Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
29. juuni 2007.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-06-10444
Tsiviilasi
AS Meris hagi AS Ecobirch vastu võla ja viivise nõudes summas 6841.97 krooni Hageja AS Meris, seaduslik esindaja juhatuse liige V M, lepinguline esindaja advokaat A R Kostja OÜ Regalia, seaduslik esindaja juhatuse liige M P 15. juuni 2007.a Rahuldada AS Meris hagi. Välja mõista AS-lt Ecobirch võlg 6372 (kuus tuhat kolmsada seitsekümmend kaks) krooni ning viivis 469 (nelisada kuuskümmend üheksa) krooni ja 97 (üheksakümmend seitse) senti AS Meris kasuks. Menetluskulud jätta kostja AS Ecobirch kanda.
Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib menetlusosaline 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
Asja sisu kirjeldus Hageja nõue ja põhjendused, esitatud väited ja tõendid Vastavalt esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusele (tl 2-3), hagiavaldusele (tl 25-26), eelmenetluses esitatud menetlusdokumentidele (tl 44-45, 53-54 ja 69-71) ning kohtuistungil selgitatule viis hageja AS Meris autojuht 01.03.2006.a kell 13.50 kostja AS Ecobirch laoplatsile 25 tihumeetrit (tm) kasepalki eesmärgiga see kostjale müüa. Metsamaterjal anti kostjale laos mõõtmiseks üle veoselehega nr 00026 (tl 19, originaal ka tl 37), mille vastuvõtmiseks kostja allkirja ei andnud, vaid märkis veoselehele „mõõtm.“, mis tähendab „mõõtmisele võetud“. Samal ajal sai hageja teada eelmisel päeval kostjale müügiks viidud
Tsiviilasi nr 2-06-10444 metsamaterjali mõõtmistulemused ning otsustas, et kuna kostja kvalifitseerib suure osa kvaliteetset puitu praagiks, siis rohkem puitu kostjale ei müüda ning soovis ülalnimetatud metsamaterjali tagasi võtta, lähetades oma esindajad kostja laoplatsile. Kostja poolt 01.03.2006.a (vaidlusaluse) viidud koorma mõõtmistulemustena selgus, et vastuvõetud koguseks mõõdeti 18,498 tm ning 10,000 tm ehk ca 54% sellest tunnistati kostja poolt paberipuuks ehk sisuliselt praagiks. Paberipuu müügi osas aga poolte vahel kokkulepet ei olnud. Kuidas on võimalik mõõtmistulemusena saada kogus kolme koha täpsusega pärast koma nii ümmarguses summas, jääb hagejale arusaamatuks. Hagejal ei õnnestunudki mõõtmistulemustega mittenõustumisele vaatamata oma kasepalke tagasi saada, kuna see oli juba vastavatesse riitadesse laiali sorteeritud. Samuti ei ole kostja töökorralduse juures võimalik mõõtmistulemusi kontrollida. Sel hetkel ei olnud veel puit kostjale üle läinud, sest üleandmis-vastuvõtmisakti ei olnud vormistatud ning pooled pidasid läbirääkimisi olukorra lahendamiseks. Kostja pakkus küll võimalust saada tagasi puit vastavalt tema mõõtmistulemustele, kuid 6,5 tm vähema koguse ja suure osa praagina tagastamisega hageja nõus ei olnud. Seetõttu lepiti kokku, et vähem mõõdetud koguse kompenseerimiseks tõstetakse praagiks mõõdetud metsamaterjali tm hinda 600 krooni võrra – 300-lt kroonilt 900le. Sellest kokkuleppest lähtuvalt väljastas kostja 01.03.2006.a esmalt faksiga ja seejärel ka posti teel allkirjastatuna hagejale metsamaterjali üleandmise-vastuvõtu akti nr 221451 (tl 16) summale 17 828.86 krooni (sh käibemaks). Nimetatud akt on esitatud lähtuvalt kostja mõõtmistulemustest koguse osas, kuid hindade osas praagi puhul vastavalt nimetatud kokkuleppele. Akti alusel väljastas hageja 08.03.2006.a arve nr 23 (tl 17), millest kostja on pärast hageja poolt 25.04.2006.a esitatud kirjalikku pretensiooni (tl 18) tasunud arve osaliselt – summas 11 456.86 krooni. Arve tasumise tähtajaks oli 5 päeva ehk 13.03.2006.a. Tasumata on 6372 krooni, millise summa palub hageja põhivõlana kostjalt välja mõista. Lisaks põhivõlale nõuab hageja viivise tasumist põhivõla summalt määraga 9% aastas ajavahemiku
