Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

parklatasu 280 krooni ning viivis 0,2 % päevas. Hageja arvates sõlmisid pooled töövõtulepingu ning VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ning § 635 lg 1 alusel on kostja kohustatud osutatud teenuse eest tasuma. Teisaldus- ja parklatasu kohta väljastati 20.10.2005 kostjale teade võlgnevusest ja ettepanek olukord lahendada. Kostja maksekohustust ei täitnud ning viis ilma hageja loata oma sõiduki parklast välja. Kohtumenetluse ajal hageja OÜ ME Holding muutis nõuet ja palus Tõnis Vahilt välja mõista lepinguvälise kahju 3 398,29 krooni, sellest teisaldus- ja parklatasu 1 505 krooni ja viivis 20.11.2006 seisuga 1 893,29 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Sõiduki parkijaks Sikupilli Keskuse parklasse ei olnud sõiduki omanik Tõnis Vahi, vaid autot kasutama volitatud kolmas isik. Kostja suhtes ei ole koostatud väärteoprotokolli ega tehtud otsust karistuse määramise kohta ning tema tegevuses puudub süükoosseis. Liiklusseaduse §-st 202 tulenevalt puudub alus nõuda hagi aluseks olevate summade hüvitamist sõiduki omanikult. Kulud peab hüvitama isik, kes faktiliselt on käitunud õigusvastaselt, ehk käesolevas vaidluses isik, kes paigaldas sõiduki teisaldamist tähistava tahvliga märgistatud alale. Ka selle isiku tegevus peab vastama süüteokoosseisule. Hagimaterjalidest ei nähtu, mis kellaajal on sõiduk hagiavalduses märgitud alalt teisaldatud. Viidatud alal võib omaniku loata parkida päevasel ajal kell 8.00-23.00. Isegi juhul, kui kostjal on kahju hüvitamise kohustus, ületab hageja nõue Vabariigi Valitsuse 27.08.2002 määrusega nr 279 kehtestatud „Sõiduki lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulude hüvitamise korra“ § 1 lg-s 1 sätestatud piirmäära, mis Tõnis Vahile kuuluva sõiduki puhul on 400 krooni. Suuremas ulatuses kui 400 krooni ei ole kostja kohustatud teisaldamis- ja parkimiskulusid hüvitama. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi 11.12.2006 otsusega [osaliselt] ja mõistis Tõnis Vahilt OÜ ME Holding kasuks välja 2 450 krooni. Harju Maakohus otsustas, et TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulu täies ulatuses ning TsMS § 143 p 4 ja § 146 lg 1 p 3 ja § 173 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse asja läbivaatamiskulu 60,30 krooni. Asja läbivaatamiskulu on hagejale ja kostjale hagimaterjalide ja kohtukutsete kättetoimetamise kulu. Otsuse põhjenduste kohaselt on tuvastatud, et hageja teisaldas 02.03.2005 öisel ajal Sikupilli Keskuse palvel ja arve nr 000412 alusel Sikupilli Keskuse maa-alusest garaažist kostjale kuuluva sõiduauto Mercedes-Benz 240 (riikliku numbrimärgiga xxx xxx) Pärnu mnt 100 asuvasse tasulisse parklasse. 10.03.2005 viis Tõnis Vahi auto Pärnu mnt 100 parklast välja. Kohus leidis, et kostja kui sõiduki omanik vastutab sõidukiga üldistel alustel tekitatud kahju eest. VÕS §-st 1057 tulenevalt on seadusandja kehtestanud riskivastutuse mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest üksnes mootorsõiduki otsese valdaja suhtes. Käesoleval juhul ei ole tegemist mootorsõiduki käitamisega, kuna auto oli pargitud maa-alusesse garaaži. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kostja vastuväite kohaselt puudub tema käitumises süüteokoosseis, kuna reaalselt ei parkinud sõidukit kostja, vaid kostja tuttav. Nimetatud asjaolul ei ole käesolevas vaidluses tähtsust, kuna delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse puhul ei ole kaudse valdaja vastutus välistatud.

