Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

osaühingu juhatuse liikme poolt äriühingule tekitatud kahju hüvitamiseks ÄS § 187 lg 1 alusel. Kostja esitas 18.05.2006, 10.10.2006 ja 08.11.2006 asja menetlevale kohtule TsMS § 196 lg 1 p 3 alusel taotluse hageja kohustamiseks tagatise andmiseks kostja eeldatavate menetluskulude katteks summas 257 500 krooni seoses sellega, et hageja on pankrotis. Kostja leidis, et arvestades taotluse esitamise ajaks juba esitatud materjalide hulka, kohtuvaidluse keerukust ja mahtu on ette näha kostjal õigusabikulude tekkimine, mis võivad ületada Vabariigi Valitsuse 15.12.2006 määrusega nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ antud hagihinna puhul sätestatud piirmäära 257 500 krooni. 10.10.2006 ja 08.11.2006 taotluses nõudis kostja hagi läbivaatamata jätmist, kui hageja ei anna kohtu määratava tähtaja jooksul tagatist, ning palus hagejalt kostja kasuks välja mõista kõik menetluskulud, sealhulgas vastavalt Advokaadibüroo Seppik & Sirel OÜ 25.10.2006 arvele nr 26577 kantud õigusabikulud summas 69 472,50 krooni (koos käibemaksuga). Kostja tugines õigusabikulude hüvitamise taotluses TsMS § 168 lg-le 2. Harju Maakohus kohustas 17.11.2006 määrusega hagejat tasuma kohtu deposiitkontole Rahandusministeeriumis 149 000 krooni kostja eeldatavate menetluskulude katteks 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hageja sai tagatise nõudmise määruse kätte lepingulise esindaja kaudu 21.11.2006, kuid kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist ei andnud. 05.12.2006 teatas hageja, et tal puuduvad rahalised vahendid 149 000 krooni ulatuses tagatise andmiseks ja vaidles vastu kostja õigusabikulude hüvitamise kohustusele. Eeltoodust tulenevalt jättis Harju Maakohus 15.12.2006 määrusega OÜ M (pankrotis) hagi U.S vastu 2 980 000 krooni saamiseks TsMS § 197 ja § 423 lg 1 p 12 alusel läbi vaatamata. Kohus jättis hagi läbivaatamata jätmisel rahuldamata kostja taotluse hagejalt kostja õigusabikulude väljamõistmiseks, kuna enne 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik (kuulub kohaldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3) ei reguleerinud kohtukulude jaotamist hagi läbivaatamata jätmise korral. Kehtivat tsiviilkohtumenetluse seadustikku ei ole võimalik rakendusseadusest tulenevalt kohaldada ning kostja kohtukulude hüvitamiseks puudub alus. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Kostja U.S esitas Harju Maakohtu 15.12.2006 hagi läbivaatamata jätmise määruse peale kohtukulude jaotamise osas määruskaebuse, mille maakohus 29.03.2007 määrusega rahuldas ning tühistas enda 15.12.2006 määruse vaidlustatud osas. Harju Maakohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega mõistis hagejalt OÜ M (pankrotis) kostja U.S kasuks välja kostja õigusabikulud summas 69 472,50 krooni. Määruse põhjenduste kohaselt jättis kohus 15.12.2006 määrusega OÜ M (pankrotis) hagi U.S vastu TsMS § 423 lg 1 p 12 alusel läbi vaatamata, kuna hageja ei andnud kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Kostja taotles 08.11.2006 hagi läbivaatamata jätmise korral hagejalt kohtukuludena kostja õigusabikulude väljamõistmist 39,25 tunni ulatuses osutatud õigusabi eest summas 58 875 krooni, millele lisandub käibemaks 18 %, see on kokku 69 472,50 krooni. 01.01.2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist

2(6)

alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Maakohus pidas põhjendatuks kohaldada seaduse analoogia alusel enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 62 lg 1, mille kohaselt hageja hagist loobumise korral võib kostja nõudel menetluse lõpetamise määrusega hagejalt välja mõista kostja kohtukulud, välja arvatud siis, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude rahuldanud. Antud juhul jäeti hagi läbi vaatamata, kuna hageja ei tasunud kohtu deposiiti kostja menetluskulude katteks nõutud summat. Hageja poolt kostjale põhjustatud kohtuskäimine on kostjale aga kaasa toonud õigusabikulud. Seaduse mõtte ja eesmärgiga ei ole kooskõlas vastava regulatsiooni puudumisele viidates asetada kostja hagi läbivaatamata jätmisel olukorda, kus tal puudub võimalus tema poolt kantud kohtukulude väljanõudmiseks hagejalt seadusega ettenähtud ulatuses. Maakohtu hinnangul tuleb varasemalt kehtinud seaduse tõlgendamisel arvesse võtta praegu kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude jaotust käsitlevat regulatsiooni, millest tulenevalt hagi läbivaatamata jätmise korral kannab menetluskulud hageja (TsMS § 168 lg 2). Seega kuulub kostja taotlus tema õigusabikulude väljamõistmiseks hagejalt rahuldamisele. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt on kostjal õigus õigusabikulude hüvitamisele hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast. Hagi läbivaatamata jätmise puhul tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel samuti lähtuda eelnimetatud määradest. Hageja esitas kostja vastu hagi rahalises nõudes 2 980 000 krooni, millelt 5 % on 149 000 krooni. Kostja poolt õigusabikuludena taotletav summa ei ületa seega seadusega ettenähtud ülempiiri. Asjaolu, millal kostja otsustas taotleda tagatist tema menetluskulude katteks, on kostja otsustada. Kostja menetluslik õigus on otsustada, milliseid taotlusi ja millal kostja soovib kohtule esitada, kaitsmaks oma õigusi parimal võimalikul viisil. Käesoleva tsiviilasja vaidluse eset, mahtu ja keerukuse astet arvesse võttes on põhjendatud hagejalt kostja kasuks välja mõista õigusabi tasu taotletavas summas, s. o 69 472,50 krooni. Määruskaebuse nõue ja põhjendused OÜ M (pankrotis) esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 29.03.2007 määruse tühistada. Määruskaebuse esitaja arvates ei ole kostja õigusabikulude summas 69 472,50 krooni väljamõistmine hagejalt kooskõlas kehtiva seadusega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3). Kohtu poolt seaduse analoogiale tuginemine enne 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku tõlgendamisel on ebaõige. Varasem tsiviilkohtumenetluse seadustik ei andnud alust hagi läbivaatamata jätmise korral kostja kohtukulude hüvitamiseks ega selle taotlemiseks ning TsMS § 62 laiendavalt tõlgendada ei ole lubatud. Samuti on asjakohatu võrrelda varem kehtinud seadust praegu kehtiva TsMS § 168 lg-ga 2, kuna rakendusseaduse eesmärgiks on anda pooltele õiguskindlus, et enne 01.01.2006 alustatud tsiviilkohtumenetluse kulud jaotatakse enne 01.01.2006 kehtinud seaduse järgi. Ent ka TsMS § 168 lg-st 2 ei tulene kostja õigusabikulude väljamõistmine hagejalt, erinevalt TsMS § 168 lg-st 4, kus see hagist loobumise ja hagi tagasivõtmise puhul on sõnaselgelt sätestatud. Teiseks leiab määruskaebuse esitaja, et isegi kui nõustuda esimese astme kohtu seadusetõlgendusega, siis hageja ei pea vastaspoolele hüvitama põhjendamatult tehtud õigusabikulusid. Maakohus ei ole nõutaval viisil põhjendanud õigusabikulude

3(6)

väljamõistmist hagejalt. Oma vastuses kostja määruskaebusele Harju Maakohtu 15.12.2006 määruse peale analüüsis hageja üksikasjalikult kostja õigusabikulusid käesolevas tsiviilasjas ning leidis, et enamus neist ei ole põhjendatud ega vajalikud enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 mõttes. Hageja jääb varem esitatud seisukoha juurde ning väidab, et kuna kostja, keda esindas kvalifitseeritud õigusnõustaja, ei esitanud kohe pärast uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku jõustumist 01.01.2006, kuid mitte hiljem kui esimesel kohtu poole pöördumisel (23.02.2006) taotlust oma eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks, siis ei ole õigusabikulud hagile sisulise vastuse koostamiseks hageja põhjustatud. Hageja maksejõuetus oli teada hagi esitamise ajal, kuna OÜ M on pankrotis. Kostjal oli võimalus võtta menetluse alguses positsioon, et enne ei ole otstarbekas asja sisuliselt menetleda, kui pole lahendatud taotlus tagatise andmiseks. See oleks ära hoidnud täiendavate menetluskulude tekkimise. Kostja pidas vajalikuks hakata asja üle pikalt ja põhjalikult sisuliselt vaidlema. Enne taotlust kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks oli kostjale osutatud õigusabi üle 23 tunni, nagu nähtub kostja esitatud arve lisast. Ka pärast taotluse esitamist oli kostjal võimalus jääda selgelt seisukoha juurde, et enne ta õigusabikulusid kanda ei saa, kui tagatise andmise taotlus on lahendatud. Paraku jätkasid kostja lepingulised esindajad õigusabi osutamist poole aasta vältel, enne kui 10.10.2006 esitas kostja uue taotluse eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks. TsMS § 196 mõte on hoida kostjat menetluskulusid kandmast seni, kuni tagatise andmise taotlus on lahendatud ja tagatis antud. Määruskaebuse esitaja arvates võib hagi TsMS § 197 alusel läbivaatamata jätmise ja isegi TsMS § 168 kohaldamise korral olla põhjendatud kostja õigusabikulude hüvitamine ulatuses, mis on seotud vaidlusega tagatise andmise üle, mitte asja sisulise menetlemisega. Õigusabi osutamine üle 39 tunni eelmenetluse staadiumis ja selle eest õigusabikulude väljamõistmine 69 000 krooni ulatuses ei saa olla põhjendatud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Vastuväited määruskaebusele Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtumääruse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 29.03.2007 määruse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb Harju Maakohtu 29.03.2007 määrus jätta muutmata ja OÜ M (pankrotis) määruskaebus rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega praegu kehtiv tsiviilkohtumenetluse seadustik menetluskulude jaotamise ja nende kindlaksmääramise osas kohaldamisele ei kuulu. Kuigi enne 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (RT I 1998, 43/45, 666; 2005, 15,85) oli lünk hagi läbivaatamata jätmisega lõppenud tsiviilasja menetluse kohtukulude1 jaotamise osas, on esimese astme kohus õigesti rakendanud seaduse analoogiat ja kohaldanud TsMS § 62 (siin ja edaspidi viited enne 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikule), mis reguleeris kohtukulude jaotamist hagist loobumise ja poolte kokkuleppe korral ning oli

Enne 01.01.2006 kehtinud TsMS §-st 46 ja § 52 p-st 4 tulenevalt kasutab kohus käesoleva tsiviilasja menetluskulude jaotamisel menetluskulude tähenduses terminit „kohtukulud“, mis hõlmab ka õigusabikulusid.

4(6)

vastavalt TsMS § 9 lg-le 2 vaieldavale suhtele kõige lähedasemat protsessisuhet reguleeriv seadusesäte. Kohtukulude jaotamisel tuli lähtuda ka tsiviilkohtumenetluse üldisest põhimõttest. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaldamisel saab kohus hinnata, kas ja missuguses ulatuses olid kostja õigusabikulud antud menetluses vajalikud ja põhjendatud. Asjas puudub vaidlus selle üle, et TsMS § 61 lg 1 p-s 1 toodud õigusabikulude hüvitamise piirmäära kostja esitatud õigusabikulud summas 69 472,50 krooni ei ületa. Harju Maakohus on kaevatavas määruses õigesti tuvastanud, et hüvitamisele kuuluvate õigusabikulude ülemmäär oleks käesolevas asjas 149 000 krooni, arvestades hagihinda 2 980 000 krooni. Kostja on esitanud kantud õigusabikulude kohta tõendina Advokaadibüroo Seppik & Sirel OÜ 25.10.2006 arve nr 26577 summas 69 472,50 krooni (koos käibemaksuga) koos osutatud teenuse spetsifikatsiooniga (arve lisa nr 1, toimiku lk 125-126). Advokaadibüroo Seppik & Sirel juhatuse liikme vandeadvokaat Jüri Sireli 08.11.2006 kinnituskirja (toimiku lk 127) kohaselt on kostjale esitatud arve summas 69 472,50 krooni advokaadibüroole täies ulatuses tasutud. Riigikohus on 01.10.2001 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-112-01 asunud seisukohale, et õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus, mida tõendab kuludokumendina vastav arve. Seega on kostja tõendanud, et temal tekkis seoses tsiviilasja menetlemisega õigusabikulusid 69 472,50 krooni ulatuses. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja väide määruskaebuses õige, et kostja oleks saanud õigusabikulude tekkimist vältida, esitades menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse koheselt pärast uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku jõustumist ning hoidudes muude menetlustoimingute tegemisest kuni taotluse lahendamiseni. Kostjale ei saa ette heita, et ta pärast seda, kui tema vastu esitati kohtusse 2 980 000 krooni suurune nõue, sõlmis advokaadibürooga õigusabilepingu kvalifitseeritud õigusabi saamiseks.Kostjale õigusteenust osutanud Advokaadibüroo Seppik & Sirel vandeadvokaatide Jüri Sireli ja Alo Pormeisteri tunnitasu 1 500 krooni ei ületa Tallinna advokaatide tavapärast tasu. Kostjale esitatud arvele lisatud õigusteenuse spetsifikatsioonist (toimiku lk 126) nähtuvalt osutasid advokaadid teenust 39,25 tunni ulatuses ning kolleegium ei tuvastanud lepinguliste esindajate tööde aruande ja toimiku materjalidega tutvumisel, et kostja esindajad oleksid menetlusosalisele kuuluvaid õigusi pahauskselt kasutanud või teinud tarbetuid menetlustoiminguid. Hagile vastamine on kehtiva TsMS § 394 lg-st 1 tulenevalt kostja kohustus, mille täitmata jätmine võib kaasa tuua trahvisanktsioonid menetluse venitamise eest või tagaseljaotsuse kostja kahjuks (TsMS § 332, § 407). Kohus nõudis kostjalt hagiavaldusele kirjalikku vastamist 30 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest, mis toimus 13.02.2006 (toimiku lk 34-36). Kostja esindaja taotles 23.02.2006 kohtult hagile vastamise tähtaja pikendamist kuni 09.04.2006 ning kohtus enne hagile vastamist 06.04.2006 hageja lepingulise esindajaga hagiavaldusest loobumise teemadel, nagu ilmneb õigusteenuse osutamise aruandest (toimiku lk 126). Kolleegium leiab, et kostjat esindav advokaat oli õigustatud samaaegselt valmistama ette vastust hagile, kohtuma kliendi ja teiste asjast puudutatud isikutega (hageja pankrotihaldur) ning koguma tõendeid ja tutvuma tõenditega, kuna kostja ei saanud olla kindel hagile vastamise tähtaja pikendamise taotluse rahuldamises ja vastaspoolega peetavate läbirääkimiste positiivses tulemuses. Seega valis kostja sellised vahendid oma õiguste kaitseks, mida iga samas

5(6)

olukorras heas usus tegutsev mõistlik isik oleks tema asemel valinud, kuivõrd hagile vastamata jätmine või vastuväidetes põhjenduste ja tõendite esitamata jätmine oleks halvendanud kostja positsiooni antud õigusvaidluses ning võinud viia lõppkokkuvõttes kostja vara vähenemisele suuremas ulatuses kui kantud õigusabikulud summas 69 472,50 krooni. Arvestades asja mahtu ja keerukust, on õigusabikulude kandmine nimetatud summas põhjendatud eeltoodud väidetel. Kolleegium leiab, et kostja tegi kõik temast sõltuva, et vältida asjatute menetluskulude tekkimist. Kostja taotles kolmel korral − 18.05.2006, 10.10.2006 ja 08.11.2006 − hageja kohustamist tagatise andmiseks kostja eeldatavate menetluskulude katteks (TsMS § 196 lg 1 p 3). Asjaolu, et kohus võttis kostja taotluse suhtes seisukoha alles 17.11.2006 määrusega, ei saanud kostja kuidagi mõjutada. Samuti pidasid kostja lepingulised esindajad menetluse vältel läbirääkimisi hageja lepinguliste esindajatega ning 31.10.2006 toimunud kohtuistungil andis maakohus hagejale tähtaja menetlusliku positsiooni selgitamiseks, s. o hagi täpsustamiseks või hagist loobumiseks. Samal kohtuistungil oli kostja nõus loobuma menetluskulude väljanõudmisest (toimiku lk 113 pöördel). Hageja otsustas valida hagi edasi menetlemise. Seega ei saa panna vastutust õigusabikulude tekkimise eest kostjale, kuna tsiviilasja menetlus algatatakse hageja initsiatiivil ning kostja ei saa otsustada, kas osaleda menetluses või mitte.

Kai Kullerkupp

Mare Merimaa

Ulvi Loonurm

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.