AS Haltransa hagi Andrei Mihhailovi vastu töölepingu lõpetamise õiguspäraseks tunnistamiseks TLS § 86 p 7 alusel ja Andrei Mihhailovi vastuhagi AS Haltransa vastu töölepingu lõpetamise tööandja algatusel tunnistamiseks ebaseaduslikuks ja hüvituste nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.03.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Haltransa ja Andrei Mihhailovi apellatsioonkaebused
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja AS Haltransa, esindaja vandeadv. Jüri Leppik Kostja Andrei Mihhailov, esindaja vandeadv Oleg Nišajev
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 09.03.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud
1.Andrei Mihhailov töötas AS-is Haltransa 10.07.2000 sõlmitud töölepingu nr. 082, alusel turvatöötajana, kelle tööülesandeks töölepingu kohaselt oli territooriumi, hoonete, kaupade, veoste ja tööandja vara valvamine. 23.04.2004. vallandati Andrei Mihhailov TLS § 86 p.7 alusel usalduse kaotamise eest. 23.04.2004 distsiplinaarkaristuse määramise dokumendi kohaselt oli Andrei Mihhailov 22.04.2004 turvatöötajate vahetuse ülemana kohustatud valvama AS Haltransa keskposti, mis on ettevõtte pääsla, kuid turvatalituse keskpost oli sellel päeval jäetud korduvalt valveta, mis tegi võimalikuks võõraste isikute sissepääsu valvatavale territooriumile ning ruumidesse. Keskposti mitmel korral tühjaks jätmise tõttu ajavahemikus kella 9-st kuni 20.00-ni autojuhid, kes soovisid esitada sissesõiduload, jalutasid mööda territooriumi ja bürooruume. Kuna ettevõte tegeleb klientide kaupade
ümberlaadimise ja vastutava hoiustamisega, tolliladustamisega, siis on turvatöötaja poolt töökohustuste nõuetekohane täitmine äärmiselt oluline. Turvatöötaja ja seda enam vahetuse ülema puudumine keskpostilt seab ohtu tööandja ja klientide vara säilimise. Kirjeldatu on töölepinguseaduse (TLS) mõttes töökohustuste jäme rikkumine ning seetõttu tööandja on töötaja Andrei Mihhailovi suhtes usalduse kaotanud. Analoogse rikkumise eest on Andrei Mihhailovil kustumata distsiplinaarkaristus. Mihhailov on ka äärmiselt konfliktne isik.
2.Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjoni 19.08.2004 otsusega tunnistati Andrei Mihhailovi töölepingu lõpetamine AS Haltransa poolt 23.04.2004 TLS § 86 p 7 alusel ebaseaduslikuks ja loeti tööleping lõpetatuks töötaja algatusel alates 31.08.2004 ning mõisteti tööandjalt töötaja kasuks välja kuuekuine hüvitis 39 742 krooni TLS § 117 lg 2 järgi, seitsme päeva palk 2 190,15 krooni, lõpparve kinnipidamise eest, 118 päeva keskmine palk tööraamatu kinnipidamise aja eest alates 24.04.-19.08.2004. 36 919,85 krooni ja 30 000 krooni lisatasu ületunnitöödel ja riigipühadel töötamise eest alates 2001 aprillist kuni 2004 aprillini, ning kohustati tööandjat andma töötajale kätte tööraamatu.
