Eve Blumani hagi Alexander Nikonovichi vastu 39 750 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.02.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Alexander Nikonovichi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
15.06.2007, avalik kohtuistung Hageja Eve Bluman kostja Alexander Nikonovich, esindaja vandeadvokaat Raul Ainla.
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 22.02.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta Alexander Nikonovichi kanda. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates vandeadvokaadi vahendusel. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Eve Bluman esitas 08.06.2006 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Alexander Nikonovichi vastu 39 750 krooni saamiseks. Kohus tegi 15.06.2006 võlgnikule makseettepaneku. 24.07.2006 esitas Alexander Nikonovich maksettepanekule vastuväite. 25.09.2006 esitas Eve Bluman hagiavalduse ja nõude lahendamine jätkus hagimenetluses.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Eve Bluman (hageja) ja Alexander Nikonovich (kostja) 16.06.2003 õigusabilepingu, mille kohaselt hageja kohustus osutama kostjale õigusabiteenust tsiviilasjas nr 2/221-4189/03 (AS Akronto hagi kostja vastu kahju hüvitamise nõudes). Poolte vahel sõlmitud leping hõlmas hageja hinnangul kostjale õigusabiteenuse osutamist nii esimese astme kohtus, ringkonnakohtus kui ka Riigikohtus. Seda kinnitab kostja poolt 10.06.2003 hagejale väljastatud volikiri, mille kohaselt volitas kostja hagejat esindama teda kõigis kohtuastmeis. Hageja leiab, et tsiviilasja numbri erinevus erinevates kohtuastmetes ei tee ühest tsiviilasjast veel kolme erinevat tsiviilasja. Kostja kohustus osutatud teenuse eest tasuma tunnitasu alusel, arvestusega, et tunnitasu on 1 500 krooni. Hageja pidas töötundide arvestust ja kostjal oli õigus töötundide arvestusega tutvuda. Lepingus leppisid pooled veel kokku, et kui õigusabi osutamisega seoses on hagejal otsekulusid, lisatakse nimetatud otsekulud hageja poolt esitatavale arvele. Pooled leppisid kokku, et igakuiselt arveid ei esitata, vaid hageja esitab kostjale arve peale eelpool nimetatud
tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse jõustumist. Kostja tasus hagejale ettemaksuks 6 000 krooni ning pidi enne menetluse algust tasuma veel 6 000 krooni, kuid makseraskuste tõttu palus kostja maksepikendust. Kostja tasus 6 000 alles peale kohtuotsuse jõustumist. Seega on kostja hagejale kokku tasunud 12 000 krooni. Hageja osutas kostjale tsiviilasja nr 2/2214189/03 raames õigusabi 34,5 tundi. Vastavalt poolte vahel sõlmitud õigusabilepingule oli tunnitasu 1 500 krooni. Hageja kinnitab, et tal ei ole olnud kostjaga õigusabi eest tasumisele kuuluvate summade suuruse kohta muid kokkuleppeid. Hageja on osutanud kostjale õigusabiteenust 51 750 krooni väärtuses. Kuna kostja on hagejale 12 000 krooni tasunud, tuleb tal hagejale tasuda veel 39 750 krooni.
