Otsuse tegemise aeg ja koht 11.07.2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number
2-16-19214
Tsiviilasi
Korteriomanike ühisuse (KOÜ) Xxxx valitseja Xxxx hagi Xxxxvastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
3007,85 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KOÜ Xxxxvalitseja Xxxx (isikukood xxxx, aadress xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Marie Tsine (Condor Inkasso OÜ, asukoht Peterburi tee 53, 11415 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostja seaduslik esindaja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada seoses hagist loobumisega osaliselt tsiviilasja nr 2-16-19214 menetlus hageja põhinõude summa 788,68 euro ja viivise 506,28 euro, s.o kokku summas 1294,96 euro väljamõistmiseks.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Mõista kostjalt Xxxxhageja KOÜ Xxxxvalitseja Xxxx kasuks põhinõue 1932,75 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 320,35 eurot.
4.Mõista kostjalt Xxxxvälja hageja KOÜ Xxxxvalitseja Xxxx kasuks viivised põhinõudelt (1932,75 eurot) alates 23.12.2016 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam, kui 1612,40 euro ulatuses.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1 Jätta menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud hageja tasutud riigilõivu osas. Mõista kostjalt Xxxxvälja hageja KOÜ Xxxxvalitseja Xxxx kasuks 150 eurot hageja poolt tasutud riigilõivu katteks. 5.2 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (150 eurot) tuleb Xxxx tasuda KOÜ Xxxx valitseja Xxxx’ile käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks osaliselt. Tagastada hagejale KOÜ Xxxx valitseja Xxxx hagi esitamisel enamtasutud riigilõivust pool summas 12,50 eurot ja kanda see hageja taotlusel Condor Inkasso OÜ arvelduskontole nr
2-16-19214 EE281010220232395227. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.KOÜ Xxxxvalitseja Xxxx esitas 22.12.2016 Viru Maakohtule hagi Xxxx vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks põhinõude summas 2721,43 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 1228,79 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. 02.05.2017 määrusega saatis Viru Maakohus tsiviilasja nr 2-1619214 kohtualluvuse järgi menetlemiseks Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 07.06.2017 hagiavalduse täpsustuse. Täpsustuse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks põhinõude summas 1932,75 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 722,51 eurot ja viivised põhinõudelt (1932,75 eurot) alates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivise määraga 0,05% päevas. Hageja täpsustas, et käesolevas asjas on hagejaks korteriomanike ühisuse (KOÜ) Xxxx majavalitseja Xxxx. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostjale kuulub korteriomand aadressil Xxxx. Xxxx volitused lõppevad 23.12.2017, kui korteriomanikud ei otsusta üldkoosolekul majavalitseja ametiaega pikendada. Hageja lisas esialgsele hagiavaldusele 23.12.2012 üldkoosoleku protokolli majavalitseja määramise kohta ja esitas ka hageja üldkoosoleku protokolli, milles Xxxx elanikud andsid majavalitsejale volitused nõuete esitamiseks nii kohtuvälises kui ka kohtumenetluses.
3.Hageja palus kostjalt välja mõista majapidamiskulude võlgnevus perioodil 2011. aasta jaanuar kuni 2016. aasta september summas 2721,43 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1228,79 eurot. Hageja nõustus, et nõue on osaliselt aegunud ning arvesse võttes nõudele kohaldatavat 3aastast aegumistähtaega, luges hageja, et arved ajavahemikul jaanuar 2011 – detsember 2012 on aegunud. Hageja leidis, et hageja poolt edastatud esimese arve aegumine hakkas kulgema 01.01.2013 kell 00:00 ning nõue oleks aegunud 31.12.2016 kell 24:00. Hageja esitas aga Viru Maakohtule hagiavalduse 22.12.2016, seega enne aegumise tähtpäeva saabumist ning aegumine peatus tulenevalt TsÜS § 160 lg 2 p 3. Eeltoodust tulenevalt vähendas hageja oma nõuet ning seega moodustab kostja põhinõue hageja ees kokku 1932,75 eurot (vt põhinõude arvestus tl 109 ja pöördel).
