• Hageja xxx (registrikood xxx asukoht xxx) • esindaja Merilin Malmet • Kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) • esindaja Tarvo Ilves 14. juuni 2007. a
esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista xxx xxx kasuks välja 53 310.25 krooni (viiskümmend kolm tuhat kolmsada kümme krooni 25 senti). Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 10% ulatuses xxx ja 90% ulatuses xxx kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
xxx esitas xxx vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevus 58 136.09 krooni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.11.2001.a kasutusrendi lepingu sõiduauto Peugeot 406 kohta. Lepinguga kohustus hageja omandama kostja valitud sõiduki ning andma selle kostja valdusesse ja kasutusse, kostja kohustus tasuma selle eest makseid vastavalt maksegraafikule. 24.10.2002.a sõlmisid pooled lepingule lisa nr 2, millega lepiti kokku liisingulepingu lõppemise tähtaeg 30.10.2006.a.
Kostja rikkus oma kohutusi, jättes tasumata lepingujärgsed maksed. Hageja saatis kostjale 20.04.2005.a teatise lepingu ülesütlemise kohta ning teatas, et leping öeldakse üles, kui kostja ei kustuta võlgnevust ettenähtud tähtaja jooksul. Kostja oma võlgnevust ei kustutanud ning hageja ütles lepingu erakorraliselt üles. Hageja ütles lepingu üles 20.04.2005.a lepingu ülesütlemise teatisega. Kostja võlgneb hagejale järgmised summad:
1.Tasumata liisingumaksed 8861.98 krooni lepingu üldtingimuste punkt 2.3. alusel.
2.Kindlustusmaksete võlgnevus 3299.25 krooni lepingu p 9.1, 9.1.2, 9.2.4, 9.4 alusel. Hageja saatis 22.04.2005.a kostjale arve summas 2556.25 krooni Seesam Rahvusvahelise kindlustuse osamakse kohta ajavahemikul 08.05.2005.a kuni 07.08.2005.a ning arve summas 743 krooni liikluskindlustusmakse perioodi eest 09.05.2005.a kuni 08.11.2005.a. Kuna kostja nimetatud summasid ei tasunud, esitasid kindlustusmaaklerid tasumise nõude hagejale. Hageja on nõutud summad kostja eest tasunud.
3.Hageja poolt kantud vara realiseerimisega seotud kulutused 6832.84 krooni (2500+4332.84) lepingu üldtingimuste p 5.19 alusel. Vara tagastati Reeborn OÜ vahendusel 14.06.2005.a Saksa Auto AS kasutatud sõidukite platsile ning tagastusteenuse tasu on 2500 krooni. Tagastusteenus hõlmas kostjaga kontakti otsimist, esmast sõiduki tehnilise seisukorra ülevaatust ja üleandmisevastuvõtmise akti vormistamist. Kui liisinguvõtja tagastab sõiduki ise, siis tagastusteenuse eest raha ei võeta. Lepingu ülesütlemise teatises ei ole vara tagastamise kohta fikseeritud, kuid kostjale oli teada hageja registrijärgne aadress ning kohustus vara lepingu lõppemise järel viivitamatult tagastama. Vara müügiteenus tähendab vara müüki ja müügiperioodil vara hoidmist ning näitamist Saksa Auto AS kasutatud sõidukite müügiplatsil. Hageja tasus selle eest Saksa Auto AS-ile koostöölepingu alusel 6% sõiduki müügihinnast, s.t 3 333.05 krooni. Arve müügiteenuse ja tehnilise ülevaatuse kohta on kokku 4332.84 krooni. Nõutud summad on arvestatud ilma käibemaksuta. Arvel nimetatud võõrteenus on OÜ Tõukur tehtud käigukasti ülevaatus.
