Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 27.06.2007 Rapla Tsiviilasja number 2-06-36360 Tsiviilasi AS E hagi K T vastu 15 881,40 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS E ( reg.nr xxxxxxxx, asukoht xxxxxxx, xxxxx xx), hageja esindaja AS L E, esindaja E E, kostja K T (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxx vald, xxxxxx küla) Kohtuistungi toimumise aeg 21.06.2007 Resolutsioon Välja mõista K Tlt 15 881,40 krooni AS E kasuks. Edasikaebamise kord K T võib esitada kohtuotsuse peale kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 28 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kohtuotsuse peale võib AS E esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest . Asjaolud Pooled sõlmisid 24.08.2001 liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Vastavalt lepingutele esitas hageja kostjale arved nr B02011611429, B01121151521, B01111027679 kokku summas 8133,40 kr. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlg 7941,20 kr, mis on käesoleva hetkeni tasumata. Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale võlanõude, milles teavitas viimast tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamise kuupäevani 17.11.2006. Kostja on olnud viivituses 1706 päeva. Kostja viivisevõlg
hageja ees on 20 318,46 kr. Viivise arvestamisel on aluseks võetud kuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Viivise arvestus: 0,15% päevas x 7941,20 kr = 11,91 kr/päevas, 11,91 kr x 1706 päeva = 20 318,46 kr. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, pidades ühtlasi silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat, on hageja huvitatud viivisest põhivõla ulatuses, s.o summas 7940,20 kr. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on E teenuste kasutamise üldtingimused. Tingimuste p 5.1.1 kohaselt kohustus kostja täitma lepingut, st vastavalt p-le 5.1.2 tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja esitas kostjale arved lepingus märgitud aadressil xxxxxxxx vald, xxxxxx küla. Aadressi muutumisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Vastavalt tingimuste p-le 5.1.5 alt kohustus kostja esimesel võimalusel teavitama hagejat oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest koos uute andmete esitamisega. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda kostja vastavalt tingimuste p-le 5.3 arved saanuks. Arvete mittesaamine vastavalt tingimuste p-le 8.9 ei vabastanud siiski kostjat tasumise kohustusest. Tingimuste p-s 8.10 leppisid pooled kokku viivises määraga 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste p 7.5 kohaselt loetakse makse tasutuks summa laekumise hagejale. Eelnevast lähtudes võlgneb kostja hagejale 15 881,40 kr, millest rahaline põhikohustus moodustab 7941,20 kr ning viivis 7940,20 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja E.E palub VÕS §-de 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-d 1, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista võla 7941,20 kr, viivise 7940,20 kr ning kohtul teha menetluskulude jaotus. Kostja vastuväited Kostjale tehti eelistungi aeg teatavaks väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja eelistungile ei ilmunud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud käesoleva seaduse §-s 94, võib nõuda ka sama suurt viivist.
Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.