2-16-19214
4.Hageja arvestab viiviseid viivisemääraga 0,05%, milline on kostjale soodsam viivise määr, kui KÜS § 7 lg 4 sätestatud viivise määr. Kuna kostja ei ole täitnud oma kohustusi hageja ees nõuetekohaselt, arvestas hageja viiviseid viivisemääraga 0,05% iga viivitatud kalendripäeva eest alates majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast kuni hagiavalduse esitamiseni (vt viivise arvestus tl 110 ja pöördel). Hagi esitamise seisuga tuleb kostjalt seega välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised summas 722,51 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka viiviseid seadusjärgses määras alates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
5.KOÜ Xxxxja XxxxAS vahel on 23.11.2012 sõlmitud soojusenergia ostu-müügileping nr 300621283. Tulenevalt soojusenergia ostu-müügilepingust on XxxxAS esitanud teenuse osutamise eest arved KOÜ-le Xxxx. AS-lt Xxxx saadud soojuse tarbimise eest nõutav summa jagatakse maja köetava pinnaga ning saadud koefitsent korrutatakse iga korteri köetava pindalaga, mille summa ongi iga korteri poolt tarbitud soojuse hulk, milline esitatakse kommunaalteenuste arvele ja kuulub tasumisele. Kostjale esitatud arvetel kajastub lisaks küttekulule ja veekulule igakuine tasu maja hoolduse ja halduse eest. Tulenevalt KOÜ Xxxx21.05.2013 koosoleku protokollist kinnitati maja teenindamise tasu 0,70 eurot/1m2 vastavalt korteriomaniku korteri suurusele. Eluruumi Xxxx-14 (pindala 35,7 m2) osamakse suuruseks on seega 24,99 eurot (35,7 x 0,70). Lisaks edastab hageja tõendi, milles on detailselt lahti kirjutatud 01.05.2013 koololekul vastu võetud tariifi 0,70 euro kujunemine.
6.Hageja esitas 07.06.2017 ka seisukoha kostja vastusele. Kostja seaduslik esindaja leidis, et asjaõigusleping, millega kostja sai korteriomandi Xxxx-14 omanikuks, on tühine. Hageja sellega ei nõustunud ja vaidles sellele vastu. Hageja juhtis tähelepanu, et käesolevas menetluses on lapsevanem(ad) ostnud lapse nimele korteriomandi 01.03.2007, seega enne 30.06.2010 jõustunud perekonnaseadust, sh PKS § 187 lg 1 p 4. Kostja ema väide, et ta polnud teadlik asjaolust, et tema lapsele kuulub korteriomand aadressil Xxxx, on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja tõendas seda, et kostjal oli kohustus majandamiskulude eest tasuda, samuti selle kohustuse suuruse ja millises osas on kohustus täitmata. Kostja ei ole millegagi tõendanud kohustuste nõuetekohast täitmist majavalitseja ees või kohustuse puudumist. Hageja on seisukohal, et kostja esindajal tuleb tõendada, et korteriomandi Xxxx-14 asjaõiguslik ostu-müügileping on tühine. Seni on kostja ema poolsed vastuväited paljasõnalised ja tõendamata.
7.Oma nõude esitamisel lähtus hageja kinnistusraamatu väljavõttest ja asjaolust, et korteriomandi Xxxx-14 omanik on kostja. Lisaks märkis hageja, et korteriomaniku kohustused tulenevad seadusest. Antud juhul on lapsevanem(ad) rikkunud seadusest tulenevat varahoolduskohustust lapse suhtes. PKS § 116 lg 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. Vanemad peavad lapse varahooldusõigust teostades ilmutama samasugust hoolt nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades.
