal, et ajalehes XXX 13.04., 18.04. ning 21.04.2006.a. ilmunu oli avaldatud soovist kahjustada nende mainet. Majandus- ja ärileht peab olema kursis palga maksmise korra ja maksude tasumise tähtaegadega ning sellega , et OG ei maksa AS OG ET töötajatele palka, rääkimata nn ümbrikupalka. Eelnevalt kontrollimata väidete avaldamine on pahatahtlik, majandusajalehe poolt asjatundmatu ning vastuolus ajakirjanduseetika nõuetega. XXXa seisukoht XXXa eksperimendist XXXa toimetus otsustas eelmise aasta märtsis kontrollida, kas vastavad tõele kuulujutud, nagu maksaks LV üks suurimaid tööandjaid OG oma firmades töötajatele ümbrikupalka. Lähtusime artiklit plaanides kuulujuttudesse eelarvamustevabalt – tegu oli ju kuulujuttudega. Ümbrikupalga maksmine või mittemaksmine on teema, millest kirjutades on väga raske tugineda vaid inimeste ütlustele. Ükskõik millisest firmast lahkunute või nende tuttavata negatiivne jutt võib olla põhjustatud kibestumisest, konfliktidest töökohal, ebameeldivast ülemusest või mõnest muust palga maksmisega mitte seotud asjaoludest. Sestap otsustas toimetus vihjete kontrollimiseks lahenduse kasuks, mida ajakirjandus reeglina säärastel puhul kasutatakse – ajakirjanduslik eksperiment, kus ajakirjanik hakkab ise protsessis osaliseks, üritades nii saada infot algallikast. Niisiis munsterdab XXXa ajakirjanik R-MS ennast ajalehekuulutuse peale tööle OG ET, täpsemini pagaritsehhi, kus valmivad leivad, saiad, sepikud, kuklid. Ametiks taignasegaja. Oma tegelikust ametist ajakirjanik vaikib. R-M võtab tööle tsehhi juhataja T(pärisnimega A ), kellelt ajakirjanik saab teada töö sisu ning ka selle, kuidas näeb välja tasustamine. Kirjalikku töölepingut ei vormistata, tasu osas räägib T

võimalikust tundide arvust ning sellest, kust ja kuidas läheb makse maha, kui inimene on tööle vormistatud ning kuidas on maksudega siis, kui vormistatud ei ole. R-M lindistab vestluse. Samal päeval alustab ajakirjanik tööd. Taignasegajana. Kella poole viiest hommikul, keskmiselt 10 tundi päevas. Päevade sees vestleb R-M ka kolleegidega, kes räägivad ka töö tasustamise kohta. Kuidas osaliselt pidavat töötasu minema panka, millelt makstakse ka maksud. Ning osaliselt saab siis palga sularahas puhtalt kätte. R-M lindistab vestluse. Ajakirjanik töötab OG ET neli päeva, 27.märtist kuni 30. märts 2006. Põhjendades vajadusega käia ära isiklikel põhjustel Tallinnas, naaseb ajakirjanik firmasse alles reedel, 7. aprillil. Palga järele. Allkirja vastu saab 40 tunni eest 925 krooni sularahas kätte. Palga väljamaksmise juures on juttu ka maksude maksmisest, väljamaksja raamatupidaja S kinnitab, et sellelt rahalt makse ei lähe. „Kui ära vormistate, siis hakkab minema,” ütleb S . R –M lindistab vestluse. Samal päeval räägib ajakirjanik OGiga, avaldades oma nime ja tegeliku ameti ning ütleb, et sai G firmast ümbrikupalka. G eitab ümbrikupalga maksmist oma firmades. Pärast artikli ilmumist maksab OG ET ära R –M makstud töötasult maksud, tehes seda seadusega ette nähtud korras.”