2 (5)
Tsiviilasi nr 2-06-10444 aktile alla kirjutama, väljastades hagis nimetatud arve. Vaatamata kostja korduvatele palvetele õiges (parandatud) summas arve väljastamiseks hageja seda ei teinud, mistõttu kostja viivitas esitatud arve tasumisega. Pärast seda, kui selgus, et hageja on pöördunud maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse, otsustas kostja tasuda 11 456.86 krooni vastavalt parandatud arvele, kuna oli selge, et õiget arvet ei väljastata. Kostja on seisukohal, et hageja on ära kasutanud kostja andmetöötleja viga (kostja on püstitanud ka küsimuse, kas hageja saanuks nõuda ka vea tõttu nt 3000- või 9000-kroonise tihumeetrihinnaga märgitud akti alusel arvutatud summat) ja tegelik kokkulepe oli poolte vahel tõsta mõõtmistulemusi arvestades kase praagi hinda 300-lt kroonilt 360-le kroonile tm kohta. Andmetöötlejale anti juhis tõsta hinda 600 krooni võrra, kuid ekslikult tõstis ta praagi tm hinda nimetatud summa võrra. Kuna juba saabudes tundus kostjale materjali kogus 25 tm ebareaalne, märgiti veoselehe märkuste lahtrisse puidupakkide kõrgused 1,7, 1,8 ja 1,85m. Metsamaterjali veoauto postide standardlaiust (maksimaalselt 2,35m) arvestades oleks maksimaalselt selliste puidupakkide kõrguste puhul saanud puitu olla 21,87 tm, kusjuures tegelik kogus oleneb puidu ladustamise tihedusest ja saab seega olla vaid veel väiksem. Kostja leiab, et 10 tm ulatuses kvaliteetset puitu (kui jätta välja saadud 8,498 tm, mille osas vaidlust ei ole) ta hagejalt saanud ei ole, mistõttu on hageja nõue alusetu. Lisaks ülalnimetatud dokumentaalsetele tõenditele on hageja taotlusel tunnistajatena üle kuulatud ka H O ja K E. Kohaldatavad õigusaktid, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Antud asjas puudub vaidlus selles, et poolte vahel sõlmiti metsamaterjali müügileping, milles hageja müüs tema poolt 01.03.2006.a kostja laoplatsile veoselehe nr 00026 alusel toodud metsamaterjali koorma. Pooled ei vaidle ka üldpõhimõttes, et sellised lepingud, mille tüüplepingu vormina on kostja välja töötanud vastavad metsamaterjali üleandmise-vastuvõtu aktid (antud juhul akt nr 221451), loetakse sõlmituks akti allakirjutamisega mõlema poole esindaja poolt. See vastab ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 4 mõttele. Nagu nähtub vaidlusalusest aktist, on selles sätestatud kõik müügilepingu jaoks olulised tingimused – müüdud asjade kogus, hind ja tasumise tähtaeg. Lepinguga võetud kohustus tuleb vastavalt lepingule VÕS § 76 lg 1 kohaselt ka täita ning kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb seda sellel tähtpäeval (või varem) teha tulenevalt VÕS § 82 lg 1 sätetest. Kui võlgnik kohustust rikub, siis saab võlausaldaja VÕS § 100 ja § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse puhul täitmisega viivitamisel ka viivist. Käesolevas asjas tugineb hageja asjaolule, et kostja on jätnud osaliselt tasumata poolte vahel kokkulepitud tingimustel kostja enda poolt koostatud arve kostjale müüdud metsamaterjali eest ning nõuab lisaks tasumata summale ka viivise tasumist. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud, kui tema nimetatud asjaolud leiavad asjas tuvastamist. Kostja vastuväited tuginevad asjaoludele, et vaatamata esitatud akti (lepingu) sisule lepiti kokku teistsuguses hinnas ning esialgselt eksliku hinnaga saadetud akt annulleeriti ja saadeti uus ning parandatud hinnaga akt, paludes eelmine ära visata ja esitada arve uue summa alusel. Õiguslik analüüs toimunule koos tuvastatud asjaoludega on kohtu arvates alljärgnev: esmalt tõi hageja kostja laoplatsile metsamaterjali kostja poolt mõõtmiseks ning mõõtmistulemuste põhjal otsustamiseks, kas müügileping kostjaga sõlmida või mitte. Sisuliselt oli tegemist lepingueelsete läbirääkimiste käigus tehtavate toimingutega VÕS § 14 lg 1 ja 2 mõttes. Kostja teatas hagejale mõõtmistulemused, mille kohaselt mõõdeti kohaletoodud puidu üldkoguseks ca 26% vähem hageja veoselehel märgitust (veoselehe järgi oli koormas 25 tm, mõõtmistulemuste põhjal 18,498 tm) ning ca 54% sellest tunnistati kostja poolt paberipuuks ehk sisuliselt praagiks, mille tm hind on kostja tehniliste tingimuste kohaselt ligemale kaks kuni kolm korda väiksem muu kvaliteediga puidu hinnast (300 krooni tm võrrelduna 600, 800
3 (5)
Tsiviilasi nr 2-06-10444 või 870 krooniga). Hageja ei olnud nimetatud koguse ja kvaliteediga nõus ning soovis oma puitu tagasi saada ehk sisuliselt lepingueelsed läbirääkimised lõpetada. Paraku ei osutunud see enam võimalikuks. Nagu asjas ülekuulatud tunnistajad (H U ja H O) kinnitasid, oli hageja toodud puit juba ladustatud ning samu palke ei oleks enam füüsiliselt ükshaaval olnud võimalik riitadest välja võtta. Seda oli võimalik teha vaid kostja mõõdetud kogustes ja kvaliteedisortimendist lähtuvalt. Seega ei ole kohtus leidnud tõendamist kostja vastuväide, et hageja oleks oma puidu saanud veoselehel märgitud koguses (nii nagu hageja seda koorma laadimisel väidetavalt mõõtnud oli) ja kvaliteetse puiduna tagasi võtta. Mõõtmistulemuste erinevus võrrelduna väidetavalt toodud kogustega on väga suur – kui eeldada, et hageja tõi veoselehe kohaselt 25 tm kvaliteetset puitu (võttes aluseks keskmise ehk kostja tingimustel BC kvaliteedi), olnuks koorma hinnaks 25 x 800 + käibemaks ehk 23 600 krooni. Praegusel juhul kostja mõõtmistulemustega nõustudes oleks koorma eest saadav summa aga sisuliselt poole väiksem (vastavalt parandatud aktile tl 42 11 456.86 krooni). Seetõttu on igati loogiline, et pooled pidasid edasisi läbirääkimisi olukorra lahendamiseks. Läbirääkimiste võimalikke tulemusi hinnates tõdeb kohus, et kostja väide, nagu tõsteti kompensatsiooniks koguse ja kvaliteedi sisulise hageja kahjuks hindamise osas praagi ühe tm hinda 60 krooni võrra ehk kogu lepingu hinda 600 krooni võrra, ei ole veenev ja usutav ega leidnud kohtus tõendamist. Nimetatud summa muudaks lepingu hinda vaid 5% võrra hageja kasuks, samas kui juba ülaltooduga on tuvastatud, et tema tegelik rahaline kaotus võis olla kuni 50%. Isegi kui eeldada, et hageja koormas oli puitu vähem veoselehel märgitust ning et see