2(5)

Kostja ei ole vastutusest vabanemiseks tõendanud endal süü puudumist. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohtu hinnangul on asjakohatu kostja väide, et tema süü välistab väärteokoosseisu puudumine ja politsei otsuse puudumine kostjale väärteo eest karistuse määramise kohta. TsÜS § 138 lg 2 järgi on oma õiguste teostamine teisele isikule kahju tekitamise eesmärgil hea usu põhimõtte vastane. Hea usu põhimõttest tulenevalt on keelatud oma tegevusega kahjustada teisi isikuid. Üldtunnustatult on isik, kelle tegevuse tagajärjel on tekkinud kahju teise isiku varale, kohustatud kahju hüvitama. Kohtule esitatud foto ärakirjalt on selgesti nähtav, et öisel ajal oli sõiduki paigaldamine maa-alusesse garaaži selle omaniku poolt keelatud. Liiklusmärk selgitab, et garaažiomaniku tahte vastasel sõiduki garaaži paigutamisel see teisaldatakse. Kostja pidi teadma, missugused on tema teo võimalikud tagajärjed. Kohus leidis, et kostja poolt tekitatud kahju oleks jäänud hagejale tekkimata, kui kostja oleks käitunud õiguspäraselt ja paigutanud sõiduki enda välismaal viibimise ajaks selleks otstarbeks mõeldud tasulisse parklasse. Mõistlik isik peab teadma, et kaupluste parklad ei ole mõeldud sõidukite pikaajaliseks parkimiseks. Kohus asus seisukohale, et kostja käitus hooletult, jättes sõiduki mitmeks ööpäevaks Sikupilli Keskuse garaaži. Kohus ei nõustunud kostjaga, et kostja kahju hüvitamise kohustus ei saa ületada 400 krooni, mis on Vabariigi Valitsuse 27.08.2002 määruse nr 279 § 1 lg-st 1 tulenevalt sõiduki hoiukohta toimetamise kulude hüvitamise piirmäär. Kostja on jätnud tähelepanuta, et tema sõidukit mitte ainult ei toimetatud hoiukohta, vaid ka hoiti ja valvati seal, samuti pukseeriti sinna. Lepinguvälise kahju hüvitamise eesmärk on kannatanule tekitatud kahju heastamine ning laiemalt võttes ka eri- ja üldpreventsioon. Hageja esitas kohtule hagiavalduse täienduse, mille kohaselt kostja poolt tekitatud kahju on 3 398,29 krooni. Kohtu arvates ei saa kohtumenetluses tasutud riigilõiv summas 280 krooni sisalduda kahju koosseisus, vaid kohus mõistab selle kostjalt välja menetluskuluna. Riigikohus on asunud seisukohale, et kohtu poolt väljamõistetav viivis ei saa ületada põhivõlgnevust, käesolevas vaidluses seega summat 1 225 krooni. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tekitatud kahju 1 225 krooni ning viivis 0,2 % päevas, kuid mitte rohkem kui 1 225 krooni. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks seega väljamõistmisele 2 450 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 11.12.2006 otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus. Apellant palub jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus ebaõigesti kvalifitseerinud pooltevahelise õigussuhte. VÕS § 1047 ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldatav. Kostjale esitatud arve mittetasumist ei saa vaadelda kahju tekitamisena võlaõigusseaduse

3(5)

Kostja väidab, et tal ei ole ka seadusest tulenevat kohustust tasuda esitatud arve järgmistel põhjendustel. Sõiduki teisaldamine saab toimuda ainult liiklusseaduse (LS) §-s 202 sätestatud alustel, kuna muul alusel teisaldamine on õigusvastane. Kostja vaidlustas sõiduki teisaldamise õiguspärasuse, kuna ei ole tuvastatud sõiduki teisaldamise aeg ning Sikupilli Keskuse parklas olev liiklusmärk keelab parkimise kell 23.00-8.00. LS § 202 lg 3 näeb ette, et sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akt peab sisaldama akti koostamise kuupäeva ja kellaaega. Kohus ei ole andnud hinnangut kostja väitele, et sõiduki teisaldamist puudutavale dokumentatsioonile seaduses sätestatud nõuded ei ole hagejal täidetud ning seetõttu oli teisaldamine õigusvastane. Teiseks tugines kostja LS § 202 lg-tele 7 ja 8, mille kohaselt vabaneb sõiduki omanik sõiduki valvega hoiukohta toimetamise, seal hoidmise ja valvamise kulude hüvitamisest, kui tema tegevuses puudus süüteokoosseis. See tähendab, et kulude hüvitamine toimub isiku poolt, kes on faktiliselt käitunud õigusvastaselt ja paigaldanud sõiduki teisaldamist tähistava tahvliga märgistatud alale. Kohus ei ole põhjendanud, miks kostja väide tema tegevuses väärteokoosseisu puudumise kohta (politsei koostatud väärteoprotokolli ja -otsuse puudumisel) on asjakohatu. Samuti ei nähtu kaevatavast otsusest, missugustele tõenditele tuginedes on kohus tuvastanud, et just kostja parkis teisaldatud sõiduki Sikupilli Keskuse parklasse. Kostja väitis, et ta oli samal ajal välismaal. Maakohus on jätnud põhjendamatult kohaldamata Vabariigi Valitsuse 27.08.2002 määruses nr 279 sätestatu, mille kohaselt sõiduki teisaldamise kulude hüvitamise piirmäär Tõnis Vahile kuuluva sõiduki puhul on 400 krooni. Erinevalt kohtu poolt tuvastatust sisaldab antud piirmäär nii sõiduki hoiukohta toimetamise kui seal hoidmise ja valvamise kulusid. Kahju hüvitamisele ei rakendu kohtu poolt kohaldatud viivis. Vastuväited apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja kaevatava kohtuotsuse muutmata. Samuti palub vastustaja apellandilt välja mõista oma menetluskulud apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõigusnormide rikkumise tõttu alljärgnevatel asjaoludel. Hageja esitas nõude kostja vastu, paludes välja mõista lepinguvälise kahju summas 3 398,29 krooni, millest viivis moodustab 1 893,29 krooni. VÕS § 1043 järgi teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik/ kahju tekitaja/ peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui lepingulist kohustust ei oleks rikutud või õigusvastaselt kahju tekitatud. Maakohus, rahuldades hagi, asus seisukohale, et kostja poolt 02.03.2005 arve tasumata jätmisega on hagejale tekitatud kahju summas 1225 krooni. Toimikus olevast arvest nr 000 412 ilmneb, et see koosneb väljakutsetasust 296,61 kr, teisaldamistasust, mille arvestuse alus on tõendamata. Kolleegium nõustub apellandiga, et arve mittetasumist ei saa vaadelda kahjuna. Kahju olemasolu ja selle suuruse tõendamise kohustus lasub hagejal.