OGi ja AS OG ET seisukoht XXX avaldas teadvalt ebaõigeid väiteid Kuna tegemist oli jätkuva ebaõigete väidete avaldamisega , siis pöördusid rikutud õiguste kaitseks kohtusse AS OG ET ja OG. Mõlemad nõudsid ebaõigete andmete ümberlükkamist ning hea nime teotamise lõpetamist. OG nõudis ka au teotamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kohtusse esitatud tõenditest, s.h. Maksu- ja Tolliameti poolt esitatust, nähtus üheselt, et R-MS’le ega ühelegi teisele töötajale ei makstud AS-s OG ET nn. ümbrikupalka. Maksuhaldur kinnitas, et AS OG ET on seadustes ettenähtud korras ja tähtaegadel oma töötajatele väljamakstavatelt palkadelt kõik maksud maksnud ja ettevõttele ei ole asutamisest alates tehtud mitte ühtegi maksualast ettekirjutusti. Sama on oma allkirjaga ühisavaldusel kinnitanud eranditult kõik AS OG ET töötajad. Väärib tähelepanu, et artiklit avaldades lähtus XXXa toimetus pahatahtlikust eeldusest, et AS-s OG ET makstakse ümbrikupalka. Seda püüdis ajakirjanik tõestada väidetega, et talle maksti palka sularahas ning palka makstes kinnitas kassapidaja, et sellelt rahalt makse ei lähe. Toimetus jättis tähelepanuta, et sularahas palga maksmine on kooskõlas palgaseadusega ning töötajale välja makstavalt palgasummalt ei peeta enam kinni ühtegi maksu. Artiklis ei kajastatud, et AS OG ET vormistas palga välja maksmise kohta R-MS’le nõuetekohase palgalehe, millisele ajakirjanik andis allkirja palga 925 krooni kättesaamise kohta. Avaldatud väited, et allkiri palga saamise kohta anti kaustikusse, olid valed. On kahetsusväärne, et artiklid avaldati enne seaduses sätestatud maksude tasumise tähtpäeva saabumist –R-MS’le maksti AS-s OG ET palk 07.04.2006.a. ja seega pidi kandma ja kandis AS OG ET töötajate töötasult kinnipeetud maksud üle maksuhaldurile 10.05.2006.a. Artiklis jäi tähelepanuta tulumaksuseaduses sätestatu, et töötajal on tulumaksuvaba esimesed 2000 krooni tema töötasust. Kuna R-MS ütles, et ta kusagil mujal ei tööta, siis selgitati talle seda võimalust. Et S avaldust tulumaksuvabastuse kohta ei esitanud, siis peeti tulumaks kinni alates esimesest väljateenitud kroonist. OG ja AS OG ET on seisukohal, et ajalehes XXX 13.04., 18.04. ning 21.04.2006.a. ilmunu oli avaldatud soovist kahjustada nende mainet. Majandus- ja ärileht peab olema kursis palga maksmise korra ja maksude tasumise tähtaegadega ning sellega , et OG ei maksa AS OG ET töötajatele palka, rääkimata nn ümbrikupalka. Eelnevalt kontrollimata väidete avaldamine on pahatahtlik, majandusajalehe poolt asjatundmatu ning vastuolus ajakirjanduseetika nõuetega. XXXa seisukoht XXXa eksperimendist XXXa toimetus otsustas eelmise aasta märtsis kontrollida, kas vastavad tõele kuulujutud, nagu maksaks XXX üks suurimaid tööandjaid OG oma firmades töötajatele ümbrikupalka. Lähtusime artiklit plaanides kuulujuttudesse eelarvamustevabalt – tegu oli ju kuulujuttudega. Ümbrikupalga maksmine või mittemaksmine on teema, millest kirjutades on väga raske tugineda vaid inimeste ütlustele. Ükskõik millisest firmast lahkunute või nende tuttavata negatiivne jutt võib olla põhjustatud kibestumisest, konfliktidest töökohal, ebameeldivast ülemusest või mõnest muust palga maksmisega mitte seotud asjaoludest. Sestap otsustas toimetus vihjete kontrollimiseks lahenduse kasuks, mida ajakirjandus reeglina säärastel puhul kasutatakse – ajakirjanduslik eksperiment, kus ajakirjanik hakkab ise protsessis osaliseks, üritades nii saada infot algallikast.

Niisiis munsterdab XXX a ajakirjanik R-MS ennast ajalehekuulutuse peale tööle OG , täpsemini pagaritsehhi, kus valmivad leivad, saiad, sepikud, kuklid. Ametiks taignasegaja. Oma tegelikust ametist ajakirjanik vaikib. R –M võtab tööle tsehhi juhataja T (pärisnimega A ), kellelt ajakirjanik saab teada töö sisu ning ka selle, kuidas näeb välja tasustamine. Kirjalikku töölepingut ei vormistata, tasu osas räägib T võimalikust tundide arvust ning sellest, kust ja kuidas läheb makse maha, kui inimene on tööle vormistatud ning kuidas on maksudega siis, kui vormistatud ei ole. R –M lindistab vestluse. Samal päeval alustab ajakirjanik tööd. Taignasegajana. Kella poole viiest hommikul, keskmiselt 10 tundi päevas. Päevade sees vestleb R –M ka kolleegidega, kes räägivad ka töö tasustamise kohta. Kuidas osaliselt pidavat töötasu minema panka, millelt makstakse ka maksud. Ning osaliselt saab siis palga sularahas puhtalt kätte. R –M lindistab vestluse. Ajakirjanik töötab OG ETneli päeva, 27.märtist kuni 30. märts 2006. Põhjendades vajadusega käia ära isiklikel põhjustel Tallinnas, naaseb ajakirjanik firmasse alles reedel, 7. aprillil. Palga järele. Allkirja vastu saab 40 tunni eest 925 krooni sularahas kätte. Palga väljamaksmise juures on juttu ka maksude maksmisest, väljamaksja raamatupidaja S kinnitab, et sellelt rahalt makse ei lähe. „Kui ära vormistate, siis hakkab minema,” ütleb S . R –M lindistab vestluse. Samal päeval räägib ajakirjanik OGiga, avaldades oma nime ja tegeliku ameti ning ütleb, et sai Grossi firmast ümbrikupalka. G eitab ümbrikupalga maksmist oma firmades. Pärast artikli ilmumist maksab OG ET ära R-M makstud töötasult maksud, tehes seda seadusega ette nähtud korras.”

Küllike Johannson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.