KOSTJA VASTUVÄITED
8.Kostja 10.02.2017 esitatud vastuses hagi ei tunnistanud ja leidis, et vastavalt seadusele puudub alus võlgnevuse kostjalt nõudmiseks. Käesolevas tsiviilasjas on kostjaks alaealine isik ning tema esindajaks ema (Xxxx) ja isa (Xxxx). Kostjale on antud tsiviilasja nõue suureks üllatuseks ja puudub igasugune alus seda nõuda isikult, kes isegi ei teadnud, et talle selline vara (korteriomand) kuulub. Kostja ei saanud täita kohustusi, millest ta midagi ei teadnud ja kui ta pole ise neid kohustusi võtnud. Korteriomandi (Xxxx-14, Xxxx) olemasolust ja kohustustest selle majandamisel
2-16-19214 ei ole kostja midagi teadnud. Hageja pole kunagi teavitanud kostjat antud olukorrast ja sellisest nõudest. Kostja esindaja (Xxxx) sai kohtumääruse, kus on haginõue tema lapse vastu ja ta oli tõsiselt ehmatanud, kas haginõue on ikka õigele inimesele saadetud. Asudes asja koheselt uurima selgus, et tõesti kuulub tema lapsele Xxxx kinnisvara ja ta ei ole selle eest jooksvaid kulutusi tasunud.
9.Helistades Tartu Maakohtu Kinnistu- ja Registriosakonda sai kostja esindaja kinnituse, et tõesti kuulub selline vara tema alaealisele lapsele. Uurides siis, et kes selle ostnud, sai ta teada, et selleks isikuks oli lapse isa Xxxx. Lapse isa on selle korteriomandi ostnud 26.02.2006 ja selle korteriomandi kostja nimele vormistanud. Lapse isa Xxxx pole kostja kasvatamisest ja hooldamisest osa võtnud kostja teisest eluaastast saati. Lapse isa pole maksnud ühtegi senti lapse ülalpidamiseks ja on põhjustanud ainult kannatusi ning paljusi ebameeldivusi. Kostja ei saa tunnistada haginõuet, mida ta ise pole põhjustanud ja kui see on põhjustatud teise isiku poolt, siis tuleks selgitada välja kõik asjaolud. Vastavalt PKS ei ole lapse üks seaduslik esindaja (Xxxx) õiguskuulekalt käitunud ja on võtnud enda alaealisele lapsele kohustusi, mida seadus teha ei luba. Samuti on arusaamatu, kuidas sai Xxxx 2006. aastal osta lapsele korteri ilma teise seadusliku esindaja nõusolekuta. Xxxx kui lapse seaduslik esindaja ja lapse eest hooldaja pole sellist luba kunagi andnud. Kostja isa on kõik tehingud teinud selleks täis volitusi omamata. Kohtu eelneva loata ei või lapsele osta kinnistut.
10.Seadusest tulenevalt ei saa kostja ema vastutada kahju tekitamise eest, mille on pahatahtlikult põhjustanud kostja isa. Kohtul tuleb kaalutleda ja kontrollida, kuidas selline korteriomand üldse lapse nimele vormistatud on ja kas sellel on olemas seaduslik alus. Seadusest tulenevalt on kostja isa tõsiselt rikkunud hoolsuskohustust ja sellega pannud lapse teise seadusliku esindaja, kes täidab enda kohustusi seaduskuulekalt, väga raskesse olukorda. Samuti on tekitanud kostjale kohustusi, mida tema kuidagi täita ei suudaks ega saaks. Kostja esindaja leidis, et antud tehing on tühine ja kohus peaks seda kontrollima. Kostja esindaja ei saa kunagi panna last sellisesse olukorda ja luua lapsele selliseid kohustusi, aga lapse isa on seda lapse seljataga teinud. Samuti on see tehing tehtud ajal, kui kostja oli alles nelja aastaseks saanud. Lapse isa pole lapsele ülalpidamiseks kunagi elatist maksnud ja on kõikidest kohustustest kõrvale hiilinud. Kostja ei saa tunnistada võlgnevust ja nõustuda selle tasumisega, kui pole sellisest kohustusest teadlik ning selle on tekitanud lapse seaduslik esindaja seaduse vastaselt. Samuti ei ole KOÜ Xxxx hagil täies ulatuses seaduslikku alust, sest vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele on antud hagi osaliselt juba aegunud ja KOÜ Xxxx esindaja peaks seda täpsustama, sh haginõuet ja kõrvalkulusid. Kostja nõustunud hageja esindaja kohtukulutuste nõude osas, et need kannab kostja.