Tsiviilasi nr 2-05-15052
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
29. märts 2007. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-15052
Tsiviilasi
OÜ XX (pankrotis) hagi U.S. vastu 2.980.000 krooni nõudes
Menetlustoiming
Kohtumääruse osaline tühistamine
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ XX (pankrotis) (registrikood xxx); Hageja seadusjärgne esindaja pankrotihaldur Aavo Ruuval (xxx); Hageja lepinguline esindajad vandeadvokaat Tõnu Tuulas ja advokaat Marget Henriksen (Advokaadibüroo Leppik & Partnerid, Veetorni 4, 10119 Tallinn); Kostja U.S. (isikukood xxx, xxxx Kostja esindajad vandeadvokaat Jüri Sirel ja Alo Pormeister (Advokaadibüroo Seppik ja Sirel, Sakala tn 22, 10141 Tallinn)
esindajad
1(4)
Tsiviilasi nr 2-05-15052
Kostja on esitanud Harju Maakohtu 15. 12. 2006. a. määrusele määruskaebuse, milles palub määruse tühistada osas, millega jäeti kostja õigusabikulud hagejalt välja mõistmata. Kostja märgib, et on kandnud suuri menetluskulusid seoses hageja poolt tema vastu hagi esitamisega. Hagi esitamise otsustab hageja, samuti valib hageja kostja kelle vastu ta nõude suunab. Kostjal puudub võimalus otsustada, kas osaleda menetluses või mitte. Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud seisukohaga, et kostja oleks pidanud taotluse menetluskulude deponeerimiseks esitama varem, kuna asjaolu, et hagejal puuduvad rahalised vahendid, sai kostjale teatavaks alles kohtumenetluse käigus. Kostja leiab, et kohtukulude jaotamise distsiplineeriv ja protsessiõiguste heauskse kasutamise tagamise eesmärk peab olema võrdselt tagatud nii hagi rahuldamata kui ka hagi läbi vaatamata jätmisel, kui läbi vaatamata jätmine on tingitud hagejast, mitte kostjast.
Hageja leiab, et kohtu poolt hagejalt kostja menetluskulude välja mõistmata jätmine on põhjendatud ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Hageja leiab, et suurema enamuse kaebuse esitaja õigusabikulude kandmiseks puudus asjas sisuline vajadus ning suured õigusabikulud on pigem tingitud kostja esindaja liialt ennatlikust tööst. Kostja õigusabiarvest nähtub, et enamus õigusabi on kostjale osutatud pärast 01. 01. 2006. a., kui kehtis TsMS § 196 lg 1 p 3 kehtestatud regulatsioon kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise kohta. Nimetatud regulatsiooni peamiseks eesmärgiks on hoida kostjat kandmast menetluskulusid juhul, kui esinevad TsMS § 196 lg 1 toodud alused seni, kuni kohus on tagatise andmise taotluse lahendanud. Hageja märgib, et puudub mõistlik põhjendus, miks kostja ei esitanud taotlust oma eeldatavate menetluskulude kohta tagatise andmiseks koheselt pärast 01. 01. 2006. a., s.o seadusemuudatuse jõustumisel, mis andis kostjale vastava võimaluse. Kostjale ei saanud jääda kohe menetluse algusest tähelepanuta, et hageja on pankrotis, mistõttu oli kostjal protsessi alguses võimalik võtta positsioon, et tal ei ole otstarbekas enne asja sisuliselt menetleda, kui ei ole tagatud vastustaja võime võimalikke kohtukulusid tasuda. Kostja asus aga sisuliselt vaidlema ja alles seejärel taotles menetluskulude katteks tagatise andmist. Seetõttu ei ole mõistlikku põhjendust, miks ei saanud kostja koos taotlusega hagile vastamise tähtaja pikendamiseks ühtlasi esitada menetluskulude katteks tagatise andmise taotlust ja paluda hagile vastamise tähtaja pikendust tähtajani, kuni on lahendatud taotlus menetluskulude katteks tagatise andmise kohta. Sel moel 2(4)
Tsiviilasi nr 2-05-15052 oleks ära hoitud enamus kostja õigusabikuludest. Poolte õigusnõustajate ülesandeks menetluses on tagada, et pool ei kannaks põhjendamatuid õigusabikulusid. Juhul, kui hagi on jäetud läbi vaatamata põhjusel, et kohtu poolt nõutud tagatist ei ole antud ning juhul, kui oleks võimalik kohaldada TsMS § 168 lg 1 p 2, saaks menetluskulude väljamõistmine olla põhjendatud üksnes mahus, mis on seotud vaidlusega tagatise andmise üle, mitte aga üle aasta kestnud asja sisulise vaidlusega.