3.21.09.2004 esitas AS Haltransa hagi Andrei Mihhailovi vastu töölepingu lõpetamise õigsuse tunnistamiseks TLS § 86 p 7 alusel. Hageja palus tunnistada Andrei Mihhailoviga töölepingu lõpetamine õiguspäraseks. Avalduse kohaselt jäeti AS Haltransa pääsla 22.04.2004 päeva jooksul korduvalt valveta. Andrei Mihhailovi kui vahetuse ülema otseseks töökohustuseks oli pääsla pideva valve tagamine. Pääsla valveta jätmise tulemusel pääsesid võõrad isikud kontori ruumidesse ja otsisid turvatöötajat, kellele esitada läbisõiduload kauba väljaveoks. Töökohustuste mittenõuetekohase täitmise tagajärjel oli territoorium korduvalt avatud omavoliliseks ringluseks ja osutus võimalikuks kontrollimatu kaupade sisse- ja väljavedu. Mihhailov oli vallandatud õigesti TLS § 86 p 7 alusel. Vallandamisel keeldus Mihhailov allkirja andmast distsiplinaarkaristuse määramise dokumendile ja kinnitusele tööraamatu kätteandmise kohta. Töövaidluskomisjonil puudus täpne tööaja arvestus ja Mihhailovi töötasu andmed. Kostja vastus ja vastuhagiavaldus
4.Andrei Mihhailov ei tunnistanud AS Haltransa nõuet ja esitas 27.12.2004 vastuhagiavalduse, milles palus tunnistada töölepingu lõpetamine tööandja algatusel ebaseaduslikuks, välja mõista tööandjalt kuuekuine hüvitus TLS § 117 lg 2 alusel 39 742 krooni, hüvitus lõpparve kinnipidamise aja eest alates 24.-30.04.2004 2 190,15 krooni, lisatasu ületunnitööde ja riigipühadel töötamise aja eest alates 2001 aprillist kuni 2004 aprillini 28 015,50 krooni, keskmine palk tööraamatu kinnipidamise aja eest alates 24.04. kuni 19.08.2004 39 919,85 krooni ja alates 19.08. - 06.10.2004 14 392,84 krooni. Andrei Mihhailov oma põhjenduste kohaselt ei ole toime pannud töökohustuste rikkumist. Vallandamise tegelikuks põhjuseks oli tema keeldumine allkirjastada tagantjärgi kuupäevaga töölepingut teiste tingimustega. Tööraamat väljastati talle alles 06.10.2004. Arvestuste kohaselt on tal õigus saada lisatasu kokku 45 885 krooni. Hageja vastus
5.AS Haltransa teatas, et on nõus lõpparve kinnipidamise eest 7 päeva eest 2190,15 krooni väljamõistmisega ning vastavalt tööaja arvestusele kuulub töötajale tasumisele ületunnitöö ja pühadel töötatud aja eest 26 819,10 krooni. Kuna Töövaidluskomisjoni otsuse kohaselt kuulus viivitamatult täitmisele lisatasu summas 1 984,50 krooni ja tööandja on nimetatud summa töötajale tasunud, siis nõustub tööandja tasuma ajavahemikus aprill 2001 kuni aprill 2004 saamata jäänud ületunnitöö ja pühade ajal töötatud aja eest lisatasu 24 834,60 krooni, seega kokku 27 024,75 krooni. Ülejäänud osas AS Haltransa Andrei Mihhailovi vastuhagi ei tunnista ja palub tunnistada töölepingu lõpetamine õiguspäraseks.
Maakohtu otsuse põhjendused
6.Kohus tunnistas ebaseaduslikuks Andrei Mihhailoviga töölepingu lõpetamise 23.04.2004 TLS § 86 p 7 alusel ja luges töölepingu lõpetatuks töötaja algatusel 22.04.2004 ITLS § 29 lg 2 alusel. Kohus mõistis AS-lt Haltransa välja Andrei Mihhailovi kasuks kuue kuu keskmise palga suuruse hüvituse TLS § 117 lg 2 alusel 39 742 krooni, samuti lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 2 190,15 krooni ja 15 senti, saamata ületunnitöö ja pühade ajal töötatud aja eest lisatasu ajavahemikus aprill 2001 kuni aprill 2004 24 834,60 krooni. Kohus jättis rahuldamata Andrei Mihhailovi keskmise palga väljamõistmise nõuded tööraamatu kinnipidamise eest ajavahemikul 24.04.2004 kuni 06.10.2004.
7.Kohus leiab, et Andrei Mihhailoviga töölepingu lõpetamine TLS 86 p 7 alusel oli ebaseaduslik. TLS § 104 lg 2 kohaselt on tööandjal õigus töötajaga tööleping lõpetada TLS § 86 p. 7 ettenähtud alusel, kui töötaja on seadnud ohtu tööandja vara säilimise. Tööandja AS Haltransa ei ole tõendanud, et Andrei Mihhailov pani 22.04.2004 toime töökohustuste süülise rikkumise, mis seadis ohtu tööandja vara säilimise. 23.04.2004 distsiplinaarkaristuse määramise dokumendi kohaselt oli AS Haltransa keskpost 22.04.2004 jäetud korduvalt valveta, tänu millele autojuhid, kes soovisid esitada sissesõiduload, jalutasid mööda valvatavat territooriumi ja bürooruume. Territoorium oli avatud kontrollimatuks sisse- ja väljaveoks. AS Haltransa ekspluatatsiooni talituse juhataja A.K kirjaliku raporti kohaselt oli keskpost jäetud sellel päeval perioodiliselt valveta ja väljasõitu soovinud autojuhtidel ei olnud kellelegi esitada väljumisluba. Peadirektori abi S.Ž raportis, viidates A.K raportile, järeldatakse, et valveteenistust täideti ebarahuldavalt.