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Esmalt selgitab kohus menetluse eset. Algselt on hageja palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõude summas 2721,43 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 1228,79 eurot (tl 54). Hiljem on hageja 07.06.2017 menetlusdokumendis (tl 111 pöördel) ja 26.06.2017 dokumendis (tl 156) vähendanud oma esialgset nõuet kostja vastu ja nõuetest osaliselt loobunud, paludes kostjalt välja mõista põhinõude summas 1932,75 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 722,51 eurot ja lisanduva viivise. Seega on hageja hagist loobunud põhinõude summa 788,68 euro ja viivise 506,28 euro osas, s.o kokku summas 1294,96 eurot, selgitades seda nõude osalise aegumisega (tl 109). Kostja ei vaielnud vastu hagist osalisele loobumisele. Seetõttu võtab kohus hageja põhinõude summa 788,68 euro ja viivise 506,28 euro, s.o kokku 1294,96 euro osas vastu hagist loobumise ja lõpetab käesoleva tsiviilasja menetluse osaliselt. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 432 ei saa hageja, juhul, kui menetlus on lõpetatud, uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu
2-16-19214 menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotuse osas seoses hagist osalise loobumisega peab kohus põhjendatuks lähtuda analoogia korras TsMS § 173 lg-st 5, võttes menetluskulude jaotuse kohta seisukoha tervikuna, arvestades nii hagejapoolset hagist loobumist, kui ka hageja poolt esitatud teiste nõuete rahuldamise ulatust (vt kohtuotsuse p 18).
12.Eelnevalt arvestades lahendab kohus käesolevas menetluses hageja nõuet kostja vastu põhivõla 1932,75 euro nõudes, sissenõutavaks muutunud viivise 722,51 euro nõudes ja lisanduva viivise nõudes põhinõudelt (1932,75 eurot) alates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivise määraga 0,05% päevas. Kuna hageja põhinõuet on vähendatud 1932,75 euroni ja viiviseid 722,51 euroni, siis vastavalt TsMS § 405 lg 1 on tegemist lihtmenetluse asjaga. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
13.Tutvunud toimiku materjalidega ning võtnud arvesse poolte seisukohti, jõudis kohus järeldusele, et hagiavaldus kuulub põhinõude 1932,75 euro osas rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
14.Kohus leiab, et hageja põhinõue kostja vastu on põhjendatud lähtuvalt korteriomandiseadusest (KOS) ja hageja poolt esitatud tõenditest. Käesolevas asjas on hagejaks korteriomanike ühisuse (KOÜ) Xxxx majavalitseja Xxxx. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostjale kuulub korteriomand aadressil Xxxx (vt ka tl 31). Samuti ei eita kostja seda, et kostjale kuuluva korteriga on seotud hageja poolt viidatud võlgnevus. KOS § 13 lg 1 on sätestatud, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KOS § 21 lg 2 p 1 kohaselt on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid. Hageja on esitanud 23.12.2012 üldkoosoleku protokolli majavalitseja määramise kohta ning samuti üldkoosoleku protokolli, milles Xxxx elanikud andsid majavalitsejale volitused nõuete esitamiseks nii kohtuvälises kui ka kohtumenetluses (tl 112-114). Hageja nõue kostja vastu on tõendatud esialgsele hagile lisatud ning tl 112-141 esitatud tõenditega, arvestades nõude kujunemise osas ka 07.06.2017 hageja nõude täpsustust (tl 108-111). Kostja palus 10.02.2017 vastulauses hagiavaldust ja kõrvalkulutusi täpsustada, sealhulgas ka võimaliku nõuete aegumise osas. Kohtu hinnangul hageja täpsustaski oma nõuet piisavalt 07.06.2017 menetlusdokumendiga (tl 107-142), loobudes muuhulgas aegunud nõuetest (tl 109). Pärast hagejapoolset nõude täpsustust ei ole kostja aegumise kohaldamise taotlust esitanud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.
