Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

mobiiltelefonisidealaste teenuste eest 737 krooni ja telefonimaksena 885 krooni. 15.04.1998 seisuga oli kostja põhivõlgnevus 1 622 krooni. 20.04.2005 loovutas Tele2 Eesti AS nõude kostja vastu summas 1 622 krooni koos kõrvalnõuetega hagejale. Vastavalt lepingu üldtingimuste peatükile VII oli kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Põhivõlalt 1 622 krooni arvutatud viivis ajavahemiku 15.04.1998 kuni 18.06.2005 eest (hagiavalduse esitamise aja seisuga) on 6 372,03 krooni, kuid heas usus vähendas hageja viivisenõuet põhivõla summani ning nõudis kostjalt viivist 1 622 krooni. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg-test 1 ja 2; tsiviilkoodeksi § 173 lg-st 1, §-st 174, § 191 lg-st 1, §-st 192, § 222 lg-st 1 ja § 230 lg-st 1, palus OÜ Aktiva Finants mõista Irma Kuusikult enda kasuks välja põhivõla 1 622 krooni ja viivise (viivitusintressi) 1 622 krooni. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista hageja kohtukulud, mis koosnevad hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 280 krooni ning OÜ Aktiva Finants poolt volitatud esindajale makstud tasust õigusabi eest summas 162,20 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja väitel tagastas ta Q-GSM lepingu nr 10006670 alusel subsideeritud hinnaga (järelmaksuga) müüdud mobiiltelefoni Tele2 Eesti AS esindusse, kuna tema elukohas x külas x vallas Pärnumaal puudus mobiiltelefonilevi ja hageja ei suutnud telekommunikatsiooniteenuse osutamist tagada. Kostja tasaarvestas võlgnetava teenustasu lepingu sõlmimisel tasutud ettemaksuga 2 147 krooni ning luges lepingu sellega lõpetatuks. Kostja arvates on vaidlusalune telekommunikatsiooniteenuse osutamise leping sõlmitud eksimuse mõjul (enne 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 71 lg 2 tähenduses) ja seega kehtetu. Hageja viis kostja eksimusse, andes ebaõiget teavet Q-GSM leviala kohta. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja kohustada hagejat hüvitama kostjale kohtumenetluse tõttu tekkinud kohtuvälised kulud (kulutused õigusabile) summas 2 124 krooni. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus jättis hagi 05.02.2007 otsusega rahuldamata ja mõistis OÜ-lt Aktiva Finants Irma Kuusiku kasuks välja kostjale kohtumenetluse tõttu tekkinud kohtuvälised kulud summas 2 124 krooni, tuginedes enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-le 1 ja § 61 lg 1 p-le

lepingu tingimuste“ 9 teema punkti 1 alapunktist 1.3 nähtub, et klient, kes soovib lõpetada lepingu enne ühe aasta möödumist sõlmimisest, peab mobiiltelefoni tagastama ja tasuma kuutasusid lepingu lõppemiseni. Kostja on tegutsenud heauskselt, tagastades lepingu alusel saadud mobiiltelefoni klienditeenindusse ja avaldades klienditeeninduses soovi leping lõpetada. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 05.02.2007 otsuse kohtukulude jaotamise osas ja teha tühistatud osas uus otsus. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus mõistnud hagejalt välja kostja kohtukulud summas, mis ületavad seaduses sätestatud piirmäära. Muid asja läbivaatamiskulusid peale OÜ Õigusbüroo Aus & Talu 22.02.2006 arve nr 08-06 summas 1 180 krooni ja 04.10.2006 arve nr 47-06 summas 944 krooni ei ole kostja kohtule esitanud. Maakohus on ebaõigesti käsitlenud kostjale tekkinud õigusabiteenuse kulu kohtuvälise kuluna. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne 01.01.2006 tsiviilkohtumenetluse seadustiku jõustumist alanud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esitaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast hagejale või kuni 5 % hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Seega oli kohtul õigus mõista hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulud 5 % ulatuses hagi hinnast ehk mitte rohkem kui 162,20 krooni. Kohus on ebaõigesti mõistnud hagejalt kostja kasuks 2 124 krooni kostja õigusabikulu. Vastuväited apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Kulutused õigusabile tekkisid kostjal hageja tegevusest tulenevalt, kuna esitatud hagiavaldusele õige ja korrektse vastuse koostamiseks pöördus kostja Õigusbüroo Aus & Talu poole. Harju Maakohtu istungil esindas kostja ennast ise. Seega on kostja kulutused õigusabile minimaalsed ja hageja peab need hüvitama. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused. Maakohtu otsus on vaidlustatud üksnes kohtukulu väljamõistmise osas. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi enne 01.jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Antud tsiviilasjas saabus hagiavaldus Tallinna Linnakohtusse/ uue nimega Harju Maakohus/ 29.06.2005. Maakohus on 2124 krooni välja mõistnud hagejalt kostja kasuks kohtumenetluse tõttu tekkinud kohtuvälise kuluna, kuid on seejuures viidanud § 61 lg 1 p-le 1, mis käsitleb õigusabi eest tasumist. Toimiku materjalidest ilmneb, et tegelikult on tegemist õigusabikuluga, mida on kostja tasunud OÜ-le Õigusbüroo AUS & TALU 22.02.06- 1180 krooni/ t.lk.39/ ja 04.10.06- 944

krooni/ t.lk.65/. Apellandi väide on põhjendatud, et kuni 1.jaanuarini 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast hagejale või kuni 5 % hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Antud seadusesäte laieneb ka õigusabikulude katmisele, mis on seotud hagiavalduse suhtes konsultatsiooni saamisega ja vastuse koostamisega, mille eest on OÜ Õigusbüroo AUS & TALU kostjale arved esitanud. Kehtinud TsMS § 52 p 4 kohaselt loeti õigusabikulud asja läbivaatamiskuludeks, mis seadustiku § 46 p 2 kohaselt kuulusid kohtukulude hulka.

Hagi on rahuldatud summas 3244 krooni, millest 5% moodustab 162,20 krooni. See on piirmäär, mida on kohus õigustatud hagejalt kui protsessi kaotanud poolelt välja mõistma. Asjaolu, et kostja tegelikud õigusabikulud olid suuremad, ilmneb ka toimiku materjalidest, kuid see ei anna alust ületada seadusandja poolt kehtestatud piirmäära. Arvestades eeltoodut, kuulub maakohtu otsus kohtukulu väljamõistmise osas tühistamisele eeltoodud põhjendustel.

Kai Kullerkupp

Mare Merimaa

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.