8.Tunnistajana üle kuulatud A.K ütlustest nähtub, et 22.04.2004 oli tegemist vaid ühe juhtumiga, kus koridoris oli autojuht, kes tahtis saada transpordidokumente ja luba territooriumilt lahkumiseks. Tunnistaja ütluste kohaselt pidi autojuhti suunama dokumenti väljastava töötaja juurde valvur, kuid valvurit sellel hetkel keskpostil ei olnud, mistõttu autojuht otsis ise koridoris vastavaid isikuid. Ta kontrollis keskposti valvuri kohalolekut, kuid ei näinud valvurit. Valvetöötaja olemasolu postil peab kindlustama vahetuse vanem, kelleks oli Mihhailov. Tunnistaja S.Ž ütlustest nähtub, et 22.04.2004 sündmuste kohta ta teab vaid seda, et peadirektorilt tuli korraldus, mille kohaselt A.Mihhailovi vastu on kaotatud usaldus, ning ta peab koos juristiga vormistama tema vallandamise. Üks vahetuses olev valvur peab valvurite omavahelisel kokkuleppel tegema perioodiliselt, ca 2 tunni järel, valvekäigu mööda territooriumi ja vahetuse vanem peab juhtima teisi valvureid ja kontrollima ka territooriumi olukorda. Keskpost asub kontoriruumis, kus asuvad ka kõik kabinetid. Mihhailovi vallandamisel oli põhiline see, et võõrad isikud viibisid territooriumil. Tunnistaja M.M ütluste kohaselt töötas ta sellel päeval koos A.Mihhailoviga, mõlemad keskpostil. Mihhailov läks ringkäiku tegema, ja tema jäi postile. Hetkel, kui autojuht tuli, oli keskpostis tema üksi, kuid A.K ei näinud teda algul ja leidis, et teda (valvurit) ei olnud kohal. Vahetuses oli sellel päeval tööl kolm valvurit ja A.Mihhailov tegi sel ajal ringkäiku, mille tegemine territooriumil on kohustuslik, seda peab iga tund tegema ning valves olevad valvurid lepivad kokku ja käivad kordamööda ringkäigul. Nimetatud tõendid ei kinnita, et keskpost oli 22.04.2004 korduvalt või perioodiliselt jäetud valveta. A.K ja. M.M ütlusest nähtub, et tegemist oli vaid ühe episoodiga, kus väljasõitu taotlev autojuht esitas väljasõiduloa mitte valvurile, vaid teisele tööandja töötajale. Millegagi ei ole tõendatud, et keskpost oli sellel ajal valveta ehk võimalik oli kõrvaliste isikute takistamatu sisse- ja väljapääs. Autojuhti, kes soovis esitada luba territooriumilt väljasõiduks, ei saa ka pidada kõrvaliseks ehk suvaliseks isikuks, kes sai kontrollimatult siseneda ja väljuda. Tunnistaja M.M ütlustega ja A.Mihhailovi seletusega on tõendatud, et intsidendi toimumisel täitis ta oma töökohustusi, viibides territooriumil ettenähtud ringkäigul. Tööandja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et tema töökohustuseks oli tagada samal ajal ka keskposti valvama jäetud valvuri kohalolek või kohaloleku nähtavus, samuti tema süü selles, et autojuht esitas
väljumisloa või püüdis seda esitada mitte valvurile, vaid teisele tööandja töötajale. Tööandja ei ole tõendanud, et vahetuse vanemale oleks antud teiste valvurite suhtes administratiivne võim ja vahendid nende mõjutamiseks. Seega ei ole tööandja tõendanud töötaja poolt töökohustuste süülist rikkumist ja sellega tööandja vara ohtu seadmist, mistõttu kohus leiab, et vallandamine TLS § 86 p 7 järgi oli selleks vajaliku aluse puudumise tõttu ebaseaduslik. ITLS § 29 lg 2 alusel loeb kohus Andrei Mihhailovi töölepingu lõpetatuks tema algatusel 22.04.2004 ja TLS § 117 lg 2 alusel mõistab tööandjalt AS-ilt Haltransa talle välja kuue kuu suuruse hüvituse 39 742 krooni.