4.Vara jääkmaksumus 94 692.87 krooni lepingu üldtingimuste p 5.19 alusel. Võlgnevusest tuleb maha arvestada vara realiseerimisest saadud 55 550.85 krooni (ilma käibemaksuta). Saksa Auto AS koostatud remondikalkulatsioonist nähtuvalt oli sõidukil täielikult vaja välja vahetada käigukast, tagasilla reguleervarras, roolivarras ning vasakud rooliotsad. Remonttööde hinnang oli kokku 73 771 krooni. Hageja palus Saksa Auto AS-il suunata vara täpsemaks ülevaatuseks OÜ-sse Tõukur, mis on spetsialiseerunud käigukastide remontimisele. OÜ Tõukur hinnangu kohaselt ei olnud automaatkäigukasti võimalik parandada, see oleks olnud vaja välja vahetada. Vara suunati müüki katkise automaatkäigukastiga ning ilma täiendavate remonttöödeta hinnaga 75 000 krooni. Kuna detsembrini ei tundnud keegi auto vastu huvi, alandati 08.12.2006.a komitee otsusega hinda 69 000 kroonile (koos käibemaksuga). Müügiteenust pakkuval ettevõtjal on õigus ilma komitee otsuseta alandada läbirääkimiste käigus müügihinda kuni 5000 krooni ning vara müüdi 13.12.2005.a hinnaga 65 550 krooni (koos käibemaksuga). Vara realiseerimisest saadud rahast tuleb maha arvestada käibemaks. Vara väärtuse arvestamisel ei saa aluseks võtta Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangut, kuna see ei lähtu konkreetsest sõidukist. Kokku on kostja hagejale võlgu 58 136.09 krooni.
KOSTJA VASTUVÄITED
xxx vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja tunnistas hagi 9968.01 krooni osas, palus ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas järgmised vastuväited:
1.Tasumata liisingmaksete osas summas 8861.98 krooni osas tunnistas kostja hagi.
2.Kindlustusmaksete osas ei ole hageja esitanud kuludokumente ning ei ole tõendatud, et hageja oleks need summad tasunud. On arusaamatu, milliste perioodide eest tasumine toimus ning miks nõuab hageja neid summasid kostjalt. Sõiduki üleandmisega 13.06.2005.a
läks vara juhusliku hävimise riisiko üle hagejale. Kostja tunnistas hagi kindlustusmaksete osas summas 1106.03 krooni 09.05.2005.a kuni 13.06.2005.a eest.
3.Vara realiseerimisest tekkinud kulutuste osas ei ole välja toodud, mille eest hageja milliseid summasid nõuab. Hagejalt võlgnevuse teate saamisel tasus kostja esimesel võimalusel lepingu eest lootes, et ülesütlemise teadet ei väljastata. Hageja ei ole esitanud selget ülesütlemise avaldust, leping öeldi üles valduse üleminekuga. Auto tagastamise nõude esitas alles 10.06.2005.a Reeborn OÜ. Kostja tagastas auto kohe ja seega on tagastusteenuse eest 2500 krooni nõudmine alusetu. AS Saksa Auto arvest ei ole näha, mis konkreetselt tehti. Võõrteenust ei ole eraldi lahti seletatud ning ei ole tõendatud, et teenuse müük toimus. Hageja üldtingimustes ei ole kulude eeldatavat kirjeldust välja toodud ning kostja ei saanud lepingut sõlmides eeldada, et tal tuleb probleemide korral selliseid kulusid kanda.
