Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-15259 ( endine nr 2/33-22118)
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
28.06.2007
Kohtuasi
AK( ik XXX, elukoht XXX) hagi AK, ik XXX, elukoht XXX) vastu vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest. 15.06.2007
Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud
Resolutsioon
Liili Lauri
Hageja AK ja tema esindaja vandeadvokaadi abi Gennadi Kull Kostja AK ja tema esindaja vandeadvokaat Raul Otsa Jätta hagi rahuldamata. Jätta hageja kohtukulud tema enda kanda.
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Hagejale kuulub korteriomand asukohaga XXX. Hageja on vara omanik alates XXX. Korter on kolmetoaline, ühes eraldi sissekäiguga toas elab hageja poeg, teises eraldi sissekäiguga toas aga kostja, hageja enda kasutada on läbikäidav tuba. Hageja sai korteri omanikuks pärimise teel, kui suri tema abikaasa, kes oli kostja poeg. Kostja elas nimetatud korteris koos pojaga, hagejaga ja tema pojaga koos. Kostja ja tema abikaasa jagasid vara sel moel, et üks lastest sai korteri ja teine
poeg T sai kostjale kuulunud suvila. Pärast hageja abikaasa surma lubas kostja poeg T oma ema enda juurde võtta, kuid ei ole seda teinud. TK keelab emal sotsiaalpinda vastu võtta. Kostjal on täisealine tütar, kes elab XXX, temast ei tea hageja midagi. Hagejal puudub üürileping ning ta ei soovi seda ka sõlmida. TK nõuab selle eest, et kostja korteri vabastaks, 400 000 krooni. Kostja vaatab hilisööni televiisorit, mis takistab hagejal järgmiseks päevaks välja puhata. Mitmel korral on kostja tarvitanud füüsilist vägivalda. Kostja poeg T käib korteris mil soovib, vahel isegi ööbib. Hageja leiab, et ta ei pea taluma kostja viibimist oma korteris, kostjal puudub seaduslik alus eluruumi kasutamiseks. Hageja palub kohustada kostjat lahkuma tema valduses olevast hagejale kuuluvalt elamispinnalt kahe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, lahkumisest keeldumise korral tõsta kostja AK välja hagejale kuuluvalt elamispinnalt teist elamispinda vastu andmata. Kostja vastuväited. Kostja esitatud hagiavaldust ei tunnista ja vaidleb vastu. Kostja vastuväidete kohaselt erastas korteri 29.03.1995.a. tema poeg TK, hageja sai korteriomanikuks pärast TKi surma pärimise teel. Kostja on vaidlusaluses korteris elanud üle kolmekümne aasta, selles elas ta enne korteri erastamist ning elab kuni käesoleva ajani. Vastavalt erastamise hetkel kehtinud eluruumide erastamise seaduse § -le 17 lg 1 jätkas enne erastamist eluruumi omandajaga koos elanud perekonnaliige eluruumi kasutamist omaniku perekonnaliikmena. Erastamise ajal kehtinud elamuseaduse § 10 kohaselt olid omaniku perekonnaliikmed tema abikaasa, vanemad ja lapsed. Kehtinud elamuseaduse § 11 lg 1 kohaselt on aga eluruumi omaniku perekonnaliikmetel, keda ta on majutanud temale kuuluvasse eluruumi, õigus kasutada ruume võrdselt omanikuga. Kostja on kõik oma kulutused seoses korteris elamisega ise kandnud ka pärast poja surma. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hagi ei kuulu rahuldamisele. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Asjaõigusseaduse § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Vindikatsiooninõue on omaniku nõue vaidlusaluse asja seadusvastase valdaja vastu temalt asja äravõtmise ja selle omaniku valduse üleandmise nõudega. Asja materjalidega on tõendatud, et korteriomandi asukohaga XXX omanik on alates 30.10.2002.a. hageja AK. AÕS § 82 lg 1 kohaselt peab omanik vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et eluruumi asukohaga XXX ühte tuba kasutab kostja. Vastavalt TsMS § - le 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele, kolmandast lõikest tulenevalt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel
oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. AÕS § 83 lg 1 kohaselt võib valdaja asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Käesolevas vaidluses on kostja esitanud vastuväite, et tal on õigus eluruumi vallata alates selle erastamisest erastaja perekonnaliikmena. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002.a, kohaldatakse seni kehtinud seadust. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § - le 2 asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1 juulit 2002.a. kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi. Kohus asub seisukohale, et kostja ei valda vaidlusalust eluruumi õigusliku aluseta. Vaidlusalune eluruum on erastatud 29.03.1995.a. TKi poolt, hageja ja kostja on mõlemad kinnitanud kohtuistungil, et eluruumi erastamisel sõlmisid kokkuleppe, kes kooselavatest perekonnaliikmetest korteri erastab, nii hageja, kostja kui TK. Eluruumi erastamise seaduse (EES) § 4 kohaselt oli eluruumi erastamise õigustatud subjektiks ka üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnik või üks alaliselt temaga koos elav täisealine perekonnaliige vastavalt üürniku ja temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ja samas eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete omavahelisele kohustatud subjekti poolt kinnitatud kirjalikule kokkuleppele. EES § 17 sätestas üürniku ja tema perekonnaliikmete õiguste kaitse eluruumi kasutamisel arvestades kokkuleppe sõlmimise vajadust, esimeses lõikes sätestati, et enne erastamist eluruumi omandajaga koos elanud perekonnaliige, kes ei saanud omandiõigust erastatud eluruumile, jätkab eluruumi kasutamist omaniku perekonnaliikmena. Seega on kostja kasutanud eluruumi alates erastamisest 29.03.1995.a. T ja AK perekonnaliikmena. TK väidetavalt suri XXX., mil kehtis elamuseadus. Kui lõppes eluruumi kasutamise õigus, mis tulenes perekonnaliikmelisusest, siis tol hetkel kehtinud elamuseaduse § 11 lg 2 kohaselt eluruumi omaniku endistel perekonnaliikmetel oli vastavalt omanikuga sõlmitud kokkuleppele õigus kasutada eluruumi üürilepingu alusel või tasuta kasutamise lepingu alusel või allüürniku õigustes vastavalt ES § - le 46 ja 47 sätetele või isikliku kasutusõiguse seadmise teel vastavalt asjaõiguse sätetele. Kuni 01.07.2002.a. kehtinud elamuseaduse ( ES) § 10 lg 1 kohaselt olid omaniku perekonnaliikmed tema abikaasa, nende lapsed ja vanemad, teisi isikuid võidakse tunnistada perekonnaliikmeteks, kui nad elavad omanikuga koos ja neil on ühine majapidamine. Põhjendatud on kostja seisukoht, et eluruumi kasutas ta TK eluajal tema tahte kohaselt, elamuseaduse § 11 lg 1 kohaselt eluruumi omaniku perekonnaliikmetel, keda ta on majutanud temale kuuluvasse eluruumi, on ruume õigus kasutada võrdselt omanikuga. TsMS § 229 lg 2 määratleb tõendid, TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks ka tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende
puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt ei ole kostja nõus sõlmima üürilepingut. Kostja väidetel kannab ta kulutused, mis on seotud eluruumiga, nimetatud asjaolu kinnitab ka korteriühistu XXX teatis. Kuigi poolte vahel ei ole sõlmitud konkreetset lepingut, on kostja kasutada olnud konkreetne ruum ja ta on tasunud selle eest koos hagejaga korteriühistule. Seega leiab kohus, et pärast TKi surma tulnuks hagejal määratleda õiguslik suhe kostjaga kui endise perekonnaliikmega, kui ta leidis, et neil puudub elamuseaduse § 10 mõttes ühine leibkond. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus, lg 2 kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud sellisel seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus asub seisukohale, et käesoleva vaidluse sisuks ei ole poolte omavaheline läbisaamine eluruumi kasutamisel, kuivõrd hagi on esitatud vara väljanõudmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006 jõustus uus tsiviilkohtumenetluse seadustik, kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt jäävad hagi rahuldamata jätmisel kohtukulud hageja kanda, hageja õigusabikulu tuleb jätta tema enda kanda TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.