Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Egon Konsand
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. juuni 2007 Tartu
Tsiviilasja number
2-06-14615
Tsiviilasi
E.S. hagi R.J. i vastu võla 5937.50 krooni nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 05.12.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
E.S. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
12. juuni 2007
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja) – E.S. , esindaja Maia Ploom Vastustaja (kostja)- R.J.
esindajad
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Maakohtu 5. detsembri 2006. a otsus muutmata.
Tartu
Apellandi kohtukulud jätta tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED E.S. esitas Tartu Maakohtule hagi R.J. i vastu võla 5937.50 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt laenas hageja kostjale 2005. a mais 1250 kg kaera sordinimetusega Jaak. Kokkuleppe alusel külvas hageja kaera kostja põllule. Kostja pidi sama aasta sügisel vilja hagejale tagasi andma. Kostja koristas sügisel saagi, kuid vilja hagejale ei tagastanud. Hageja küsimise peale teatas kostja, et oli vilja andnud oma ämmale. Hagejal ei ole kostja ämmaga kokkulepet vilja saamiseks. Kuna kostjal ei ole vili säilinud, soovis hageja vilja hüvitamist rahas summas 5457.50 krooni, s.o 4,36 kr/kg. Kostja R.J. vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole tema hagejaga viljaga seoses kokkuleppeid sõlminud ning ta ei pea hagejale midagi tagastama. Kostja maid kasutas selle ajal K.N. . Hageja külvas kostja maa peale vilja, kuid see oli K.N. i vili ning tegemist võis olla hageja ja K.N. i vahelise kokkuleppega. Tunnistaja K.N. ütluste kohaselt elasid nad hageja koos kuni 22.12.2004. Kostja on tunnistaja tütre elukaaslane. Tunnistajal ei olnud kostjaga kokkulepet selle kohta, et hageja külvaks vilja. Tunnistaja tegeles ise vilja külvamisega 2005. a kevadel. Samuti ei ole hageja kostjaga kokku leppinud vilja laenamises.
Tartu Maakohus jättis 5. detsembri 2006 otsusega E.S. hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt puuduvad tõendeid selle kohta, et hageja kostjale midagi laenas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja ei tõendanud pooltevahelise laenulepingu olemasolu. Kuigi kostja kinnitas asjaolu, et hageja teostas 2005. a kevadel külvi kostja maadele, ei selgunud, et hageja tegi seda kokkuleppe alusel kostjaga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 kohaselt loetakse tehinguks toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Laenuleping on mitmepoolne tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe isiku tahteavaldus. Tõendamist ei leidnud kostja sooviavaldus hagejaga laenulepingu sõlmimiseks. TsÜS § 77 lg 1 lubab laenulepingu sõlmimist suuliselt. Samas tuleb suulise lepingu sõlmimisel kreeditoril arvestada tõendamisriisikoga. Vilja kui asendatava asja kostjale üleandmise ning muude laenulepingu tingimuste tõendamise koormis on antud juhul hagejal. TsÜS § 68 lg 1 ja 2 ning § 69 lg 1 kohaselt peavad laenulepingu sõlmimisele suunatud tahteavaldused olema selged ning üheselt mõistetavad. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 alusel tuleb laenalepingu objektiks olev asi laenusaajale üle anda. Teravilja kostjale üleandmine on tõendamata. Hageja külvas vilja kostja maale, mis oli kolmanda isiku kasutuses. Tõendamata on ka asjaolu, et kostja oleks hagejalt saadud teravilja võrra rikastunud. Tunnistaja K.N. i seletustest järeldus, et kokkuleppe vilja külvamiseks ning tagastamiseks hagejale võis olla hoopis hageja ja tunnistaja vahel. Hageja kostja asendamist ei soovinud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS E.S. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega mõista apellandi kasuks R.J. ilt välja võlg 5937.50 krooni. Apellatsioonkaebuse kohaselt tähendab vilja külvamine kostja omandis olevale maale vilja kostjale üleandmist. Kostja ei ole vastu vaielnud vilja külvamise faktile tema maale. Kostja on andnud ütlusi selle kohta, et E külvas ja mina tegin selle eest muud teenust. Seega kinnitas kostja ise, et tellis hagejalt vilja külvamise. Külvamine sai olla ainult koos viljaga. Seega on hageja ja kostja vahel suuline laenuleping. Kostja on hageja arvel alusetult rikastunud, kuna hageja poolt kostja põllule mahakülvatud viljast kasvas saak, mille kostja endale sai. Kostja poolt vilja kellelegi üleandmine ei oma antud asjas tähtsust. Maa, millele vili külvati kuulus kostjale. Samuti on K.N. 09.11.2005 Lõuna Politseiprefektuuri Jõgeva Politseiosakonnas andnud seletuse, et E.S. külvas tema ja ta tütre kasutuses olevale põllule 3500 kg vilja. R.J. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on kostjale kuuluv maa maakasutuslepingu alusel K.N. i kasutuses. Vilja külvamisega tegelesid K.N. ja E.S. , kuna nad elasid koos. 07.09.2005 tekkis K.N. il E.S. ga vilja osas arusaamatus, kuna Eeri püüdis omavoliliselt omastada vilja, mis oli kasvatatud K.N. i kasutuses oleval põllul. Kuna K.N. takistas E.S. l vilja omavolilist äravedamist, tekkis neil omavahel tüli. E.S. leidis, et K.N. i vastu hagi esitades ei suuda ta hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendada ning esitas hagi alusetult kostja vastu, et K.N. ile kätte maksta. Kuna maa on antud kasutada lepingu alusel teisele isikule, ei pea maa omanik ise olema seotud kasutada antaval põllul tehtavate töödega. Vilja külvi ning koristamise sügisel organiseeris K.N. . Lõuna Politseiprefektuuris K.N. i poolt antud seletus seoses E.S. poolt esitatud avaldusega Politseiprefektuurile ei ole käesolevas asjas tõend, kuna avaldus jäeti rahuldamata.
Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole põhjust. Kuna vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu kõiki põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski apellandi väide ei anna põhjust vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohus on õigesti hagi rahuldamata jättes hinnanud asjas olevaid tõendeid, sh tunnistajate K. L ja K.N. i ütlusi, ning teinud neist põhjendatud järelduse, et tõendatud ei ole poolte vahel laenulepingu olemasolu. Apellandi väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti. Maakohus on õigesti leidnud, et ainuüksi kostja omanduses olevale maale hageja poolt vilja külvamine 2005. a olukorras, kus maa oli lepingu alusel kasutusse antud K.N. ile, ei anna põhjust järeldada, et pooltel oli kokkulepe külvatud vilja kostja poolt tagastamises. Ka ei tulene kostja seletusest maakohtu istungil 25.09.2006 (tl 17) - „...E külvas ja mina selle eest tegin muud teenust...“, et kostja oleks tellinud hagejalt külvamise ja vilja hagejalt laenanud. Kostja on seletanud, et ta abistas küll hagejat põllutöödel, kuid tegi seda seetõttu, et aidata K.N. it kui oma elukaaslase ema, mitte lähtuvalt väidetavast kokkuleppest hagejaga vilja laenamiseks. Maakohus on samuti õigesti leidnud, et hagi ei saa rahuldada alusetu rikastumise sätete järgi, kuna tõendatud ei ole, et just kostja külvatud vilja ja sellest kasvanud saagi sai. Kas ja millised õigussuhted võivad olla hageja ja K.N. i vahel seoses kõnesoleva viljaga, ei ole käesoleva vaidluse esemeks.
Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 1 p 2 ja lg 2 p 2 alusel tähelepanuta apellandi väite selle kohta, et K.N. on oma 09.11.2005 seletuses Lõuna Politseiprefektuuri Jõgeva Politseiosakonnale kinnitanud hageja poolt 3500 kg vilja külvamist K.N. i ja viimase tütre kasutuses olevale põllule, kuivõrd apellandil oli võimalik viidata nimetatud asjaolule ja esitada sellekohaseid tõendeid juba maakohtus asja läbivaatamisel.
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Egon Konsand
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.