15.Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust kostja seadusliku esindaja väide, et ta ei olevat olnud teadlik vaidlusaluse korteriomandi olemasolust ja sellega seotud kohustustest. Nimetatud
2-16-19214 paljasõnaline väide ei omaks asja lahendamiseks tähtsust isegi selle tõele vastavuse korral. Kostjat ei vabasta korteriomandiga seotud majandamiskulude võla tasumisest asjaolu, et kostja seaduslik esindaja väidetavalt ei olnud teadlik antud korteriomandiga seotud kohustustest. Vaidlus puudub selles, et korteri on kostja nimele ostnud kostja isa Xxxx ning kohtule ei ole esitatud tõendeid selles, et xxxx õigus kostja esindamiseks olnuks korteri ostmise ajal piiratud. Kohus asub seisukohale, et käesolevas menetluses ei saa kohus tuvastada kostja isa poolt korteriomandiga tehtud tehingu tühisust, sest esitatud asjaolud ja tõendid ei anna selleks alust. Kohus leiab, et kostja isa poolt üle 10 aasta tagasi kostja nimele korteri ostmiseks sõlmitud tehingu tühisust ei saa antud juhul tuvastada käesoleva rahalise vaidluse n-ö kõrvalteemana. Kostja on kinnistusraamatusse vaidlusaluse korteri omanikuna sisse kantud kinnistamisavalduse alusel, kusjuures kinnisasja omandamine eeldab reeglina lisaks kohustustehingule ka asjaõiguslepingu (käsutustehingu) sõlmimist. Käsutustehing on üldjuhul neutraalne ega saa olla sel põhjusel tühine. Riigikohus on selgitanud, et asjaõiguses kehtivast abstraktsiooniprintsiibist lähtudes tuleb asjaõiguslepingu kui käsutustehingu kehtivust hinnata lahus selle aluseks olevast võlaõiguslikust kausaaltehingust. See tähendab ka seda, et võlaõigusliku ehk kohustustehingu tühisusest ei tulene iseenesest asjaõiguslepingu kui käsutustehingu tühisust (vt nt Riigikohtu erikogu 27.10.2009. a otsus asjas nr 3‐2‐1‐100‐08, p 25; Riigikohtu 13.02.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐140‐07, p 31). Kohus ei saa käesolevas menetluses muuta kinnistusraamatu kannet, mille kohaselt vaidlusaluse korteri omanikuks on kostja. Kohus leiab, et kui kostja seaduslik esindaja peab kostja isa poolt rohkem kui 10 aastat tagasi sõlmitud lepingut korteri omandamiseks tühiseks ja sooviks kinnistusraamatu kande muutmist, tuleks tal vastavate eelduste olemasolul esitada kohtule vastav eraldi hagiavaldus (arvestades mh võimaliku aegumise regulatsiooniga), misjärel oleks ka võimalik, et kohus annaks tehingule heakskiidu. Perekonnaseaduse § 189 lg 1 on sätestatud, et kohtu eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, kui kohus ei kiida tehingut hiljem heaks.
