Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. juuni 2007. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-07-3367
Tsiviilasi
EL(isikukood XXX, elukoht XXX) hagi KÜ(registrikood XXX, asukoht XXX) informatsiooni andmise kohustamiseks
Kostja hagi ei tunnista. Hageja väide, et ta ei ole saanud informatsiooni on väär. Kostja on lisanud vastusele poolte kirjavahetuse. Kostja kodukorra p 3.10 kohaselt on keelatud muuta omavoliliselt elamu välisilmet ja ehitada kinni rõdusid. Kodukord on avalikustatud kõigis trepikodades teadetetahvlil. Kostja juhatus võttis vastu otsuse, millega otsustati pöörduda korterite omanike poole ja paluda lammutada omavoliliselt kinniehitatud rõdud (protokoll hagile lisatud). Juhatuse otsuse väljavõte on avalikustatud kõigis trepikodades. Juhatus vestles ka korteriomanikega, kelle rõdud olid kinni ehitatud. Korteriomanikud lammutasid kinniehitatud rõdud. Seda tegi ka hageja, kuid pärast maja fassaadi ja rõdude renoveerimistööde lõppu ehitas hageja rõdu omavoliliselt uuesti kinni. Hagejal ehitusluba puudus. Kostja tegevjuht pöördus hageja poole ja palus rõdu omavolilise ehitise lammutamist. Hageja palus ajapikendust . Kostja juhatus on talunud esimeste korruste rõdude ees olevaid metallvardaid seetõttu, et esimese korruse korteritesse on rõdude kaudu sisenenud vargad hoolimata, et akendele ja rõduuksele olid paigaldatud turvaseadmed. Kostja ei ole andnud hagejale juhatuse otsuse ärakirja kuna hageja pole seda varem soovinud. Advokaadibüroo kirju ei ole kostja kätte saanud. Kostja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. Hageja vastus kostja vastusele Hageja kinnitusel ilmneb advokaadibüroo XXX teatisest, et hageja esindaja on kostja seadusliku esindajaga kostjale saadetud teabenõude osas ka telefoni teel vestelnud, mistõttu päringute väidetav mittesaamine või mitteteadmine on väär. Hageja on kostja vastusega saanud juhatuse otsuse koopia. Hageja ei soovi eraldi vastuseid tema esindaja päringule. Kostja ei ole aga tõendanud, et juhatuse otsuse koopia oleks hagejale varasemalt üle antud või et oleks vastatud esindaja päringutele. Käesoleva vaidluse esemeks ei ole mitte asjaolu, kas kostja otsused on sisuliselt õiged või valed ega poolte kirjavahetusega seonduv, või kas kostja juhatuse otsuse faktilisel täitmisel kõiki ühistu liikmete osas on kostjal tekkinud raskusi. Vaidluse esemeks on asjaolu, kas hagejal on seaduslik õigus saada kostjalt informatsiooni ja kas kostjal on kohustus seda anda ulatuses, mis on märgitud hagiavalduses ning kas kostja on hagis märgitud kohsutust korrektselt täitnud enne käesoleva hagi esitamist. Hageja palub hagi rahuldada ja tuvastada õigussuhe, mille kohaselt oli kostja kohustatud andma hagejale kui ühistu liikmele ja tema esindajale informatsiooni juhatuse otsuse kohta seoses rõduehitiste lammutamise ja võimalike otsuse kehtivuserisustega ühistu liikmete suhtes, milline informatsioon antud hagejale alles kohtumenetluse käigus ning on jäetud põhjendamata andmata hageja lepingulisele esindajale. Hageja palub kostjalt välja mõista ka kohtukulud. Kohtu seisukoht Pooled on nõus kirjaliku menetlusega. TsMS § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et hagejale kuulub korteriomand nr 11. Seega on hageja korteriühistu liige. Puudub vaidlus, et hageja ehitas oma rõdule juurdeehituse ning tal puudus selleks ehitusluba. Rõdu kinniehitamiseks on vajalik ehitusseaduse § 2 lg 6 p 3 ja 12 lg 1 ja 2 järgi ehitusluba. Ehitusloa puudumisel on tegemist seega ebaseadusliku ehitusega, millele järgneb vastutus väärteo korras vastavalt ehitusseaduse § 69 lg 1. Kohtuväliseks menetlejaks on sama seaduse § 70 lg 3 järgi linna- või vallavalitsus ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioon. Seega ei tulene rõdude kinniehitamise keeld mitte kostja juhatuse otsusest, vaid seadusest. Hagejal on seadusest tulenevalt kohustus käituda õiguspäraselt. Hagi on esialgses nõudes esitatud konkreetse juhatuse otsuse saamiseks, mis puudutab rõdude kinniehitamist asuvas elamus. Juhatuse otsuse saanud, soovib hageja, et kohus tuvastaks õigussuhte informatsiooni andmise kohustuse tuvastamiseks.