3.Hageja esitas 12.05.2006 kostjale õigusabiteenusega seotud tunnitasu arvestuse ja arve summas 39 750 krooni. Hageja väidab, et esitas kostjale arve selliselt nagu pooltevaheline leping ja kokkulepe seda ette nägid. Kostja arvet ei tasunud ega esitanud hagejale ka pretensioone seoses tasumisele kuuluva summaga, juba tasutud summaga, tunnitasu arvestusega või osutatud õigusabiteenusega. Hiljem on hageja esitanud kostjale elektronkirja teel mitmeid meeldetuletusi, kuid kostja ei ole neile reageerinud ega oma võlgnevust tasunud. Hageja on ka kostja töökohas, OÜ Agio Ehitus kontoris, rääkinud isiklikult kostjaga võlgnevuse tasumisest ning kostja on lubanud koheselt peale AS-ilt Akronto kohtuotsusega väljamõistetud summade saamist võlgnevuse tasuda, kuid ei ole seda siiani teinud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 39 750 krooni ning riigilõivu 2 250 krooni. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja väidab, et ta sõlmis hagejaga 16.06.2003 õigusabilepingu, mille objektiks oli esindus tsiviilasjas nr 2/221-4189/03, see oli asja number esimeses kohtuastmes. Nimetatud leping ei hõlmanud kohtuesindust teises ega kolmandas kohtuastmes. Teises kohtuastmes oli tsiviilasja numbriks 2-2/802-05 ning seal esindas kostja ennast ise ning kolmandas kohtuastmes esindas kostjat vandeadvokaat Mefodi Malõšev. Seega leppisid pooled kokku, et kostjat esindatakse ainult esimese astme kohtus, teise ja kolmanda astme kohtus esindamiseks kokkulepet ei sõlmitud. Kostja märgib, et Riigikohtus ei oleks hageja saanud ka kostjat esindada, kuna seal saab esindajaks olla üksnes vandeadvokaat. Kostja on olnud õigusabilepingu sõlmimisel ja ka pärast seda teadmises, et tema nõustamine hageja poolt läheb maksma 12 000 krooni. Kostja väidete kohaselt leppisid pooled selles kokku suuliselt. Kostja on tasunud hagejale õigusabi eest 12 000 krooni. Hageja esitas kostjale arve alles 12.05.2006, mitte enne kohtuistungit esimeses astmes. Selline tegevusetus esindaja poolt tähendab kostja arvates seda, et esindatava poolt tehtud kohtukulud jäävad sõltumata positiivsest kohtulahendist esindatava enda kanda. Kostja leiab, et hageja pidi ette nägema, et kostja kohtukulu jääb välja mõistmata ning ta oleks kostjal vastava kohustuse olemasolul enne istungit kindlasti arve esitanud. Selline tegevusetus kinnitab kostja väidet, et temaga oli kokku lepitud esindustasuks 12 000 krooni. Kostja väitel ei toimunud arvete esitamist igakuiselt seetõttu, et kõnealuse tsiviilasjaga ei olnud hagejal vaja igakuiselt tegeleda. 22.01.2007 kohtule esitatud täiendava seisukoha kohaselt ei andnud hageja kostjale vastavalt lepingu p 3.1 õigeaegselt infot töötundide arvust, mis on kulutatud. Sellest tulenevalt ei saanud kostja kohtule esitada õigusabile kulunud summade kohta tõendeid ning seda ei teinud ka hageja. Hageja esindas menetluses A.Ji ja kostjat, kuid hageja nõuab kogu tasu kostjalt. Kostja on arvestanud tundide arvuks 15,83, jagades selle kaheks, 11 870 krooni A.Jile ning sama summa kostjale. Kostja leiab, et 12 000 krooni on mõistlik tasu hageja poolt tehtud töö eest ning täiendavalt nõutav summa on põhjendamatult suur.
Menetluse käik
5.29.11.2006 istungil kohustas kohus kostjat istungist isiklikult osa võtma. 22.01.2007 istungil viibisid kostja ja tema esindaja. 22.01.2007 istungil kuulati ära tunnistajad, menetlusosalised andsid seletused, põhjendasid seisukohti ja esitasid vastuväiteid vastaspoole omadele. Kohus jättis asja lõpuni arutamata kostja esindaja taotlusel ja määras uueks istungi ajaks 02.02.2007 kell 13.00. 02.02.2007 kell 12.39 esitas kostja lepinguline esindaja elektronposti vahendusel taotluse asja arutamise edasilükkamiseks seoses haigestumisega, märkides ära perearsti, kelle juures on alustatud töövõimetusleht. Kohus jättis istungi edasilükkamise taotluse rahuldamata, kuna leidis, et see ei ole põhistatud ning asja on võimalik lõpuni arutada kostja esindaja osavõtuta. 02.02.2007 istungil uuris kohus tõendeid ning kuulas ära kohtuvaidlused. 12.02.2007 esitas kostja esindaja taotluse menetluse uuendamiseks. Kostja esindaja leidis, et kui kohtul oli kahtlusi esindaja mitteilmumise põhjusena toodud asjaolude usutavuse suhtes, oli võimalik kohtul asjaolusid kontrollida perearstile helistades. Esindaja leiab, et taotlus oli põhistatud. Kuna kostja ei saanud menetlusosalisena kasutada oma õigust omada asjas esindajat, on tegemist menetlusõiguse jämeda riivega ning olulise menetlusveaga, mida on võimalik kõrvaldada uue kohtuistungi määramisega.
