lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-2940/12

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 27.06.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-2940/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.06.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1459
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-07-2940

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Eveli Vavrenjuk

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2007 Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-2940

Tsiviilasi

AS X hagi T.H. vastu 117 731,66 krooni ja lisanduva viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

• • • •

hageja: AS X esindaja juhatuse liige A.J., hageja volitatud esindaja Merilin-Siret Sahku; kostja: T.H.

Kohtuistungi toimumise aeg

13. juuni 2007

Protokollija

istungisekretär Margit Mägi

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada AS X hagi T.H. vastu.
2.Välja mõista T.H. 117 731,66 krooni (ükssada seitseteist tuhat seitsesada kolmkümmend üks krooni ja kuuskümmend kuus senti) AS X kasuks.
3.Välja mõista T.H. AS X kasuks viivis 0,3 % päevas tasumata põhivõlalt (113 474,11 krooni) iga viivitatud päeva eest alates 01. novembrist 2006 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 82 268,34 krooni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud T.H. kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

15.jaanuaril 2007 esitas AS X Tartu Maakohtusse hagi OÜ G (pankrotis) ja T.H. vastu põhivõlgnevuse 113 474,11 krooni ja viivisvõlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS X ja OÜ G 24.04.2006 müügilepingu kütuste ja muude kaupade ning teenuste ostmiseks AS X tanklatest, kasutades ostude sooritamiseks krediitkaarte. Müügilepingu kohaselt (p 2.3) tasub ostja kauba eest arvel esitatud maksetähtajaks pangaülekandega müüja poolt näidatud arveldusarvele. Vastavalt müügilepingule (p 2.5) on müüjal arve tasumisega viivitamisel õigus peatada lepingu täitmine ja nõuda ostjalt viivist 0,3 % päevas tasumata summalt iga viivitatud päeva eest alates võlgnevuse tekkimise päevast. Alates 2006. aasta septembrikuust ei ole OÜ G. oma kohustusi täitnud. Hageja teatas 17.10.2006 OÜ-le G. kirjalikult tasumata arvetest ja palus võlgnevuse viivitamatult likvideerida. 08.11.2006 sõlmisid hageja ja OÜ G. võlgnevuse tunnistamise kokkuleppe, milles võlgnik tunnistab, et 08.11.2006 seisuga võlgneb ta hagejale 117 731,66 krooni (põhivõlgnevus koos viivisega) ja võtab kohustuse likvideerida võlgnevus neljas osas. OÜ G. ei ole kokkuleppest kinni pidanud. OÜ G. kohustuste täitmiseks sõlmis hageja 04.09.2006 käenduslepingu T.H. Käenduslepingu kohaselt (p 1.1) kohustub kostja vastutama hageja ees AS X ja OÜ G. vahel sõlmitud müügilepingu nõuetekohase täitmise eest. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 200 000 krooni. 22.11.2006 teatas hageja kostjale OÜ G. täitmata kohustustest ja palus võlgnevuse likvideerida. Kostja ei ole kohustust täitnud. OÜ G. võlgneb hagejale põhivõlgnevusena kokku 113 474,11 krooni. Võlgnevus on tekkinud järgmiste arvete alusel: − 31.08.2006 arve nr 505-10051244 summas 69 525,71 krooni tasumise tähtpäevaga 11.09.2006, millest on tasumata 39 525,71 krooni; − 30.09.2006 arve nr 505-10052676 summas 62 076,02 krooni tasumise tähtpäevaga 12.10.2006; − 31.10.2006 arve nr 505-10054138 summas 11 872,38 krooni tasumise tähtpäevaga 11.11.2006. Lisaks on hageja esitanud OÜ-le G. viivisarveid summas 4 257,55 krooni.
12.märtsil 2007 esitas OÜ G. (pankrotis) taotluse jätta AS X hagi OÜ G. vastu läbi vaatamata seoses asjaoluga, et 02.03.2007 kohtuotsusega kuulutati välja OÜ G. pankrot. 4. mai 2007 määrusega rahuldas kohus OÜ G. (pankrotis) taotluse ja jättis tsiviilasjas nr 2-07-2940 AS X hagi OÜ G. (pankrotis) vastu läbi vaatamata. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 113 474,11 krooni, võla tunnistamise kokkuleppega tunnustatud viivise summas 4 257 krooni ja viivise põhivõlalt alates 01.11.2006 kuni põhinõude täitmiseni, arvestades käendaja vastutuse piiri 200 000 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED (tl 40-41) Kostja ei tunnistanud 12. märtsi 2007 vastuses hagiavalduses esitatud nõuet seoses selle faktilise ja õigusliku põhjendamatusega. Kostja soovib väidetavalt, kuid ei saa seoses põhivõlgniku OÜ G. pankrotimenetlusega esitada hageja nõudele põhistatud vastuväiteid, sest kogu nõuet puudutav OÜ G. dokumentatsioon asub pankrotihalduri käes. Eelkõige on kostjal vastuväide hageja esitatud kauba OÜ G. poolt

