Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-06-10332 29. juuni 2007, Narva
Kohtuasi
N.L hagi N.L vastu abielulahutuse ja vara hageja lahusvaraks tunnistamise nõudes Hageja N.L Kostja N.L Hagimenetlus 26. juuni 2007, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Moskaljova Hageja
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Resolutsioon
Menetluskulud Edasikaebamise kord
Tamara Šabarova
Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Kohtule 02.05.2006 esitatud hagiavalduse kohaselt pooled sõlmisid abielu 1985.a. Alates 1992.a nad koos ei ela, kuna kostja sõitis Eestist välja juba ammu alaliseks elamiseks Venemaale, kus ta siiani elab. Peale kostja Eestist ärasõitu hagejal ei olnud temaga mingeid sidemeid, poolte abielusuhted on lõppenud.
Tsiviilasi nr 2-06-10332
18.12.1997 hageja erastas EVP kaartide põhjal Narvas asuva korteri, kostja ei teinud korteri erastamiseks mingit panust. 28.04.2005 sõlmitud tehingu järgi Narvas asuv korter läks üle linna omandisse aga Narvas asuv korter hageja omandisse. Hageja leiab, et Narvas asuv korter oli täielikult ostetud tema raha eest. Sel ajal kostja juba elas Venemaal, pooled ei elanud koos ning ei pidanud ühist majapidamist. Käesoleval ajal hagejal on vaja Narvas asuva korteri käsutada, kuid tehingu vormistamiseks on vaja esitada notarile kostja ja hageja notariaalne nõusolek või kohtuotsus, millega antud korter kui ühisvara on tunnistatud jagamisele mittekuuluvaks. Põhjendades oma nõuet PKS §-dega 15 ja 29 hageja palub lahutada poolte vahel 18.01.1985 sõlmitud abielu ning tunnistada Narvas asuv korter abikaasade ühisvarasse ja jagamisele mittekuuluvaks.
Kostja kuulati üle Vene Föderatsiooni pädeva kohtu poolt (tl 65-66). Kostja vastuste kohaselt tunnistab kostja hagi ja abielu lahutamisega on nõus. Ta ei pretendeeri korteritele, midagi jagada ta ei kavatse, tal ei ole midagi vaja. Palub asja arutada tema osavõtuta.
Kohtuistungil hageja toetas oma nõuded ja nende põhjendusi. Hageja täpsustas, et palub tuvastada, et Narvas asuv korteriomand on hageja lahusvara.
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud asjaolu, et N.L ja N.N vahel Tallinna linna Perekonnaseisuosakonna Nõmme sektoris 18.01.1985 registreeriti abielu (kanne nr 34) ja naine sai perekonnanimeks „L“. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega I-ЛА No 456345 (tl 5). Kohus tuvastas hageja väitega ja kostja poolt selle asjaolu omaksvõtuga, et poolte abielusuhted on lõppenud 1992.aastast, abikaasad elavad erinevates riikides, mõlemad abikaasad peavad abielu taastamist võimatuks. Abielu lahutamise hagi loeb kohus põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lõikele 2, mille kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Mõlemad abikaasad soovivad abielu lahutada. PKS § 2 lg 1 järgi abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil, seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks. Kohus leiab, et kuna abikaasad on väljendanud tahet abielu lahutada, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu poolte vahel tuleb lahutada.
2(3)
Tsiviilasi nr 2-06-10332
Vastavalt Nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kuna hageja soovib jätta endale abielu ajal kantud perekonnanimi, siis säilitatakse tal perekonnanimi „L“. Hageja on ka pöördunud kohtusse tuvastamaks, et Narvas asuv korteriomand on tema lahusvara selleks, et pärast vabalt käsutada seda korteriomandit. Viru Maakohtu Narva jaoskonna registriosast nr väljavõttega on tõendatud (tl 6), et Narvas asuva korteriomandi kohta on 01.06.2005 tehtud kanne N.L nimele 28.04.2005 asjaõiguskokkulepe alusel. PKS § 15 lg 1 kohaselt abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Käesoleva kohtuotsusega on juba tuvastatud, et poolte abielusuhted on lõppenud 1992.aastal, seega Narvas asuva korteriomandi soetas hageja pärast abielusuhete lõppemist, järelikult see vara on tema lahusvara. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 kohaselt igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Sama seaduse § 32 esimese ja nelja lausete järgi igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg-st 1 tuleneb, et omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Korteriomandi määramata seisund (kas see on abikaasade ühisvara või ühe abikaasa lahusvara) riivab intensiivselt hageja õigust ainult temale kuuluva omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Seega Narvas asuva korteriomandi hageja lahusvaraks olemise tuvastamise nõue on igati põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 2000 krooni. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441442, 452-453, 630 ja 632.
Tamara Šabarova Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.