sisaldas ka praakpuitu (mida mõne tm ulatuses möönsid ka hageja tunnistajad H U ja M P, kes on selles valdkonnas aastaid töötanud), ei ole üksnes kostja poolt teostatud mõõtmistulemuste (mille kohta on esitatud tippimislehed) põhjal õige vaidlust lahendada. Kostja tunnistaja H O andis ütlusi selle kohta, et tavaliselt pildistati hilisemate vaidluste ärahoidmiseks koormaid, kus praagi osakaal tundus suur, kuid antud juhul seda ei tehtud. Samas mõõdeti koormast rohkem kui pool praagiks. On selge, et hageja oli lepingueelsete läbirääkimiste selles osas, mis puudutab mõõtmist, oluliselt nõrgemas positsioonis, ning ta seati fakti ette, kas tunnistada vastaspoole mõõtmistulemusi või mitte. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtule usutav, et hageja kui alates 1992.aastast metsamaterjali ostmise ja müügiga tegelev ettevõte ja seega selles valdkonnas kogemustega äriühing oleks mõistliku ettevõttena nõustunud sellises mahus hinna vähenemisega. Kohtule oluliselt veenvam ning normaalset kokkulepet kajastav on siiski kostja poolt hagejale esitatud akt, millel on müügilepingu hinda tõstetud 6000 krooni võrra – sisuliselt on pooled leppinud kokku praagi hinnas võrdväärselt kvaliteetse palgiga, ent hageja on nõustunud mõõtmistulemustega enda kahjuks koguste osas. Nimetatud akti esitamine on õiguslikult pakkumus lepingu sõlmimiseks VÕS § 16 lg 1 mõttes, millele hageja esindaja oma allkirjaga ka nõustumuse (VÕS § 20 lg 1) andis. Kohus märgib lisaks, et akti õigsust ja vastavust poolte kokkulepitule kinnitavad ka tunnistaja K E ütlused, kes kinnitas, et analoogseid hinnatõstmisi on H O temale aktide sisestamisel teatanud ka varasemalt vaidluste puhul ning tema on muutnud hindu just tihumeetri kohta, mitte üldsummas. See, et hageja on nõustunud kostja poolt esimesena saadetud hindade ja kvaliteedisortimendiga aktiga, ja seega on leping sõlmitud, oli kostjale teada juba enne akti annulleerimist, sest kostja esitatud annulleeritud aktil (tl 40) on olemas hageja esindaja allkiri. Kohus leiab, et mingit alust hilisemaks parandatud akti saatmiseks ja eelmise annulleerimiseks (ehk lepingu tühistamiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 98 mõttes) ei olnud. Kostja väide, et hagi rahuldamine annaks metsamaterjali müüjale õiguse nõuda võimalikku tasumist puidu eest, mille kohta trükivea korral määratakse tihumeetri hinnaks 3000 või 9000 krooni, ei ole antud asjas esitatud asjaoludel tõsiseltvõetav – 3000-kroonise tihumeetri hinnaga akti korral tuleks lepingu hind oluliselt suurem kui see müüja enda poolt deklareeritud koguste ja kostja kasepaku tehniliste tingimuste korral isegi väga kvaliteetse
4 (5)
Tsiviilasi nr 2-06-10444 täiskoorma puhul mõeldav on. Kohus aga lähtub otsuse tegemisel siiski konkreetses asjas esitatud asjaoludest. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja ei ole tasunud lepingus kokkulepitud müügihinda. Samuti on hagejal õigus nõuda viivist, mis on arvutatud seaduses (VÕS § 113 lg 1) sätestatud määras (antud juhul on hageja lähtunud isegi väiksemast määrast). Viivise summale ja arvutamiskäigule kostja vastuväiteid ei ole esitanud. Menetluskulud Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.
Toomas Talviste Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.