9.Lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 2 190,15 krooni ja töötamise eest 26 819 krooni lisatasude väljamõistmise aluseks on tööandja õigeksvõtt ja tema esitatud ületunnitöö ja riigipühadel töötatud aja arvestusega. Viimasega on kummutatud ka A.Mihhailovi arvestused, mille kohaselt oleks tal õigus saada lisatasu 28 015,50 krooni. Tähendatud summadest tuleb tasaarvestuse korras maha arvata tööandja poolt Mihhailovile töövaidluskomisjoni otsuse alusel ära tasutud lisatasu 1985,50 krooni.
10.Kohus jättis rahuldamata töötaja keskmise palga väljamõistmise nõude tööraamatu kinnipidamise aja eest. Tunnistaja S.Z ütlustega on tõendatud, et vallandamisel keeldus Andrei Mihhailov andmast allkirja tööraamatu kättesaamise kohta, mistõttu talle jäi tööraamat töölt vallandamisel kätte andmata. A.Mihhailov ei ole ka tõendanud, et tööraamatu puudumine takistas tal teist töökohta saamast, ehk siis tööraamatu kätteandmata jätmine tekitas talle kahju. Kohus jättis kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel hagi osalisel rahuldamisel poolte kohtukulud poolte endi kanda. AS Haltransa apellatsioonkaebus
11.AS Haltransa palub tühistada kohtuotsuse osas, milles tunnistati töölepingu lõpetamine A.Mihhailoviga TLS § 86 p 7 alusel 23.04.2004 ebaseaduslikuks ja mõisteti tööandjalt välja kuue kuu keskmise palga suurune hüvitis 39 742 krooni. Selles osas palub AS Haltransa teha uue otsuse ja tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 7 alusel seaduslikuks ja mõista töötajalt välja kohtukulud. Maakohtu otsus on ekslik tõendite hindamise osas. Kohus jättis tähelepanuta 18.11.2003 käskkirja distsiplinaarkaristuse määramise kohta, millega määrati A.Mihhailovile noomitus. 22.04.2004 toime pandud töökohustuse rikkumise tõttu rangeima distsiplinaarkaristuse määramise aluseks oli asjaolu, et lisaks sellele, et töötaja käitumine oli jäme töökohustuse rikkumine ning tööandja oli kaotanud usalduse töötaja vastu, oli töötaja seadnud ohtu tööandja vara säilimise. Arvesse võeti asjaolu, et töötajal oli kustumata distsiplinaarkaristus. Tähelepanuta on jäetud AS Haltransa väited tema tegevusprofiili kohta, et tollitegevuseks nõutav litsents on muuhulgas otsese sõltuvuses pidevast kvaliteetsest turvasüsteemist. Äärmiselt oluline on turvatöötajate poolt oma töökohustuste nõuetekohane täitmine ja võõraste isikute sissepääsu takistamine valvatavale territooriumile. Olukorras, kus pääsla oli jäetud valveta, oli reaalne oht tööandja vara säilimisele. Tunnistajate ütlustest nähtub, et vahetuse ülemuse ülesandeks on korraldada, et kõige olulisemad kohad on kindlustatud valvega.
