lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-7198/3

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 29.06.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-7198/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.06.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1031
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2007.a Tallinn, kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-07-7198

Tsiviilasi

xxx hagi xxx vastu võlgnevuse 24 000 krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende

Hageja xxx (registrikood xxx, asukoht xxx)

esindajad

Hageja lepinguline esindaja Asta Kukk (Paldiski mnt 50-2, 76606 Keila linn, Harjumaa) Kostja xxx (isikukood xxx; elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista xxx tagastamata laen 5 000 krooni, tasumata intress 1 500 krooni ja põhivõlgnevuselt arvestatud viivis kuni 29.06.2007 summas 1 539.71 krooni, kokku 8 039.71 krooni xxx kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud xxx kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (29. juuni 2007.a). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

07.03.2007 esitas xxx hagi xxx vastu võlgnevuse 24 000 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.09.2003 laenulepingu nr 175, mille alusel andis hageja kostjale laenu 5 000 krooni. Selle kohta väljastati 22.09.2003 kassa väljamineku order

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

nr 42. Hageja tegevus põhikirja p 2.2 kohaselt on laenundusalaste teenuste osutamine, s.o laenude andmine, laenude võtmine ja laenude vahendamine. Vastavalt laenulepingu p 1.1 kohaselt andis hageja laenu 6 kuuks, laenu tagastamise tähtajaks oli 22.03.2004 ja p 3.2 kohaselt kohustus laenaja laenu kasutamise eest maksma intressi 5 % kuus laenusumma jäägilt, tähtajaks tasumata laenu eest viivitusintressi 10 % kuus. Kostja ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud ning hageja saatis 01.02.2007 võla tasumiseks kirja ja palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 15.02.2007. Kostja võlgneb hagejale 24 000 krooni, mis koosneb tagastamata laenust 5 000 krooni, intress 1 500 23.09.2003 kuni 22.03.2004 krooni ja tähtajaks tagastamata laenu intress 23.03.2004 kuni 22.02.2007 summas 17 500 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus määras 29.05.2007 määrusega tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 järgi hagi menetlemise lihtmenetluses. Poolte vahel on 22.09.2003 sõlmitud laenuleping nr 175 (t lk 11). Laenulepinguga anti kostjale 22.09.2003 laenu 5 000 krooni tähtajaga kuni 22.03.2004 (t lk 11-12). Lepingu p 3.2 kohaselt on pooled kokku leppinud laenu kasutamise intressis 5 % kuus laenusumma jäägilt ja tähtajaks tasumata laenu eest 10 % kuus. Hageja on kostjale arvestanud põhivõlgnevuseks 5 000 krooni, tasumata intressiks 1 500 krooni ning tähtajaks tagastamata laenu intressiks 17 000 krooni. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kostja on kohustuse summas 5 000 krooni hageja ees nõuetekohaselt tasunud. Seega kuulub hageja nõue tagastamata laenu 5 000 krooni osas rahuldamisele. Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist ajavahemiku 23.09.2003 kuni 22.03.2004 eest summas 1 500 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on lepingu p 3.2 kokku leppinud intressimääras 5 % laenu kasutamise eest kuus (t lk 11). Hageja on õigesti arvestanud intressi, mis on muutunud sissenõutavaks kuni lepingu lõppemiseni 22.03.2004. Seega kuulub hageja nõue sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 1 500 krooni osas rahuldamisele. Hageja nõuab kostjalt tähtajaks tagastamata laenu eest alates 23.03.2004 viivist (hagiavalduses märgitud tähtajaks tagastamata laenu intress) summas 17 500 krooni. Pooled on lepingu p 3.2 kokku leppinud viivise määras 10 % tasumata laenu eest kuus (t lk 11). Hageja on ise hagiavalduses märkinud, et hageja majandustegevuseks on laenundusalaste teenuste osutamine, s.o laenude andmine, laenude võtmine ja laenude vahendamine ning see nähtub ka äriühingu põhikirjast ja B-kaardilt (t lk 1, 5, 27). VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Seega on poolte vahel sõlmitud laenulepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga ja lepingule kohalduvad tarbijakrediidilepingu sätted. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud

viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 34 kohaselt on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kuna hageja ei ole väitnud, et laenu võtmine on seotud kostja majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega, loeb kohus kostja tarbijaks. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt VÕS § 421 on VÕS § 415 lg 1 imperatiivne norm, mis on sätestatud tarbija kaitseks ning sellest kõrvale kaldumine ei ole lubatud. Tulenevalt VÕS § 415 lg 1 tuleb viivise arvestuses lähtuda seadusjärgsest intressimäärast, milleks on VÕS § 94 kohaselt poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas. Enne 01.01.2004 kuni 31.12.2005 oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 2 % (viivis kokku 9 %), alates 01.01.2006 kuni 30.06.2006 2.25 %, alates 01.07.2006 kuni 31.12.2006 2.75 % ja alates 01.01.2007 kuni kohtuotsuse tegemiseni 3.5 %. Perioodi 23.03.2004 kuni 30.12.2005 eest kuulub kostjalt välja mõistmisele viivis (5 000 x 0.025 % x 649 päeva) 805 krooni, perioodil 01.01.2006 kuni 30.06.2006 (5 000 x 0.0254 % x 181 päeva) eest 229.87 krooni, perioodil 01.07.2006 kuni 31.12.2006 (5 000 x 0.0267 x 184 päeva) eest 245.64 krooni, perioodil 01.01.2007 kuni 29.06 2007 (5 000 x 0.0288 x 180 päeva) eest 259.20 krooni, kogusummas 1 539.71 krooni. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi põhivõla osas täielikult rahuldab, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja