2-04-1193/1 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbimata - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

6.Jätta rahuldamata AM’i keskmise palga väljamõistmise nõuded tööraamatu kinnipidamise eest ajavahemikul 24.04.2004.a. kuni 06.10.2004.a. Kohtukulud jätta poolte endi kanda . Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud 21.09.2004.a. esitas AS hagi AM’i vastu töölepingu lõpetamise õigsuse tunnistamiseks TLS § 86 p. 7 alusel. AM töötas AS-is töölepingu nr. XXX, 10.07.2000.a. alusel turvatöötajana, kelle tööülesandeks töölepingu kohaselt oli territooriumi, hoonete, kaupade, veoste ja tööandja vara valvamine. 23.04.2004.a. vallandati AM TLS § 86 p.7 alusel usalduse kaotamise eest. 23.04.2004.a. distsiplinaarkaristuse määramise dokumendi kohaselt oli AM 22.04.2004.a. turvatöötajate vahetuse ülemana kohustatud valvama AS keskposti, mis on ettevõtte pääsla, kuid turvatalituse keskpost oli sellel päeval jäetud korduvalt valveta, mis tegi võimalikuks võõraste isikute sissepääsu valvatavale territooriumile ning ruumidesse. Keskposti mitmel korral tühjaks jätmise tõttu ajavahemikus kella 9-st kuni 20.00-ni autojuhid, kes soovisid esitada sissesõiduload, jalutasid mööda territooriumi ja bürooruume. Kuna ettevõte tegeleb klientide kaupade ümberlaadimise ja vastutava hoiustamisega, tolliladustamisega, siis on turvatöötaja poolt töökohustuste nõuetekohane täitmine äärmiselt oluline. Turvatöötaja ja seda enam vahetuse ülema puudumine keskpostilt seab ohtu tööandja ja klientide vara säilimise. Kirjeldatu on töölepinguseaduse (TLS) mõttes töökohustuste jäme rikkumine nig seetõttu tööandja on töötaja AMi suhtes usalduse kaotanud. Analoogse rikkumise eest on AMil kustumata distsiplinaarkaristus. M on ka äärmiselt konfliktne isik. Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjoni 19.08.2004.a. otsusega töövaidlusasjas nr. 9.01.02/1455/04 tunnistati AMi töölepingu lõpetamine AS poolt 23. aprillil 2004.a. TLS § 86 p 7 alusel ebaseaduslikuks ja loeti tööleping lõpetatuks töötaja algatusel alates 31.augustist 2004.a. ning mõisteti tööandjalt töötaja kasuks välja kuuekuine hüvitis 39 742 krooni TLS § 117 lg. 2 järgi, seitsme päeva palk 2 190,15 krooni. lõpparve kinnipidamise eest, 118 päeva keskmine palk tööraamatu kinnipidamise aja eest alates 24.04. kuni 19.08.2004.a. 36 919,85 krooni. ja 30 000 krooni lisatasu ületunnitöödel ja riigipühadel töötamise eest alates 2001.a. aprillist kuni 2004.a. aprillini, ning kohustati tööandjat andma töötajale kätte tööraamatu. 21.09.2004.a. AS esitas avalduse kohtule, milles palub tunnistada AMiga töölepingu lõpetamine õiguspäraseks. Avalduse kohaselt jäeti AS pääsla 22.04.2004.a. päeva jooksul korduvalt valveta. AMi kui vahetuse ülema otseseks töökohustuseks oli pääsla pideva valve tagamine. Pääsla valveta jätmise tulemusel pääsesid võõrad isikud kontori ruumidesse ja otsisid turvatöötajat, kellele esitada läbisõiduload kauba väljaveoks. Töökohustuste mittenõuetekohase täitmise tagajärjel oli territoorium korduvalt avatud omavoliliseks ringluseks ja osutus võimalikuks kontrollimatu kaupade sisse- ja väljavedu. M oli vallandatud õigesti TLS 86 p.7 alusel. Vallandamisel keeldus M allkirja andmast distsiplinaarkaristuse määramise dokumendile ja kinnitusele tööraamatu kätteandmise kohta. Töövaidluskomisjonil puudus täpne tööaja arvestus