6.TsMS § 437 p 1 kohaselt kohus võib asja arutamise määrusega uuendada, kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist tuvastab kohus menetluses vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada. Kohus leidis, et menetluse uuendamiseks TsMS § 437 p 1 alusel alus puudus ning jättis taotluse rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 243 lg 3 on menetlusosalisel õigus osaleda tõendite uurimisel kohtuistungil. Kohtusse kutsutud menetlusosalise puudumine kohtuistungilt, kus uuritakse tõendeid, ei takista tõendite uurimist, kui kohus ei määra teisiti. Tulenevalt TsMS § 243 lg 4 kohtuistungilt, kus uuriti tõendeid, puudunud menetlusosalise taotlusel võib kohus määrata uue või täiendava tõendite uurimise, kui menetlusosaline põhistab kohtule, et ta puudus istungilt mõjuval põhjusel ning et tema puudumise tõttu on kogutud või uuritud tõendusmaterjal oluliselt puudulik. Kohus leidis 02.02.2007 istungil, et tõendite uurimine ja kohtuvaidluste ära kuulamine on kostja esindaja osavõtuta võimalik. Kostja esindaja pole osundanud asjaoludele, mille tõttu on esindaja puudumisel 02.02.2007 istungil uuritud tõendusmaterjal puudulik. Juba 29.11.2006 istungil on kostja esindaja avaldanud, et täiendavaid tõendeid kostjal esitada ei ole. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
7.Harju Maakohus rahuldas hagi. Kohus leidis, et käesoleva asja lahendamisel tuleb lähtuda poolte vahel 16.06.2003 sõlmitud õigusabilepingust ning selles sätestatud tasust. Kohus ei tuvastanud, et poolte vahel on sõlmitud suuline kokkulepe õigusabi tasus 12 000 krooni. Nimetatud asjaolu ei ole tõendamist leidnud ka tunnistaja L. N ütlustega, kuna tema kuulis 12 000 kroonisest kokkuleppest abikaasalt. Hageja esitas kostjale arve 20.06.2003, kus õigusabi tasu on arvestatud hinnaga 1 500 krooni tund. Kostja pole sellele arvele vastu vaielnud, ning on selle tasunud 20.06.2003. Sellest tulenevalt lähtus kohus õigusabi teenuse eest tasu väljamõistmisel 16.06.2003 õigusabilepingust ning võlaõigusseaduses sätestatud käsunduslepingu sätetest. Kostja viited hageja ja A.Ji vahelisele õigusabilepingule ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust, kuna vaidlus on hageja ja kostja vahelise võlasuhte üle. Samuti ei nõustunud kohus kostja seisukohaga, et õigusabi kulu tulnuks jagada kostja ja A.Ji vahel. Selline seisukoht ei tulene 16.06.2003 õigusabilepingust ega seadusest.
8.Puudub vaidlus, et hageja esindas kostjat esimese astme kohtus (koostas vastuse hagiavaldusele ja teistele seisukohtadele/taotlustele, osales istungitel). Kohus luges tõendatuks, et hageja osutas õigusabi kostjale ringkonnakohtus (koostas vastuse apellatsioonkaebusele ja teesid). Nimetatud asjaolu on tõendatud tunnistaja A.Ji ütlustega ning kostja omaksvõtuga. Samuti väljastati ringkonnakohtu poolt hagejale kutse ilmuda kohtuistungile. Käesoleval juhul tuli arvesse võtta, et 01.03.2005 jõustus kuni 01.01.2006
kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 85 lg 1 p 7 muudatus, mille kohaselt esindaja võis kohtus olla muu isik, kes on täitnud õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult tunnustatud õppekava. Kuigi hageja ei saanud olla kohtus esindajaks, sai ta jätkuvalt täita 16.06.2003 lepingust tulenevaid kohustusi, v.a lepingu p 2.4 (esindada kostjat kohtutes). Kohus luges tõendatuks, et hageja osutas õigusabi teenuseid kostjale ka pärast asja menetlemist ringkonnakohtus, kuna esitati kassatsioonkaebus Riigikohtule (koostas vastuse projekti kassatsioonkaebusele, mis allkirjastati vandeadvokaadi poolt). Kostja möönis 22.01.2007 istungil, et hageja võis talle elektrooniliselt midagi saata, kuid tema kassatsioonkaebusele vastuse koostamist hagejalt ei palunud. Tulenevalt TsMS § 218 lg 3 hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kostja