Juhatuse XXX koosoleku protokollist nr XXX nähtuvalt saab vastata hagis esitatud küsimustele: juhatus on teinud otsuse paluda korteriomanikel lammutada kinniehitatud rõdud, otsusega erandeid ei ole tehtud. Kostja on möönnud, et on talunud esimeste korruste rõdude ees metallvardaid turvalisuskaalutlustel, kuid nagu hageja on märkinud, et ei ole käesoleva hagi esemeks juhatuse vaidlusaluse otsuse täitmine kõigi ühistuliikmete suhtes ja seda kohus ei puuduta. Korteriühistu liikme õiguste kohta märgib kohus järgmist. Kahtlemata on igal korteriühistu liikmel õigus saada infot ühistu juhtorganite poolt vastuvõetud otsuste kohta. See õigus tuleneb mittetulundusühingute seaduse § 28 lg 5, korteriühistuseaduse § 13 lg 2 ja kostja põhikirja p 4.15. Need normid kehtivad ka käesoleva vaidluse poolte vahel. See on ka hagejale teada, kes viitab neid norme menetlusdokumentides. Vaatamata sellele ei pea kohus võimalikuks antud hagi rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Küsimuse all on kostja juhatuse otsus. Hageja on sellest otsusest olnud teadlik enne hagi kohtusse esitamist. Hageja ei ole ümber lükanud kostja väidet, et esialgselt ta lammutas oma rõdul oleva juurdeehituse, kuid pärast maja fassaadi ja rõdude renoveerimistööde lõppu ehitas selle uuesti tagasi. Kinniehitatud rõdu pinnalt on tekkinud poolte vahel vaidlus kuna kostja on kirjas kohustanud hagejat omavolilise ehitise lammutama. Selle on hageja kätte saanud ning palunud lammutamistähtaega pikendada. Kostja sellega ka nõustus oma kirjas. XXX kirjas argumenteerib hageja rõdu lammutamise otsuse põhjendusi ja leiab, et juhatusel tuleks tema rõdu lammutamise nõudest loobuda. Juhatus sellega kirjas ei nõustunud. XXX on hageja küsinud juhatuselt, miks tehakse teatud korteriomanike suhtes antud küsimuses erandeid. Kostja on sellele kirjale vastanud. XXX kirjas leiab hageja, et kostja on teda alandavalt kohelnud. XXXX kirjas on kostja selgitanud ehitusseaduse sätteid. Mitte üheski kirjas ei ole hageja nõudnud kostjalt juhatuse otsuse ärakirja andmist. Seetõttu on õige kostja väide, et esimest korda nõuab hageja juhatuse otsuse ärakirja alles hagis. Hageja on lisanud advokaadibüroo XXX kirjad kostjale, milles palutakse otsus esitada, kuid kostja väitel ei ole kostja neid kirju kätte saanud. Hageja ei ole suutnud tõendada, et need kirjad on kostjale kätte toimetatud. Hageja väide kostjaga vestlemisest on paljasõnaline. Samuti ei võimalda õigusabi arvel märgitud „telefonikõned“ kohtul jõuda järeldusele, et kostjaga on kirjadega seonduvalt suheldud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et hageja on alles kohtus nõudnud kostjalt mitu aastat tagasi tehtud otsuse ärakirja, mille sisust ta ise teadlik oli. Kuivõrd kohtule ei jää muljet, et hageja ei oleks sellest otsusest teadlik ning kuna enne hagiavalduse esitamist ei ole antud nõude kostjale esitamist tõendatud, leiab kohus, et hageja ei ole käitunud heauskselt. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 1 õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Hea usu põhimõtte vastane käitumine toob endaga kaasa õiguste teostamise piiramise ning käesoleval juhul ei pea kohus võimalikuks hagi rahuldada. Kostja poolt esitatud tõendite pinnalt on kostja vastanud hageja kirjalikele pöördumistele ning käitunud seega heas usus eeldades. Kostja poolt kättesaadud ja vastamata päringuid asjas esitatud ei ole. Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja on saanud kostjalt infot. Kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista hagejalt.
TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.