ja Mihhailovi töötasu andmed. AM tööandja AS nõuet ei tunnistanud ja esitas 27.12.2004.a. vastuhagiavalduse, milles palus tunnistada töölepingu lõpetamine tööandja algatusel ebaseaduslikuks, välja mõista tööandjalt kuuekuine hüvitus TLS § 117 lg. 2 alusel 39 742 krooni, hüvitus lõpparve kinnipidamise aja eest alates 24.04.kuni 30.04.2004.a. 2 190,15 krooni, lisatasu ületunnitööde ja riigipühadel töötamise aja eest alates 2001.a. aprillist kuni 2004.a. aprillini 28 015,50 krooni, keskmine palk tööraamatu kinnipidamise aja eest alates 24.04. kuni 19.08.2004.a. 39 919,85 krooni ja alates 19.08.2004.a. kuni 06.10.2004.a. 14 392,84 krooni. AM oma põhjenduste kohaselt ei ole toime pannud töökohustuste rikkumist. Vallandamise tegelikuks põhjuseks oli tema keeldumine allkirjastada tagantjärgi kuupäevaga töölepingut teiste tingimustega. Tööraamat väljastati talle alles 06.10.2004. Arvestuste kohaselt on tal õigus saada lisatasu kokku 45 885 krooni. Vastuseks töötaja AM’i vastuhagile teatas tööandja AS , et on nõus lõpparve kinnipidamise eest 7 päeva eest 2190,15 krooni väljamõistmisega ning vastavalt tööaja arvestusele kuulub töötajale tasumisele ületunnitöö ja pühadel töötatud aja eest 26 819,10 krooni. Kuna Töövaidluskomisjoni otsuse kohaselt kuulus viivitamatult täitmisele lisatasu summas 1 984,50 krooni ja tööandja on nimetatud summa töötajale tasunud, siis nõustub tööandja tasuma ajavahemikus aprill 2001.a. kuni aprill 2004.a. saamata jäänud ületunnitöö ja pühade ajal töötatud aja eest lisatasu 24 834,60 krooni, seega kokku 27 024,75 krooni. Ülejäänud osas AS AM’i vastuhagi ei tunnista ja palub tunnistada töölepingu lõpetamine AM’iga TLS § 86 p. 7 alusel õiguspäraseks. Kohtuotsuse põhjendused ITLS § 25 kohaselt töövaidluskomisjoni otsus jõustub, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Vastavalt ITLS § 24 lg 4 tuleb kohtulikus töövaidluses, milles on olemas töövaidluskomisjoni otsus, käsitada töövaidluskomisjoni pöördunud poolt kohtus hagejana, vastaspoolt aga kostjana. Seega on protsessuaalselt töötaja hageja ja tööandja kostja. Kohus leiab, et AM’iga töölepingu lõpetamine TLS 86 p.7 alusel oli ebaseaduslik. TLS § 104 lg. 2 kohaselt on tööandjal õigus töötajaga töölepingu lõpetada TLS § 86 p. 7 ettenähtud alusel, kui töötaja on seadnud ohtu tööandja vara säilimise. Tööandja AS ei ole tõendanud, et AM pani 22.04.2004.a. toime töökohustuste süülise rikkumise, mis seadis ohtu tööandja vara säilimise. 23.04.2004.a. distsiplinaarkaristuse määramise dokumendi kohaselt oli AS keskpost 22.04.2004.a. jäetud korduvalt valveta, tänu millele autojuhid, kes soovisid esitada sissesõiduload, jalutasid mööda valvatavat territooriumi ja bürooruume. Territoorium oli avatud kontrollimatuks sisse- ja väljaveoks. AS-i ekspluatatsiooni talituse juhataja AK kirjaliku raporti kohaselt oli keskpost jäetud sellel päeval perioodiliselt valveta ja väljasõitu soovinud autojuhtidel ei olnud kellelegi esitada väljumisluba. Peadirektori abi S Ž raportis, viidates AK raportile, järeldatakse, et valveteenisust täideti ebarahuldavalt. Kohtus tunnistajana üle kuulatud AK ütlustest nähtub, et 22.04.2004.a. oli tegemist vaid ühe juhtumiga, kus koridoris oli autojuht, kes tahtis saada transpordidokumente ja luba territooriumilt lahkumiseks. Tunnistaja ütluste kohaselt pidi autojuhti suunama dokumenti väljastava töötaja juurde valvur, kuid valvurit sellel hetkel keskpostil ei olnud, mistõttu autojuht otsis ise koridoris vastavaid isikuid. Ta kontrollis keskposti valvuri kohalolekut, kuid ei näinud valvurit. Valvetöötaja olemasolu postil peab kindlustama vahetuse vanem, kelleks oli M .

