Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud Aktsiaselts xxx esitas 07.07.2006 Harju Maakohtule avalduse Aktsiaseltsi xxx vastu maksekäsu kiirmenetluses 36 092.23 krooni nõudes. Kostja tunnistas nõuet osaliselt summas 7 074.55 krooni. Võlgnevuse summas 29 378.60 krooni osas jätkas asja menetlemist Harju Maakohus. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 08.05.2001 kasutusrendi leping nr 0019417L (edaspidi leping 1), mille esemeks oli sõiduauto Subaru Legacy (edaspidi vara 1). 24.10.2001 sõlmisid pooled kasutusrendi lepingu nr 0028405L (edaspidi leping 2), mille esemeks oli sõiduauto Opel Frontera (edaspidi vara 2). Lepingutest tulenevalt kohustus hageja andma varad lepingute perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse, kostja aga kohustus tasuma hagejale lepingutes sätestatud makseid vastavalt lepingute lisades olevatele maksegraafikutele. Leping 1 lõppes 30.05.2004 ning leping 2 30.10.2004. Lepingute üldtingimuste p 2.6.1. kohaselt oli kostjal kohustus vara lepingute lõppemisel koheselt tagastada, juhul kui kostja ei soovi kasutada varade väljaostu eesõigust. Kui kostja oleks tagastanud varad tähtaegselt, oleksid jõustunud varade tagasiostu-müügilepingud ning hagejale oleks hüvitatud varade jääkväärtus. Kostja tähtaegselt varasid ei tagastanud. Lepingust 1 tuleneva vara tagastas kostja 27.10.2004 ning lepingust 2 tuleneva vara alles 25.04.2005. Kuna varade tagasiostu-müügilepingud ei jõustunud, oli hageja sunnitud asuma varasid realiseerima. Hageja kasutas varade realiseerimisel Aktsiaseltsi Saksa Auto teenust. Lepingust 1 tulenev vara võõrandati hinnaga 36 440.28 krooni (käibemaksuta) ning lepingust 2 tulenev vara hinnaga 28 177.97 krooni (käibemaksuta). Lepingust 1 tulenev kahju nõue kostja vastu on 6 713.63 krooni, mis tuleneb vara jääkmaksumuse ja müügiteenuse ning vara tegeliku realiseerimise hinna vahest. Lepingust 2 tulenev nõue kostja vastu on 29 378.60 krooni, mis tuleneb vara jääkmaksumuse ja müügiteenuse ning vara tegeliku realiseerimise hinna vahest. Hageja palub kostjalt välja mõista 36 092.23 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastus 12.03.2007 esitas Aktsiaselts xxx vastuse hagile, mille kohaselt tunnistab hagi lepingust 1 tuleneva nõude osas summas 6 713.63 krooni. Kostja ei tunnista hagi lepingust 2 tuleneva nõude osas summas 29 378.60 krooni. Hageja on esitanud nõude kalkulatsioonis müügiteenuse osutajana OÜ BRC, samas summas arve on aga väljastatud Aktsiaseltsi Saksa Auto poolt. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et vara 2 suunati müüki 09.05.2005 ja müüdi juba 12.05.2005. Nii kiire müük on selge märk sellest, et vara müüdi oluliselt allahinnatuna reaalsest väärtusest. Menetluse käik 16.05.2007 kohtuistungil andsid pooled nõusoleku lahendada asja kirjalikus menetluses. Kohus määras tähtaja tõendite esitamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 489 lg 2 kohaselt kui võlgnik on vastuväites tunnustanud makseettepanekut osaliselt, teeb kohus maksekäsu tunnustatud osas. Kui asi lahendatakse hiljem hagimenetluses, vaatab kohus asja läbi ka sissenõutud osas ja tühistab selles ulatuses hiljem maksekäsu määruse. 29.01.2007 Pärnu Maakohtu määrusega on Aktsiaseltsilt xxx sisse nõutud põhivõlg 6 713.63 krooni ja riigilõiv 360.92 krooni, kogusummas 7 074.55 krooni. Kohtu põhjendused ja järeldused Puudub vaidlus, et poolte vahel on sõlmitud kaks sõiduauto kasutusrendi lepingut: 08.05.2001 leping nr 0019417L ja 24.10.2001 leping nr 0028405L (t lk 33-67).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Hageja on kostjale vara üle andnud (t lk 35-36). Lepingute üldtingimuste p 5.1 kohaselt kohustus kostja tähtaegselt ja kohaselt täitma kõiki lepinguga võetud kohustusi. Üheks selliseks kohustuseks üldtingimuste p 5.18 kohaselt oli hagejale või hageja poolt näidatud kolmandale isikule vara tagastamine lepingu tähtaja lõppedes samas seisundis, milles kostja selle sai, arvestades normaalset kasutamisest tekkivat kulumist. Hagejal oli õigus saada lepingu tähtaja lõppemisel vara kostjalt tagasi (üldtingimuste p 6.2). 08.05.2001 sõlmitud leping lõppes tähtaja möödumisel 30.05.2004 ja 24.10.2001 sõlmitud leping 30.10.2004 (t lk 33, 34). Puudub vaidlus, et kostja ei kasutanud üldtingimuste p 2.6 sätestatud vara väljaostu eesõigust. Üldtingimuste p 2.6.1 kohaselt sai hageja lugeda vara väljaostu eesõiguse kehtetuks ning lepingu tähtaja lõppemisel nõuda kostjalt vara tagastamistähtpäeval vara tagastamist. Vara tagasiostu-müügilepingute kohaselt oli vara 1 ostuhinnaks 40 932.20 krooni (käibemaksuta) ja vara 2 ostuhinnaks 55 466.10 krooni (käibemaksuta). Kostja vara tähtaegselt ei tagastanud. Vara 1 tagastas kostja 27.10.2004 ja vara 2 tagastas kostja 25.04.2005 (t lk 70-71). Seega ei jõustunud vara tagasiostu-müügilepingud (t lk 68-69), mistõttu oli hageja sunnitud vara ise realiseerima. Hageja kasutas vara realiseerimiseks Aktsiaseltsi Saksa Auto müügiteenust (t lk 70-71). Lepingu 1 alusel tagastatud vara võõrandati hinnaga 36 440.28 krooni (käibemaksuta) ja lepingu 2 alusel tagastatud vara võõrandati hinnaga 28 177.97 krooni (käibemaksuta, t lk 73-74). Lepingust 1 tulenev nõue kostja vastu oli 43 154.31 krooni, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 40 932.49 krooni (käibemaksuta) ning vara realiseerimisega seotud kuludest summas 2 221.82 krooni (käibemaksuta, t lk 76). Puudub vaidlus, et kostja ei tagastanud vara lepingus sätestatud tähtaja jooksul. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 101 lg 1 p 3). Kohtule esitatud vastuses on kostja võtnud osaliselt hagi õigeks lepingust 1 tuleneva nõude osas summas 6 713.63 krooni. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega kuulub nõue summas 6 713.63 krooni rahuldamisele. Kostja vaidleb vastu hageja nõudele summas 29 378.60 krooni. Lepingust 2 tulenev nõue kostja vastu oli 57 556.57 krooni, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 55 466.10 krooni (käibemaksuta) ning vara realiseerimisega seotud kuludest summas 2 090.47 krooni (käibemaksuta, t lk 79). Kuna vara realiseeriti hinnaga 28 177.97 krooni (käibemaksuta, t lk 74), on hageja arvestanud hüvitatava kahju suuruseks 29 378.60 krooni. Kostja väide, et vara 2 müüdi turuväärtusest madalama hinnaga on tõendamata. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus juhtis 16.05.2007 istungil kostja esindaja tähelepanu tõendite esitamise vajadusele (t lk 112). Hageja poolt esitatud tõendi

kohaselt vajas vara 2 remonti summas 19 437.94 krooni (käibemaksuta, t lk 72) ning hageja müüs vara remontimata. Üldtingimuste p 4.3.1 kohaselt kui rentnik (kostja) ei kasuta vara väljaostu eesõigust ning tagastab vara üksnes vara tagastamistähtpäevaks rendileandjale (hagejale) on ta kohustatud kandma kõik rendileandja poolt vara võõrandamisega seonduvad kulutused, s.h hüvitama rendileandjale kõik kulutused, mis rendileandja teeb vara viimiseks lepinguga ettenähtud tehnilisse seisukorda ning kõikvõimalike vara väliste ja salongisiseste kahjustuste likvideerimiseks. Kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kui kostja oleks lepingu alusel saadud vara hagejale tähtaegselt tagastanud, oleks jõustunud hageja tagasiostuoptsioon ning hagejale oleks hüvitatud vara jääkväärtus. Kohus leiab, et kostja on kahju tekkimises süüdi. Kostja rikkus lepingut, jättes vara tähtaegselt hagejale tagastamata. Üldtingimuste p 4.3.1 kohaselt on kostja kohustatud hüvitama hagejale kõik hageja poolt vara võõrandamisega seonduvad kulutused. Samuti kuulub hüvitamisele kostja poolt tehnilise ülevaatuse kulu, mis sisaldub Aktsiaseltsi Saksa Auto müügiteenuses, kuna üldtingimuste p 5.16 kohustus kostja teostama hageja juures üks kuu enne lepingu tähtaja lõppemist vara tehnilise ülevaatuse. Kohtule esitatud tõendite kohaselt kostja seda teinud ei ole. Hageja kasutas vara võõrandamiseks Aktsiaseltsi Saksa Auto müügiteenust. Igasuguse võõrandamistegevusega tekivad üldjuhul kulud ning nende väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Nimetatud kulu kandmine hageja poolt summas 2 090.47 krooni on tõendatud Aktsiaseltsi Saksa Auto arvega ja konto väljavõttega (t lk 80). Sellest tulenevalt on hageja nõue kostja vastu summas 29 378.60 krooni põhjendatud ning kostjalt kuulub väljamõistmisele 36 092.23 krooni. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi täies ulatuses rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.