vastuvõtmise (kättesaamise) osas. Hageja ei ole tõendanud, et OÜ-le G. on arvete aluseks olevad kaubakogused üle antud. 08.11.2006 võlgnevuse tunnistamise kokkuleppele kirjutas OÜ G. väidetavalt alla vaid seetõttu, et tema raamatupidamise andmetel oli hageja tõepoolest esitanud OÜ-le G. kokkuleppes märgitud ulatuses arveid, kuid hageja ei ole tehingute tõendamiseks esitanud kauba üleandmist tõendavat dokumentatsiooni. Kostja palus kohtul menetluse käesolevas tsiviilasjas peatada kuni OÜ G. pankrotimenetluse lõpuni. Lisaks märkis kostja, et isegi kui kohus jätkaks menetlust vaid kostja suhtes ja mõistaks viimaselt kui käendajalt välja hagiavalduses toodud rahasumma, puuduvad kostjal vahendid sellises ulatuses nõude rahuldamiseks. Menetluse jätkamine antud situatsioonis võib kahjustada pöördumatult kostja õigusi, eelkõige sellega, et kostja ei saaks õigeaegselt esitada regressnõuet põhivõlgniku vastu pankrotimenetluses.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil osales hageja esindaja. Kostja istungile ei ilmunud ning ei olnud teatanud kohtule ka põhjendatud takistustest ilmumisele. Hageja jäi istungil oma seisukohtade juurde ja palus hagi rahuldada. Hageja taotles asja sisulist läbivaatamist ilma kostja osavõtuta.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kostja kohtuistungile ei ilmunud, hageja palus asi lahendada sisuliselt. Kostja on kohtukutse kätte saanud isiklikult (tl 54). Kostja ei ole teatanud kohtule oma mitteilmumise mõjuvast põhjusest, mistõttu kohus leiab, et on võimalik asi lahendada sisuliselt tulenevalt TsMS § 410; § 414, mille kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi; kui üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu hageja ja OÜ G. vahel 24.04.2006 sõlmitud müügilepingust, hageja poolt OÜ-le G. esitatud arvetest ja 04.09.2006 hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingust OÜ G. kohustuste täitmise tagamiseks. Käenduslepinguga (tl 10—11) kohustus T.H. AS X ees vastutama OÜ G. ja AS X vahel sõlmitud müügilepingu 8067, 04.09.2006, nõuetekohase täitmise eest solidaarselt võlgnikuga, kusjuures käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 200 000 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 149 lg 1 sätestab, et käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Kostja on nõustunud hageja väidetega müügilepingu sõlmimise ja arvete esitamise kohta, kuid leiab, et hageja pole tõendanud kaupade üleandmist OÜ-le Grünestar.

8.novembril 2006 on hageja sõlminud OÜ-ga Grünestar, keda esindas T.H. (käesolevas asjas kostja), võlgnevuse tunnistamise kokkuleppe (tl 12), mille p 1 kohaselt OÜ G. tunnistab, et võlgneb võlausaldajale [AS-ile X ] seisuga 08.11.2006 kütuse, teenuste ja muude kaupade eest vastavalt

järgmistele arvetele /- - -/ 117 731,66 krooni.1 Sisuliselt on OÜ G. siin tunnistanud, et ta on arvetes nimetatud kaubad kätte saanud. Kuigi nimetatud võlatunnistus ei ole kostjale otseselt siduv, on tegemist siiski tõendiga, mis toetab hageja väidet, et OÜ G. on vaidlusalused kaubad kätte saanud. Kohus leiab, et võlatunnistuse ja hageja poolt OÜ-le G. esitatud arvetega, mille alusel viimane on võlgnevuse osaliselt ka tasunud, on tõendatud, et AS X on OÜ-le G. arvetel toodud väärtuses kaupu ja teenuseid müünud. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. Hageja põhinõue on 113 474,11 krooni, lisaks 31. oktoobriks 2006 sissenõutavaks muutunud viivis summas 4 257,55 krooni, kokku moodustab hageja nõue seega 117 731,66 krooni. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist 0,3 % päevas tasumata põhivõlgnevuselt iga viivitatud päeva eest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ei ole nõude suurusele vastu vaielnud. Kohus rahuldab AS X hagi T.H. vastu 117 731,66 krooni ja lisanduvate viiviste nõudes. Hageja ja kostja on käenduslepingus kokku leppinud käendaja vastutuse maksimumsummaks 200 000 krooni. Et rahuldatud nõude suurus on 117 731,66 krooni, ei tohi lisanduvad viivised ületada summat 200 000 – 117 731,66 = 82 268,34 krooni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Järelikult kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik

Kohtu rõhuasetus.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja