Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-05-15245 Menetluse käik 15.07.2005.a esitas xxx kohtule hagi xxx vastu võlgnevuse 170 000 krooni saamiseks. 24.08.2005.a saabus kohtusse avaldus hagi muutmiseks, milles hageja palus kostjalt välja mõista 15 000 krooni, mille kostja sai hagejalt 03.11.2003.a. 16.11.2006.a esitas hageja esindaja kohtule taotluse, milles palus asendada kostja xxx kostjaga xxx. Hageja esindaja leidis, et asjas on tõendamist leidnud hageja poolt raha laenamine xxx, mistõttu peaks õigussuhtes olema tema õigeks kostjaks. 23.01.2007.a kohtumäärusega asendas kohus kostja xxx kostjaga xxx. Hagiavalduse kohaselt on hageja omapoolse kohustuse anda kostja xxx 15 000 krooni täitnud. Hageja andis selle summa xxx edasiandmiseks 03.11.2003.a sularahas endisele kostja xxx, kes on raha saamist hageja pretensioonile vastates, kohtule antud ütluste ja võlakirjale raha saamise kohta allkirja andmisega kinnitanud. Järelikult antud asjas puudub vaidlus laenuandja (hageja) poolt rahasumma andmise ja laenusaaja (kostja xxx) poolt selle saamise ning vastuvõtmise üle. Laenuks võetud raha pidi olema hagejale tagastatud hiljemalt juulis 2004.a. Et seda ei tehtud, oli hageja sunnitud saatma 12.05.2005.a endisele kostjale xxx pretensiooni, kus laenuks antud raha vabatahtlikuks tagastamiseks määrati uus tähtaeg, s.o 30.05.2005.a. Hagiavalduse nõudeks olevat rahasummat, 15 000 krooni, ei ole xxx ega keegi teine isik vabatahtlikult tagastanud. Tulenevalt eeltoodud asjaoludest ja tuginedes esitatud tõenditele palus hageja rahuldada hagi täies ulatuses ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 15 000 krooni. Veel palus hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel hageja poolt tasutud riigilõivu 1050 krooni. Kohus saatis kostjale kirjaliku vastuse nõude koos hagimaterjalidega ning 23.01.2007.a kohtumääruse vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda vastama 20 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Hagimaterjalid toimetati kostjale 15.02.2007.a isiklikult kätte. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. 23.05.2007.a saabus kohtusse hageja seisukoht, milles hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist ning palus teha tagaseljaotsus kohtuistungit pidamata. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohtule esitatud tõendite alusel on tõendatud, et kostja võttis hagejalt laenuks 15 000 krooni- kostja on võlga kinnitanud võlakirjaga (t lk 97-98, 9), raha edastamine on tõendatud raha vahendanud isiku xxx kirja ja raha saatmise dokumentidega (t lk 11-12, 19). Tõendeid tagasimakse kohta esitatud ei ole. Seega on hageja oma kohustuse laenata kostjale raha täitnud, kuid kostja omapoolse kohustuse jätnud täies ulatuses täitmata. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Kooskõlas 01.01.2006.a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul

2-05-15245 menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 sätestas, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagi rahuldamise korral poolele, kelle kasuks otsus tehti teiselt poolelt välja mõista vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul mitte rohkem kui 5% hagi rahuldatud osast. Käesolevas asjas on hageja palunud kostjalt välja mõista menetluskulud, milleks on hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1050 krooni (t lk 30) ja õigusabikulud 125 krooni (t lk 133). Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1050 krooni ja õigusabikulud 125 krooni.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.