tegi menetlustoiminguid ning esitas vastuse vandeadvokaadi vahendusel, kuid see ei tähenda, et hagejal puudub õigus tasule, kui ta on tutvunud kassatsioonkaebusega ning koostanud vastuse projekti, mis allkirjastatakse ning esitatakse Riigikohtule vandeadvokaadi poolt. Tulenevalt 16.06.2003 lepingu sisust, oli hageja ülesanne koostada dokumente ja nende projekte, anda konsultatsioone ja selgitusi õiguslikes küsimustes ning anda dokumentides sisalduva kohta arvamusi. Hageja sai 16.06.2003 õigusabilepingu alusel anda õigusabi ka ajal, kui kassatsioonkaebus esitati Riigikohtule. Tunnistaja A.Ji ütluste ja kostja omaksvõtuga luges kohus tõendatuks, et hageja andis kostja kontoris konsultatsioone 7 tundi. Eeltooduga on tuvastatud, et õigusabileping kehtis ning hageja kohustus andma õigusabi kostjale kuni lahendi jõustumiseni AS-i Akronto hagis kostja vastu kahjuhüvitise saamiseks. Puuduvad andmed selle kohta, et kostja ütles 16.06.2003 õigusabilepingu üles või võttis 10.06.2003 volituse tagasi. Sellest tulenevalt pidas kohus hageja poolt 16.06.2003 õigusabilepingu alusel arvestatud 34,5 töötundi põhjendatuks.
9.Edasi analüüsis kohus, kas hagejal on õigus saada tasu hagiavalduses märgitud suuruses ning kas kostjal on õigus keelduda tasu maksmisest. Lepingu p 3.6 kohaselt õigusabi eest tasumine toimub esindaja poolt esitatavate arvete alusel igakuiselt juhul, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 13 lg 2 kohaselt kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Kuna pooled pole kokku leppinud, et lepingu muutmine tuleb vormistada kirjaliku kokkuleppena, on lepingu muutmine võimalik suulisel kokkuleppel. Hageja väidab, et pooled leppisid kokku, et hageja esitab kostjale arve peale tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse jõustumist. Kostja nimetatud kokkulepet ei kinnita. Samuti vaidleb kostja vastu, et ta oli teadlik, et enne esimese astme kohtuistungit oli õigusabile kulutatud tundide arv 22,15 tundi ning hageja ei andnud kostjale infot kulunud töötundide arvust.
10.Harju Maakohtu 28.02.2005 otsusega jäeti AS Akronto hagi Alexander Nikonovichi ja A.Ji vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on kostja Alexander Nikonovichi kulutused õigusabile 12 000 krooni ning need mõisteti kostja kasuks välja. Tallinna Ringkonnakohtu 23.12.2005 otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ning täiendavaid õigusabikulusid kostja kasuks välja ei mõistetud. Riigikohus määras 05.04.2006 määrusega asja mitte menetleda. Seega lõppes pooltevaheline 16.06.2003 õigusabileping käsundi täitmisega (kohtuotsuse jõustumisega) 05.04.2006. Pooltevaheline käitumine kinnitab hageja väidet selle kohta, et poolte vahel oli kokku lepitud 16.06.2003 õigusabilepingu p 3.6 tasu maksmises teisiti, pärast käsundi täitmist. Lepingu p 3.1 tulenevalt on kostjal õigus töötundide arvestusega tutvuda. Kostja pole väitnud, et hageja on keeldunud töötundide arvestust kostjale väljastamast. Juhul, kui kostja leiab, et hageja ei ole käsundi täitmisel tegutsenud käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega (VÕS § 620 lg 1), ei ole toiminud üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel või jätnud teatamata käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest (VÕS § 624 lg 1), on kostjal õigus kasutada seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
Kostja on keeldunud arve 39 750 krooni tasumisest, kuna hageja on 16.06.2003 õigusabilepingut rikkunud ning käitunud tema suhtes pahauskselt, jättes kostja ilma kohtukulude hüvitamise võimalusest. VÕS § 110 lg 1 kohaselt võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Kohustuse täitmisest keeldumine eeldab, et võlgnikul on sissenõutav nõue võlausaldaja vastu. Käesolevas menetluses pole kostja nõuet hageja vastu esitanud, mistõttu kuulub hageja nõue kostja vastu rahuldamisele. Samuti pole kostja teinud hagejale hinna alandamise avaldust kooskõlas VÕS § 112. Apellatsioonkaebuse põhjendused
