Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja hagi ei tunnista. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest tuleks kostjale raha maksmise kohustus. Arve selliseks tõendiks ei saa olla ning seda arvet ei ole kostjale ka esitatud. Samuti on hageja nõue aegunud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Vastuhagi 02.2003 lepinguga loovutas hageja kostjale nõude võlgniku Igor Hristjuki vastu summas 42 000 krooni. Hageja tasus vastavalt lepingu p 2.5 teenustasu 500 krooni. Lepingu p 2.7 järgi pidi hageja tasuma võlgniku poolt tasutud võla kostjale 8 päeva jooksul raha laekumisest, hageja võis endale jätta leppetrahvi. Lepingu p 2.8 kohaselt kui võlgnik ei tasu hagejale võlga 10 päeva jooksul alates nõude loovutamise lepingu allakirjutamisest, kohustub hageja kostjale tasuma 10% põhivõlast (4 200 krooni) ja 100% leppetrahvist. Lepingus oli kokku lepitud ka viivis 0,5% päevas. Kostja pole oma lepingujärgset kohustust täitnud. Kostja palub vastuhagis hagejalt välja mõista 15 000 krooni. Hageja vastus vastuhagile Hageja vaidleb vastuhagile vastu. Kostja poolt kohtule esitatud leping on võltsitud. Õige p 2.8 sõnastus, mis on kasutatav nõude loovutamise tüüplepingus, on järgmine: juhul, kui võlgnik pärast lepingu sõlmimist vaatamata võlgnikule edastatud või tähitud kirjaga saadetud teatele nõudeõiguse kohta, tasub võlasumma ekslikult otse kliendile, on klient kohustatud sellest Larin Inkassot koheselt teavitama ning kandma 8 päeva jooksul arvates raha laekumisest lepingu tasuna Larin Inkasso arveldusarvele 10% võlgnikult saadud põhivõlast ja 100% võlgnikult saadud viivistest/leppetrahvidest. Märkimisväärne on ka see, et hageja juhataja kasutab alati allkirjale lisaks ka pitsatit, mis kostja esitatud lepingul puudub. Kuivõrd hageja ei ole kostja poolt esitatud lepingut alla kirjutanud, ei oma see leping õiguslikku siduvust ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Kõigepealt analüüsib kohus hagi.

Kohtu põhjendused

Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 5 tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Hagi kohaselt oli poolte vahel 13.01.2003 sõlmitud leping kostja esindamiseks Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonis. See leping oli tasuline hinnaga 5 900 krooni. Hageja on esitanud tõendina 25.02.2003 arve-saatelehe nr XXX (t lk 11). Kostja vaidleb hagejale vastu ja leiab, et puudub kokkulepe tasu kohta. Hageja väitel on see kokkulepe suuline. Esitatud tõendi pinnalt asub kohus seisukohale, et hageja ei ole suutnud tõendada tasulise lepingulise suhte olemasolu. Arve kui ühepoolne tehing ei ole leping ning arvest ei teki tsiviilõigused ega –kohustused. Õige on hageja seisukoht, et vaidlusalune leping võis olla ka suuline, kuid ka suulise lepingu olemasolu on tõendamata – kostja eitab sellekohase suulise lepingu sõlmimist. Seetõttu leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Järgmisena analüüsib kohus vastuhagi. Vastuhagi põhineb 05.02.2003 nõude loovutamise lepingul nr 0403 (t lk 43-44). Hageja selle lepingu sõlmimist eitab. Kohus viis läbi selle asjaolu tuvastamiseks käekirja ekspertiisi. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse 23.04.2007 ekspertiisiaktist nr XXX nähtub, et

05.02.2003 nõude loovutamise lepingule nr 0403 on alla kirjutanud hageja seaduslik esindaja GP (t lk 100-102). Seega on hageja väide, et tema ei ole lepingut sõlminud ümber lükatud. Tähtsust ei oma asjaolu, kas lepingul oli hageja pitsat või mitte, samuti millises sõnastuses hageja analoogilisi teisi lepinguid on sõlminud. Seetõttu loeb kohus tuvastatuks, et 05.02.2003 nõude loovutamise lepingu nr 0403 on pooled sõlminud. Lepingu p 1.1 kohaselt loovutab kostja nõude Igor Hristjuki vastu hagejale summas 42 000 krooni. P 2.7 kohaselt kohustus hageja võlgnikult sissenõutud summad 8 päeva jooksul arvates raha laekumisest üle kandma või sularahas maksma kostjale, kusjuures hagejal on õigus enda kasuks maha arvestada lepingu tasuna 100% võlgnikult sissenõutud viivistest/leppetrahvidest. Vastavalt p 2.8 juhul, kui võlgnik pärast lepingu sõlmimist (lepingus sõna „sõlminus“) vaatamata võlgnikule edastatud või tähitud kirjaga saadetud teatele nõudeõiguse kohta, ei tasu võlgu kostjale 10 päeva jooksul alates lepingu allakirjutamise tähtajast, on hageja kohustatud võlgniku võlasumma üle kandma veebruari kuu jooksul ja pluss 10% võlgniku põhivõlast ja 100% võlgniku viivistest/leppetrahvidest. Nimetatud maksetähtajast mittekinnipidamise korral on kostjal õigus nõuda viivist 0,5% päevas. Vastavalt võlaõigusseaduse § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Puudub vaidlus, et hageja ei ole kostjale nõude loovutamisest tulenevat raha maksnud. Kostja on vähendanud vastuhagi nõuet 15 000 kroonini, mis on kohtu hinnangul mõistlik. Seetõttu peab kohus võimalikuks vastuhagi rahuldada. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustikuga (TsMS) § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi, jäävad kohtukulud hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.