TsMS § 663 lg 4 kohaselt kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab kohus määruskaebuse ise määrusega. Kohus leiab, et kostja määruskaebus on põhjendatud ja Harju Maakohtu 15. 12. 2006. a. määrus tuleb tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata kostja taotluse mõista kostja õigusabikuud hagejalt välja. TsMS § 423 lg 1 p 12 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Harju Maakohtu
3(4)
Tsiviilasi nr 2-05-15052 eesmärgile. Antud juhul jäeti hagi läbi vaatamata, kuna hageja ei tasunud kohtu deposiiti kostja menetluskulude katteks nõutud summat. Hageja poolt kostjale põhjustatud kohtuskäimine on kostjale aga kaasa toonud õigusabikulud. Kohus leiab, et seaduse mõtte ja eesmärgiga ei ole kooskõlas vastava regulatsiooni puudumisele viidates asetada kostja hagi läbivaatamata jätmisel olukorda, kus tal puudub võimalus tema poolt kantud kohtukulude väljanõudmiseks hagejalt seadusega ette nähtud ulatuses. Kehtivas tsiviilkohtumenetluse seadustikus on seadusandja menetluskulude jaotust käsitlevat regulatsiooni täiendanud ja TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. Samas ei ole seadusandja TsMS rakendussätetes märkinud kehtiva TsMS § 168 lg 2 tagasiulatuvat mõju ning leidnud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt üheselt, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Samas leiab kohus, et kehtivas seaduses sisse toodud võimalust jätta hagi läbivaatamata jätmise korral menetluskulud hageja kanda, tuleb käesoleval hetkel varasemalt kehtinud seaduse tõlgendamisel arvesse võtta. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb varemkehtinud TsMS alusel menetluskulude jaotamisel lähtuda seaduse analoogiast, mille kohaselt TsMS hagi esitamise ajal kehtinud redaktsiooni § 62 lg 1 lubas kostja nõudel menetluse lõpetamise määrusega mõista hagejalt välja kostja kohtukulud. TsMS (kuni 31. 12. 2005. a. kehtinud redaktsioon) § 61 lg 1 p 1 kohaselt on kostjal õigus õigusabikulude hüvitamisele hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast. Kohus leiab, et olukorras, kus hagi jäetakse läbi vaatamata tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel samuti lähtuda eelnimetatud määradest. Hageja esitas kostja vastu hagi rahalises nõudes summas 2.980.000 krooni, millelt 5% on 149.000 krooni. Kostja poolt õigusabikuludena taotletav summa, ei ületa seega seadusega ettenähtud ülempiiri. Asjaolu, millal kostja otsustas taotleda tagatist tema menetluskulude katteks on kostja otsustada. Kostja menetluslik õigus on otsustada milliseid taotlusi ja millal kostja soovib kohtule esitada, kaitsmaks oma õigusi parimal võimalikul viisil. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja vaidluse eset, mahtu ja keerukuse astet arvesse võttes on põhjendatud hagejalt kostja kasuks välja mõista õigusabi tasu taotletavas summas, s.o 69.472 krooni ja 50 senti.
Hannes Olev kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.