4.Kostja ei vaidlustanud vara jääkmaksumust, kuid leidis, et hageja ei ole püüdnud välistada lepingueseme müügiga liigse kahju tekkimist. Vara hinnati müügiks koos käibemaksuga 75 000 krooni ning võõrandati hinnaga 65 550 krooni. Hageja võõrandas liisingueseme alla turuväärtust. Eesti Konjunktuuriinstituudi vastusest nähtub, et sõiduki tagastamisel 2005.a juunis oli selle keskmine turuväärtus 118 600 krooni ning müügihetkel 2005.a detsembris 112 300 krooni. Kostjale on arusaamatu, kust võttis hageja odavama müügihinna ning kus oli auto alates tagastamisest kuni müügiks suunamiseni. Kostja andis hagejale üle sõidukorras auto. Hageja ei ole tõendanud, et sõiduki käigukast oli avariirežiimis ning et käigukasti remont oleks olnud kallim kui uue käigukasti ostmine. Rikke tõendamiseks oleks saanud olla üksnes teenuse osutaja poolne tööde akteerimis/kontroll-leht või diagnostilise kontrolli aruanne. Hageja on möönnud, et kostja sõitis ise autoga seda üle andma. Hageja ei ole tõendanud, et väidetav rike oli olemas ning see oleks tekkinud ajal, kui sõiduk oli kostja valduses. Kütusekulu suurust oleks saanud hinnata ainult sõidukontrollis, mida ei teostatud. Kostja palus hagi rahuldamisel määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ja võimaldada kostjal väljamõistetu tasumist hagejale 3500 krooni suurustes võrdsetes osades kuni väljamõistetud summa täieliku tasumiseni, et mitte panna kostjat põhjendamatult raskesse majanduslikku olukorda.
KOHTU SEISUKOHAD
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 07.11.2001.a sõlmisid pooled kasutusrendi lepingu sõiduauto Peugeot 406 kohta. Lepinguga kohustus hageja omandama sõiduki Kommest Auto AS-ilt ning andma selle kostja valdusesse ja kasutusse, kostja kohustus tasuma selle eest makseid (tl 24-32). xxx ostis nimetatud sõiduki Kommest Auto AS-ilt 07.11.2001.a ostu-müügi lepinguga (tl 33), samal päeval anti sõiduk xxx valdusesse (tl 34). 24.10.2002.a sõlmisid pooled lepingule lisa nr 2, millega lepiti kokku liisingulepingu lõppemise tähtaeg 30.10.2006.a (tl 35-37). Lepingule kohaldusid kasutusrendi üldtingimused. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja saatis kostjale 20.04.2005.a teatise kapitalirendi lepingu ülesütlemise kohta, mille kohaselt kui kostja 14 päeva jooksul võlgnevust ei kustuta, ütleb hageja lepingu üles (tl 38). Kostja tagastas sõiduki 13.06.2005.a (tl 80). Poolte ütlustest nähtuvalt leiavad hageja ja kostja, et leping lõppes ülesütlemisega ning lepingu lõppemise ajaks tuleb lugeda sõiduki üleandmise aeg 13.06.2005.a. Vara anti müüki 14.10.2005.a ning müüdi 13.12.2005.a hinnaga 65 550 krooni, mis sisaldab käibemaksu (tl 40). Käibemaksuta on müügisumma 55 550.85 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista: 1. tasumata liisingumaksed 8861.98 krooni; 2. kindlustusmaksete võlgnevus 3299.25 krooni; 3. vara realiseerimisega seotud kulutused 6832.84 krooni; 4. vara jääkmaksumus 94 692.87 krooni. Välja mõistetavast summast tuleks maha arvata vara realiseerimisest saadud summa 55 550.85 krooni.
1.Tasumata liisingumaksed Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata liisingumaksed summas 8861.98 krooni. Kuna kostja on selles osas hagi õigeks võtnud, rahuldab kohus hagi liisingumaksete osas TsMS § 440 alusel.