Andrei Mihhailovi apellatsioonkaebus
12.A.Mihahilov vaidlustab kohtuotsuse tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise saamise nõude rahuldamata jätmise osas. Tööleping apellandiga lõpetati 23.04.2004, kuid tööraamat anti talle kätte 06.10.2004. Apellant ei ole keeldunud tööraamatu vastuvõtmisest ja tööraamatu oleks võinud talle saata posti teel või kulleriga edastada või töövaidluskomisjoni kaudu. Kuna vastustaja tõstatas kahju tekkimise küsimuse kohtuvaidluses, puudus apellandil võimalus ja vajadus asjakohaste tõendite esitamiseks. Kohus ei andnud selleks võimalust, millega rikkus poolte võrdsuse põhimõtet. Apellant palub vaidlustatud osas kohtuotsus
tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kirjalikud vastused apellatsioonkaebustele
13.Pooled vastaspoole apellatsioonkaebusi ei tunnista ja paluvad jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus ja selle põhjendused
14.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
15.Andrei Mihhailoviga lõpetati tööleping 23.04.2004 TLS § 86 p 7 alusel usalduse kaotuse tõttu. TLS § 86 p 7 kohaldamise eelduseks on TLS § 104 lg 2 kohaselt tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise põhjustamine, samuti ka töökohal kaastöötaja vara varastamine, tööandja vara ohtuseadmine ja tarbijate, klientide või tööandja äripartnerite usaldamatuse põhjustamine tööandja vastu. Maakohus leidis õigesti, et A.Mihhailoviga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 7 alusel ei olnud seaduslik. ITLS § 28 lg 1 kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks. Maakohus tuvastas õigesti, et TLS § 104 lg-s 2 ettenähtud tingimused puudusid. 23.04.2004 koostatud distsiplinaarkaristuse määramise dokument ei sisalda töötaja konkreetset, tööandjale varalist kahju põhjustanud või põhjustada võivat süüteo kirjeldust (t.lk.17-18). Maakohus on tõendeid õigesti hinnanud ja tuvastanud, et A.Mihhailovile süüks pandud 22.04.2004 AS Haltransa keskposti korduvalt valveta jätmine tõendamist ei leidnud. Ringkonnakohtul puudub alust teha tunnistajate ütlustest teistsuguseid järeldusi kui seda tegi maakohus ja nimelt, et tegemist oli ühe episoodiga, kus territooriumilt väljasõitu taotlev autojuht esitas väljasõiduloa mitte valvurile, vaid teisele tööandja töötajale. Tõendamist ei leidnud, et keskpost oli sel ajal valveta ehk võimalik oli kõrvaliste isikute takistamatu sisse- ja väljapääs. Maakohus on tunnistaja M.M, kes töötas samal päeval koos A.Mihhailoviga keskpostil, ütlustega lugenud tõendatuks, et A.Mihhailov täitis intsidendi ajal oma töökohustust, viibides territooriumil ettenähtud ringkäigul. Tunnistaja S.Ž ütluste kohaselt pidi üks valvuritest nende omavahelisel kokkuleppel tegema perioodiliselt valvekäike mööda territooriumi. Tunnistaja ütluste kohaselt oli töötaja vallandamise põhjuseks see, et võõrad isikud viibisid territooriumil. Maakohus on õigesti leidnud, et autojuhti, kes soovis esitada luba territooriumilt väljasõiduks, ei saa käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades pidada isikuks, kes sai territooriumile kontrollimatult siseneda või sealt väljuda. Asjaolu, et autojuht esitas väljasõiduloa mitte valvurile, vaid teisele tööandja esindajale, ei anna alust järelduseks, et keskpost oli korduvalt valveta, nagu väidab apellant AS Haltransa. Samuti ei anna tööandja soovitud järelduste tegemiseks alust tööandja tegevusprofiil, milleks on kaebuse p 2 kohaselt stivideerimis- ja tolliteenuste pakkumine. Töölepingu lõpetamist tööandja algatusel ei muuda seaduslikuks ka kaebuse väide, mille kohaselt töötajale oli 18.11.2003 käskkirjaga määratud karistus. Eeltoodust tulenevalt tuleb AS Haltransa apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
16.Seaduslik ja põhjendatud on kohtuotsus ka osas, milles kohus jättis rahuldamata töötaja keskmise palga nõude tööraamatu kinnipidamise eest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, mille kohaselt töötaja ei ole tõendanud, et tööraamatu puudumine takistas tal teist töökohta saamast ja tal tekkis tööraamatu kätteandmata jätmisega kahju. Sama
seisukoha on Riigikohus väljendanud 09.04.2007 otsuses 3-2-1-34-07 p-s 12, mille kohaselt võib töötaja nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel, kuid nõude eelduseks on töötajal kahju tekkimine, s.o töötaja peab tõendama, et tööraamatu kinnipidamisega on talle kahju tekkinud.
17.Apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmisega jäävad kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja 8 kohaselt apellantide menetluskulud nende endi kanda.
U.Loonurm
K.Kullerkupp
A.Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.