Tunnistaja S Z ütlustest nähtub, et 22.04.2004 sündmuste kohta ta teab vaid seda, et peadirektorilt tulin korraldus, mille kohaselt AMi vastu on kaotatud usaldus, ning ta peab koos juristiga vormistama tema vallandamise. AM oli sellel päeval tööl ja oli vahetuse vanem. Üks vahetuses olev valvur peab valvurite omavahelisel kokkuleppel tegema perioodiliselt, ca 2 tunni järel, valvekäigu mööda territooriumi. Vahetuse vanem peab juhtima teisi valvureid ja kontrollima ka territooriumi olukorda. Keskpost asub kontoriruumis, kus asuvad ka kõik kabinetid. Kui valvurit ei ole peapostil, siis see tähendab, et firma on ilma valveta. M vallandamisel oli põhiline see, et võõrad isikud viibisid territooriumil. Tunnistaja MM ütluste kohaselt töötas ta sellel päeval koos AM iga, mõlemad keskpostil. M läks ringkäiku tegema, ja tema jäi postile. Hetkel, kui autojuht tuli, oli keskpostis tema üksi. Ta näitas autojuhile kuhu minna. Autojuht andis loa arvepidajale ja siis talle, ja sellest „tuli väike skandaal“. AK nägi, et autojuht andis loa arvepidajale, mitte talle (valvurile), sest AK ei näinud teda algul ja leidis, et teda (valvurit) ei olnud kohal. „Kuna teda kohal antud momendil ei olnud, koridori vestibüülis teda ei olnud, käis autojuht ringi, otsis ja andis loa Sergeile (arvepidajale), kes viibis vestibüülis“. Tema pidi sel ajal istuma fuajees laua taga, kuid ei istunud, sest sellel hetkel jälgis väravat, mis oli lahti, kuid mille tõkkepuu oli all. Tema lauast aknani, kus ta viibis, on umbes 5 meetrit. Selles vahetuses oli sellel päeval tööl kolm valvurit. A M tegi sel ajal ringkäiku. Ringkäigu tegemine territooriumil on kohustuslik, seda peab iga tund tegema ning valves olevad valvurid lepivad kokku ja käivad kordamööda ringkäigul. Nimetatud tõendid ei kinnita, et keskpost oli 22.04.2004.a. korduvalt või perioodiliselt jäetud valvata. AK ja. MM ütlusest nähtub, et tegemist oli vaid ühe episoodiga, kus väljasõitu taotlev autojuht esitas väljasõiduloa mitte valvurile, vaid teisele tööandja töötajale. Millegagi ei ole tõendatud, et keskpost oli sellel ajal valveta ehk võimalik oli kõrvaliste isikute takistamatu sisseja väljapääs. Autojuhti, kes soovis esitada luba territooriumilt väljasõiduks, ei saa ka pidada kõrvaliseks ehk suvaliseks isikuks, kes sai kontrollimatult siseneda ja väljuda. Samas on tõendatud MM ütlustega ja AMi seletusega, et intsidendi toimumisel täitis ta oma töökohustusi, viibides territooriumil ettenähtud ringkäigul. Tööandja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et tema töökohustuseks oli tagada samal ajal ka keskposti valvama jäetud valvuri kohalolek või kohaloleku nähtavus, samuti tema süü selles, et autojuht esitas väljumisloa või püüdis seda esitada mitte valvurile, vaid teisele tööandja töötajale. Tööandja ei ole tõendanud, et vahetuse vanemale oleks antud teiste valvurite suhtes administratiivne võim ja vahendid nende mõjutamiseks. Seega ei ole tööandja tõendanud töötaja poolt töökohustuste süülist rikkumise ja sellega tööandja vara ohtu seadmise, mistõttu kohus leiab, et vallandamine TLS § 86 p.7 järgi oli selleks vajaliku aluse puudumise tõttu ebaseaduslik. ITLS § 29 lg..2 alusel loeb kohus AMi töölepingu lõpetatuks tema algatusel 22.04.2004.a. ja TLS § 117 lg. 2 alusel mõistab tööandjalt AS-ilt talle välja kuuekuise hüvituse 39 742 krooni. Lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 2 190,15 krooni ja töötamise eest 26 819 krooni lisatasude väljamõistmise aluseks on tööandja õigeksvõtt ja tema esitatud ületunnitöö ja riigipühadel töötatud aja arvestusega. Viimasega on kummutatud ka AMi arvestused, mille kohaselt oleks tal lõigus saada lisatasu 28 015,50 krooni. Tähendatud summadest tuleb tasaarvestuse korras maha arvata tööandja poolt M töövaidluskomisjoni otsuse alusel ära tasutud lisatasu 1985,50 krooni. Keskmise palga väljamõistmise nõude tööraamatu kinnipidamise aja eest jätab kohus rahuldamata. Tunnistaja SZ ütlustega on tõendatud, et vallandamisel keeldus AM andmast allkirja tööraamatu kättesaamise kohta, mistõttu talle jäi tööraamat töölt vallandamisel kätte andmata. AM ei ole ka tõendanud, et tööraamatu puudumine takistas tal teist töökohta saamast,