11.Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 22.02.2007 otsuse. Kostja leiab, et kohus rikkus menetluseõiguse normi jättes kostja esindaja taotluse 02.02.2007 istungi edasilükkamiseks rahuldamata. Seetõttu ei saanud kostja kasutada oma õigust omada asjas esindajat. Samuti jättis kohus rahuldamata menetluse uuendamise taotluse. Kuna kohus jättis 02.02.2007 istungi edasi lükkamata, siis ei saanud kostja esitada ka vastuhagi, mille oleks kostja esindaja istungil ka esitanud, kui ta poleks haigestunud. Kohus on menetluse uuendamise taotluse rahuldamata jätmisel viidanud sellele, et polnud uusi tõendeid mida uurida, seetõttu polnud kohtu arvates menetluse taastamine õigustatud. Kostja leiab, et antud asjas ei ole küsimus ainult tõendite uurimises, vaid ikkagi selles, et kostjal ei olnud kohtuvaidluses esindajat, kus ta pidi ilma kohtuvaidluse teesideta õigusnõustamisega aastaid tegelenud isikuga õigusväitlust pidama. Ülejäänud apellatsioonkaebuse väited kattuvad kostja vastuväidetega hagiavaldusele. Vastus apellatsioonkaebusele
12.Hageja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus ja selle põhjendused
13.Ringkonnakohus, ära kuulanud asjast osavõtnud isikud ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
14.Maakohus ei rikkunud asja lahendamisel menetlusnorme sellega, et ei rahuldanud kostja esindaja taotlust asja arutamise edasilükkamiseks. Taotlus ei olnud põhistatud ja kaebuse väide, et esindaja puudumise tõttu ei saanud kostja esitada vastuhagi, ei ole aluseks kohtuotsuse tühistamiseks. Vastustaja on õigesti kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele märkinud, et soovist esitada vastuhagi teatas apellant alles apellatsioonkaebuses, kusjuures maakohtus kostja seda soovi ei avaldanud, kuigi tal oli selleks piisavalt aega. Vastuhagi esitamine on kostja õigus, mitte kohustus ning oma õigusi saab kostja soovi korral realiseerida iseseisva hagi esitamisega. Samuti ei rikkunud kohus menetlusosalise õigusi sellega, et jättis menetluse uuendamata, kuna TsMS § 437-s sätestatud menetlusviga ei
esinenud.
15.Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid õigusabilepingu. Kostja on ekslikult käsitlenud lepingut kitsendavalt ja leidnud, et leping sisaldas vaid esinduse esimese astme kohtus. Tegelikult oli lepingus ette nähtud õigusabi osutamine, mis seisnes juriidiliste konsultatsioonide ja selgituste andmises, dokumentide ja nende projektide koostamises, arvamuste andmises ning muuhulgas ka esindamises (t.lk.42). Tunnistaja A.J ütlustega on tõendatud, et hageja osutas kostjale õigusabi ka teise astme kohtus, koostades vastuse apellatsioonkaebusele ja kohtuvaidluse teesid (t.lk.49-59). Samuti leidis tõendamist õigusabi osutamine ka peale apellatsioonimenetluse lõppu, kui AS Akronto vaidlustas ringkonnakohtu otsuse Riigikohtus ning hageja koostas vastuse projekti. Pooled olid kokku leppinud tunnitasus 1 500 krooni, mis oli fikseeritud õigusabilepingus p-s 3.2 ja mida kinnitas kostja istungil (t.lk.162). Maakohus on õigesti tuvastanud, et suulise kokkuleppe olemasolu õigusabi osutamises 12 000 krooni eest tõendamist ei leidnud. Hageja on oma nõuet tõendanud ja maakohus on hagi õigesti rahuldanud ning tuvastanud, et hageja on lepingu täitnud, esitanud ülevaate täitmisega seotud asjaoludest ning kuludest. Maakohus tuvastas õigesti, et kostjal ei ole alust keelduda 39 750 krooni tasumisest, sest tuvastamist ei leidnud menetluse kestel kostjal sissenõutava nõude olemasolu hageja vastu. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
U.Loonurm
K.Kullerkupp
A.Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.