4(5)

Apellandi väide on õige, et arve mittetasumise korral tulnuks tuvastada, millise õigussuhtega oli poolte vahel tegemist ja kas arve tasumise kohustus tulenes seadusest või lepingust ja kas sel juhul saab arve tasumise kohustust käsitleda üldse lepinguvälise kahju tekitamisena. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kahju hüvitamise nõude saab esitada sõiduki omaniku vastu isegi sel juhul, kui sõiduk oli tema poolt antud teise isiku valdusesse. Samas kahju hüvitise väljamõistmiseks tulnuks tuvastada kostja õigusvastane tegevus/ tegevusetus, kahju olemasolu ja põhjuslik seos tekkinud kahju ja kostja õigusvastase käitumise vahel. Kahju tekitamise õigusvastasuse tüüpilisemad juhud on loetletud VÕS 1045 lg-s 1, kuid hageja poolt esiletoodud asjaolud ei ole võrreldavad ühegagi neist. Seega hageja poolt esitatud faktilised asjaolud ei võimalda hagi rahuldada lepinguvälise kahju väljamõistmiseks. Arvestades eeltoodut kolleegium leiab, et esitatud alustel ei ole võimalik hagi rahuldada, mistõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et toimiku materjalide kohaselt poolte vahel tekkis õiguslik vaidlus selle üle, millest saab tuleneda üldse kostja vastutuse alus. Seega tulnuks hagejal tõendada, millisest õigussuhtest või seadusest tulenevalt tekkis tal õigus esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Toimiku materjalide kohaselt hoidis kostja oma sõidukit Sikupilli Keskuse parklas ning viimase korraldusel teisaldati auto. Seega hageja täitis Sikupilli Keskuse tellimust, kuid millisel õiguslikul alusel tekkis hagejal nõudeõigus kostja vastu, toimikust ei selgu. . Kolleegium nõustub apellandiga, et ühtegi akti sõiduki teisaldamise kohta toimik ei sisalda. Toimikus olevatelt fotodelt ilmneb, et Sikupilli Keskuse maa-aluses garaažis oli lubatud sõidukeid parkida kuni kella 23.00-ni. Seega omab tähendust apellandi poolt toodud väide, et hagejal tulnuks tõendada, et sõiduk teisaldati maa-alusest parklast pärast kella 23.00 ja esitada selle kohta tõend. Kolleegium nõustub apellandiga, et sõiduki teisaldamisel liiklusseaduse § 202 lg 2 p 4 korras tulnuks koostada seaduse nõuetele vastav akt ning sõiduki hoiukohta paigutamisel informeerida sellest viivitamatult omanikku. Sellised tõendid toimikus puuduvad. Kohtukulude jaotamine. Kuivõrd hagi tuleb jätta rahuldamata, siis TsMS § 162 lg1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kohtukulude kandmine panna hageja kanda nii maakohtus kui ringkonnakohtus.

Kai Kullerkupp

Mare Merimaa

Malle Seppik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.