2.Kindlustusmaksete võlgnevus Hageja palub kostjalt välja mõista kindlustusmaksete võlgnevuse 3299.25 krooni. Hansa Kindlustusmaakler esitas kostjale 22.04.2005.a arve nr 50903171 Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS osamakse tasumiseks summas 2556.25 krooni ja arve nr 60017569 liikluskindlustuse poliisile perioodiks 09.05.2005.a-08.11.2005.a summas 743 krooni (tl 73, 74). Balti Kindlustusemaakler OÜ kinnitusel tasus hageja sõiduki Peugeot 406 kindlustusmakseid 16.06.2005.a arve nr 50903171 alusel kindlustusperioodiks 08.05.2005.a-07.08.2005.a summas 2556.25 krooni ja arve nr 60017569 alusel perioodiks 09.05.2005.a-08.11.2005.a summas 743 krooni (tl 43). Seega on tõendatud, et hageja on kindlustusmakseid tasunud. Üldtingimuste p 9.1 kohaselt on rentnik kohustatud sõlmima vara vabatahtliku kindlustuslepingu. Lepingu 9.1.2 kohaselt on rentnik kohustatud mitte lõpetama vabatahtlikku kindlustuslepingut ennetähtaegselt lepingu kehtivuse ajal ilma rendileandja nõusolekuta. Lepingu üldtingimuste 9.2.4 kohaselt on rentniku poolt kindlustuskohustuse täitmata jätmisel rendileandjal õigus rentniku kindlustuskohustus üle võtta ning kustutada kindlustusmaksete võlgnevus rentniku poolt tasutavate maksete arvelt. Lepingu üldtingimuste p 9.4 kohaselt kohustub rentnik sõlmima sõiduki suhtes omal kulul kohustusliku liikluskindlustuse lepingu ning tagama selle olemasolu ning nõuetekohaselt täitmise kuni vara väljaostmise lepingulise tähtaja lõpuni. Kohus leiab, et kuna leping öeldi üles ning lõppes 13.06.2005.a, on hagejal õigus nõuda kindlustusmaksete tasumist auto tagastamiseni. Üldtingimuste p 9.1.2 kohustas kostjat sõlmima vabatahtlikku kindlustuslepingut lepingu kehtivuse ajaks ja seega ei ole hagejal alust nõuda kostjalt vabatahtliku kindlustuslepingu alusel kindlustusmakseid lepingu lõppemisele järgnenud aja eest. Üldtingimuste p 9.4 sätestab kostja kohustuse tagada kohustusliku liikluskindlustuse olemasolu kuni vara väljaostmise lepingulise tähtaja lõpuni. Kohus leiab, et nimetatud säte on vastuolus VÕS §-ga 42 lg 3 p 24, mille kohaselt on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette teise lepingupoole kohustus sõlmida tingimuse kasutaja või kolmanda isikuga muu leping, välja arvatud juhul, kui teise lepingu sõlmimine on mõistlik, arvestades selle lepingu seost tüüptingimustega lepinguga. Rentniku kohustamine kohustusliku liikluskindlustuse lepingu sõlmimiseks lepingu kehtivuse ajaks on kohtu arvates mõistlik ning kostja ei ole selles osas ka hagile vastuväiteid esitanud. Samas ei saa lugeda mõistlikuks kostja kohustamist kindlustuslepingu sõlmimiseks ajaks, mil liisinguleping oli lõppenud. Nimetatud ajal ei ole sõiduk enam kostja kasutuses ning kostja ei peaks kandma ka selle kasutamisega seotud kulusid. Ka Riigikohus on oma 28.02.2007.a kohtuotsuses nr 3-2-1-1-07 asunud seisukohale, et kui auto kindlustus kehtib lepingu lõppedes edasi, on rentnikul õigus lepingu lõppemisele järgneva aja eest tasutud kindlustusmaksed nõudest maha arvestada. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt, mõistes kostjalt välja arve nr 50903171 alusel 08.05.2005.a-13.06.2005.a eest 1028 krooni (2556.25 krooni : 92 päeva x 37 päeva) ja arve nr 60017569 alusel 09.05.2005.a-13.06.2005.a eest 145.40 krooni (743 krooni : 184 päeva x 36 päeva). Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kindlustusmaksete võlgnevuse 1173.40 krooni.
3.Vara realiseerimisega seotud kulutused Hageja palub kostjalt välja mõista vara realiseerimisega seotud kulutustena OÜ-le Reeborn tasutud 2500 krooni ning AS-ile Saksa Auto tasutud 4332.84 krooni. Mõlemad summad on arvestatud käibemaksuta. Üldtingimuste p 5.19 kohaselt on lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel rentnik kohustatud hüvitama rendileandjale vara võõrandamisest tekkinud kulud (s.h vara valduse ülevõtmine, vara hoidmine, vara müügikõlbulikuks seadmine). Üldtingimuste p 11.6.2 kohaselt kui rentnik ei täida vara üleandmise kohustust ning rendileandja kannab sellega seoses lisakulusid, on rentnik kohustatud nimetatud kulutused rendileandjale kompenseerima.