16.Kohus leiab, et hagi on osaliselt põhjendamatu viivisenõude osas. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist 722,51 eurot, lähtudes seejuures viivisemäärast 0,05% päevas (vt tl 109-111). Hageja põhjendab oma viivisenõuet sellega, et korteriühistuseaduse § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja märgib, et arvestab viiviseid viivisemääraga 0,05%, milline on kostjale soodsam viivise määr. Kohus märgib, et hageja näol ei ole tegemist korteriühistuga ja seetõttu ei laiene hagejale kohtu hinnangul ka korteriühistuseaduse regulatsioon viivisemäära osas. Samuti ei ole hagejal alust nõuda kostjalt viivist päevamääraga 0,05%, sest hageja ei ole näidanud, millisel seadusel või lepingulisel alusel selline viivise päevamäär põhineb. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 on ettenähtud seadusjärgne viivisemäär: rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt eeltoodust peab kohus võimalikuks rahuldada hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue osaliselt seadusjärgse viivisemäära alusel vastavalt järgnevale arvestusele:
Arve
Viivise Viivise arvestuse arvestuse algus lõpp
Viivitatud Põhiosa päevade võlgnevus arv
Arve nr 1014 1301
1.03.2013
22.12.2016
68,04
21,20
Arve nr 1014 1302
1.04.2013
22.12.2016
69,70
21,26
Arve nr 1014 1303
1.05.2013
22.12.2016
74,87
22,23
Arve nr 1014 1304
1.06.2013
22.12.2016
46,79
13,61
Arve nr 1014 1305
1.07.2013
22.12.2016
24,99
7,09
Viivise summa
(EUR)
2-16-19214 Arve nr 1014 1306
1.08.2013
22.12.2016
24,99
6,91
Arve nr 1014 1307
1.09.2013
22.12.2016
24,99
6,73
Arve nr 1014 1308
1.10.2013
22.12.2016
24,99
6,55
Arve nr 1014 1309
1.11.2013
22.12.2016
24,99
6,37
Arve nr 1014 1310
1.12.2013
22.12.2016
51,49
12,77
Arve nr 1014 1311
1.01.2014
22.12.2016
61,22
14,74
Arve nr 1014 1312
1.02.2014
22.12.2016
71,36
16,68
Arve nr 1014 1401
1.03.2014
22.12.2016
63,91
14,54
Arve nr 1014 1402
1.04.2014
22.12.2016
57,90
12,76
Arve nr 1014 1403
1.05.2014
22.12.2016
42,17
9,01
Arve nr 1014 1404
1.06.2014
22.12.2016
24,99
5,16
Arve nr 1014 1405
1.07.2014
22.12.2016
24,99
4,99
Arve nr 1014 1406
1.08.2014
22.12.2016
24,99
4,82
Arve nr 1014 1407
1.09.2014
22.12.2016
24,99
4,65
Arve nr 1014 1408
1.10.2014
22.12.2016
24,99
4,48
Arve nr 1014 1409
1.11.2014
22.12.2016
24,99
4,31
Arve nr 1014 1410
1.12.2014
22.12.2016
46,52
7,71
Arve nr 1014 1411
1.01.2015
22.12.2016
53,35
8,47
Arve nr 1014 1412
1.02.2015
22.12.2016
65,15
9,90
Arve nr 1014 1501
1.03.2015
22.12.2016
67,01
9,77
Arve nr 1014 1502
1.04.2015
22.12.2016
62,46
8,68
Arve nr 1014 1503
1.05.2015
22.12.2016
60,59
8,02
Arve nr 1014 1504
1.06.2015
22.12.2016
24,99
3,14
Arve nr 1014 1505
1.07.2015
22.12.2016
24,99
2,97
Arve nr 1014 1506
1.08.2015
22.12.2016
24,99
2,80
Arve nr 1014 1507
1.09.2015
22.12.2016
24,99
2,63
Arve nr 1014 1508
1.10.2015
22.12.2016
24,99
2,46
Arve nr 1014 1509
1.11.2015
22.12.2016
24,99
2,29
Arve nr 1014 1510
1.12.2015
22.12.2016
43,00
3,66
Arve nr 1014 1511
1.01.2016
22.12.2016
59,35
4,65
Arve nr 1014 1512
1.02.2016
22.12.2016
63,08
4,51
Arve nr 1014 1601
1.03.2016
22.12.2016
99,10
6,45
Arve nr 1014 1602
1.04.2016
22.12.2016
65,77
3,83
Arve nr 1014 1603
1.05.2016
22.12.2016
58,94
3,05
Arve nr 1014 1604
1.06.2016
22.12.2016
31,20
1,40
Arve nr 1014 1605
1.07.2016
22.12.2016
24,99
0,96
Arve nr 1014 1606
1.08.2016
22.12.2016
24,99
0,79
Arve nr 1014 1607
1.09.2016
22.12.2016
24,99
0,62
Arve nr 1014 1608
1.10.2016
22.12.2016
24,99
0,45
Arve nr 1014 1609
1.11.2016
22.12.2016
24,99
0,28
Kokku
(EUR)
320,35
17.Kohtuotsuse p-s 16 põhjendusi arvestades ei pea kohus võimalikuks rahuldada ka hageja tulevikku suunatud viivisenõuet hageja näidatud viivisemäära 0,05% päevas alusel. Kohus rahuldab hageja tulevikku suunatud viivisenõude TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 alusel vastavalt seadusjärgsele viivisemäärale. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks viivised põhinõudelt
2-16-19214 (1932,75 eurot) alates hagiavalduse kohtusse esitamisele järgnevast päevast 23.12.2016 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam, kui 1612,40 euro ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st viivis kokku mitte üle põhivõla summa.
18.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Esmalt märgib kohus, et on oma algsest hagist loobunud põhinõude summa 788,68 euro ja viivise 506,28 euro osas, s.o kokku summas 1294,96 eurot (vt kohtuotsuse p 11). TsMS § 168 lg 4 on sätestatud, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega tuleks hagist loobumisega seotud menetluskulud jätta hageja kanda. Samas võtab kohus arvesse, et kohus rahuldas pärast hagist loobumist täies ulatuses hageja põhinõude (1932,75 eurot) ning osaliselt viivisenõude. Kohus ei pea võimalikuks jagada menetluskulusid eraldi käesolevas menetluses esitatud erinevate nõuete kaupa, vaid leiab, et menetluskulud (sh ka hagist loobumisega seotud menetluskulusid) tuleb vaadelda terviklikult ja lähtudes hagi osalise rahuldamise regulatsioonist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et arvestades hagi osalist rahuldamist ligikaudu poole hageja algse nõude ulatuses, tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud hageja tasutud riigilõivu osas, mis tuleb jätta poolte kanda võrdsetes osades. Kohus peab vaidluse asjaolusid arvestades kooskõlas TsMS 163 lg-le 1 mõistlikuks ja õiglaseks jätta hageja tasutud põhjendatud riigilõivu kulu 300 eurot (tl 39, hageja tasus riigilõivu 25 eurot rohkem kui tema nõudelt peale hagist osalist loobumist tulnuks tasuda) poolte kanda võrdsetes osades, seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 50% hageja tasutud vajalikust riigilõivust, st 150 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus hageja taotluse alusel, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (150 eurot) tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
19.Hageja on esitanud ka taotluse tagastada hageja poolt tasutud riigilõiv enam tasutud osas, s.o summas 25 eurot. Hageja märkis, et hagilt hinnaga kuni 3500 eurot tuleb tasuda riigilõivu 300 eurot. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 325 eurot, st hageja on tasunud riigilõivu 25 eurot rohkem. Lähtudes märgitust palub hageja tagastada hageja poolt tasutud riigilõiv enam tasutud osas, s.o summas 25 eurot. Hageja taotleb enam tasutud riigilõivu tagastamist Condor Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE281010220232395227. Kohus leiab, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hagist osalise loobumise vastuvõtmisel väheneb vastavalt ka hagihind (vt Riigikohtu 25.09.2013. a otsus nr 3-2-1-80-13, p 65 teise lõigu viimane lause). Tsiviilasja hind oli käesoleval juhul algselt TsMS § 124 lg 1 ning § 133 lg 1 alusel 3950,22 eurot. Hageja tasus riigilõivu 325 eurot. Pärast hagist osalist loobumist, tsiviilasja hinnalt 3007,85 eurot tulnuks riigilõivuna tasuda 300 eurot, seega saab kohus hageja taotlusel TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastada pool riigilõivu enamtasutud osast, st 12,50 eurot ((325 - 300) / 2 = 12,50). Asjaolu, et hageja menetluse kestel oma nõuet vähendas, ei anna alust väita, et hageja oleks tasunud riigilõivu juba algselt 25 eurot rohkem. Vastavalt hageja taotlusele tuleb pool enamtasutud riigilõivust summas 12,50 eurot tagastada Condor Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE281010220232395227. Hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks jääb rahuldamata summas 12,50 eurot.
2-16-19214
20.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
21.Kohus soovitab pooltele jätkuvalt käesolev vaidlus kompromissiga lahendada. Kompromissi sõlmimine on võimalik ka pärast kohtuotsuse tegemist. Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise korral kuulub kohtuotsus tühistamisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.