OÜ Reeborn esitas 15.06.2005.a hagejale arve vaidlusaluse sõiduki tagastamisteenuse eest summas 2950 krooni (tl 47). Hageja on arve tasunud (tl 46). Üldtingimuste p 11.6 kohaselt peab rentnik vara lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel viivitamatult rendileandjale tagastama. P 11.6.1 kohaselt fikseerib tagastamise aja ja koha rendileandja rentnikule saadetavas lepingu ennetähtaegse lõpetamise teatises. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ei teatanud kostjale lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel, kuhu sõiduk tagastada ning kostja ei tagastanud autot enne OÜ Reeborn poolt vastava nõude esitamist. Kohus leiab, et rendileandja ei teatanud kostjale korrektselt, kuhu ja mis ajaks sõiduk tuleb viia. Kostja andis sõiduki esimese nõudmise peale üle OÜ-le Reeborn ja seega ei ole alust arveta, et kostja oleks keeldunud sõiduki üleandmisest hagejale. Hageja esindaja seletuste kohaselt kui kostja tagastab sõiduki ise pärast liisingulepingu ülesütlemist, siis tagastusteenuse eest raha ei võeta. Tagastusteenuse kulud saaks välja mõista lisakuludena VÕS § 367 lg 4 järgi, kui hageja oleks oma kohustused korrektselt täitnud või kui hageja kannaks tagastusteenuse kulusid ka juhul, kui kostja auto ise tagastab. Ka üldtingimuste p 11.6.2 eeldab, et lisakulusid kantakse juhul, kui rentnik ei täida vara tagastamise kohustust. Kuna hageja pidi tagastusteenust kasutama endast tuleneval põhjusel ja kostja ei ole keeldunud vara tagastamisest, ei ole alust kostjalt tagastusteenuse kulusid välja mõista. Saksa Auto AS esitas hagejale 14.12.2005.a arve summas 5113 krooni. Arvel on kulusummadena näidatud võõrteenuse müük, tehniline ülevaatus ja sõiduki realiseerimise eest makstav tasu (tl 45). Hageja tasus 10.01.2006.a AS-ile Saksa Auto sõiduki 036MCX eest 5113 krooni (tl 44). Kohus leiab, et igasuguse võõrandamisteenusega kaasnevad kulud ning nende väljamõistmine on põhjendatud. Sõiduki võõrandamiseks tuli võõrandajal see ka enne üle vaadata. Hageja ütluste kohaselt on arvel nimetatud võõrteenuse müük käigukasti ülevaatamine OÜ-s Tõukur. Nimetatud töö tegemine on tõendatud tunnistaja Aare Steinbergi ütlustega ja Saksa Auto AS 05.03.2007.a kirjaga (tl 83). Kohus peab hageja esitatud kulusid mõistlikuks ning mõistab need kostjalt välja.
4.Vara jääkmaksumus ja vara realiseerimisest saadud summa Üldtingimuste p 5.19 kohaselt on lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel rentnik kohustatud hüvitama rendileandjale vara võõrandamisest tekkinud kahjud (s.t vara võõrandamisest saadud summa ja vara jääkmaksumuse vahe). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vara jääkmaksumus on 94 692.87 krooni. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja kaitses sõiduki võõrandamisel ka kostja huve ja kas võõrandamisest saadud summa vastas auto tegelikule väärtusele. Kohus loeb Eesti Konjunktuuriinstituut AS teatisega tõendatuks, et analoogse mootorsõiduki turuväärtus oli 2005.a juunis 118 600 krooni ja 2005.a detsembris 112 300 krooni (tl 64). 13.06.2005.a üleandmise-vastuvõtmise aktil on auto läbisõiduks märgitud 128 383 km, puuduseid ei ole üles loetletud. 14.06.2005.a võttis auto üle Saksa Auto AS, läbisõit on ka sellel aktil märgitud 128 383 km. Seega loeb kohus tõendatuks, et autol esinevad tehnilised vead on tekkinud ajal, kui sõiduk oli kostja valduses. Kuna 13.06.2005.a üleandmise-vastuvõtmise aktil ei ole puuduseid märgitud ning kostja ei ole nendega ka nõus olnud, peab hageja autol puuduste esinemist hinna langetamise põhjusena tõendama. Kohus loeb Saksa Auto AS remondipakkumisega (tl 72) ja Saksa Auto AS 05.03.2007.a selgitusega (tl 83) tõendatuks, et sõiduki automaatkäigukast oli avariirežiimis, käigud ei vahetunud ning kütusekulu oli kõrge. Käigukast saadeti ülevaatuseks OÜ-see Tõukur, kus selgitati, et käigukasti remont ei tule odavam. Tunnistaja Aare Steinbergi ütlustega on tõendatud, et sõiduki käigukast saadeti OÜ-sse Tõukur, kust kirjalikku hinnapakkumist käigukasti remondiks ei tehtud, kuid suuliselt öeldi, et remont on liiga kallis. Kohtul ei ole põhjust kahelda Saksa Auto AS ja tunnistaja poolt esitatud seletustes. Ebaõige on kostja väide, et rikke tõendamiseks oleks saanud olla üksnes teenuse osutaja poolne tööde akteerimis/kontroll-leht või diagnostilise kontrolli aruanne. Hagejal või Saksa Auto AS-il ei olnud kohustust diagnostilist kontrolli läbi viia ning kontroll-lehe puudumisel on kontrolli ja rikete esinemist võimalik tõendada muude tõenditega.
Saksa Auto AS pakkumisega on tõendatud, et autol olevate vigade parandamine maksis 73 771 krooni. Kuna korras sõiduki hind oleks olnud umbes 115 000 krooni ning auto müüdi 49 450 krooni võrra odavamalt leiab kohus, et hageja käitus remondist loobudes kostja huvides. Kohus ei pea asjakohaseks seda, mis hinna määras hinnakomitee sõidukile enne müüki (tl 104-106). Kostja kohustuste seisukohalt on oluline, millise hinnaga õnnestub sõiduk müüa. Seega loeb kohus tõendatuks, et auto väärtuseks oli selle võõrandamise hind 65 550 krooni (käibemaksuta 55 550.85 krooni). Kuna hageja on käibemaksukohuslane ja ei saa enda seletuse kohaselt rakendada käibemaksuseaduse § 41 sätestatud kauba käibemaksuga maksustamise erikorda, tuleb vara jääkmaksumuselt 94 692.87 krooni maha arvestada 55 550.85 krooni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 39 142.02 krooni. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 53 310.25 krooni. Kostja palus hagi rahuldamisel määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ja võimaldada kostjal väljamõistetu tasumist hagejale 3500 krooni suurustes võrdsetes osades. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus jätab kostja vastava taotluse rahuldamata. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid oma majandusliku olukorra ning sissetulekute kohta. Kohtul ei ole võimalik hinnata, kas kostja pakutud täitmise kord vastab kostja võimalustele ning tagab ka hageja huvide kaitse. Lisaks esitas kostja taotluse hilinenult, alles kohtuvaidluste käigus ning hagejal ei olnud võimalik kostja taotluse osas oma seisukohta esitada. Kohus selgitab kostjale, et täitemenetluse käigus on sissetuleku arestimine piiratud täitemenetluse seadustiku § 132 sätestatuga. Kostjal on võimalik kohtuotsuse täitmise edasilükkamiseks või ajatamiseks pöörduda hageja või kohtu poole. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 10% ulatuses hageja ning 90% ulatuses kostja kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.