OÜ NURME TEEDEEHITUS hagi TIPPHALDUS OÜ vastu 1151 euro 18 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. augusti 2016. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ NURME TEEDEEHITUS apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1507 eurot 63 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) OÜ NURME TEEDEEHITUS (registrikood 11188001; asukoht Kruusa, Nurme küla, Sauga vald, Pärnumaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helvia Räägel Kostja (vastustaja) TIPPHALDUS OÜ (registrikood 11882575; asukoht Peetri 19, Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa), seaduslik esindaja KK
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 25. augusti 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-13426 ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Mõista TIPPHALDUS OÜ-lt OÜ NURME TEEDEEHITUS kasuks välja põhivõlg 1151 eurot 18 senti, 10. juuli 2017. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 430 eurot 26 senti ja alates 11. juulist 2017 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivis.
3.Rahuldada OÜ NURME TEEDEEHITUS apellatsioonkaebus.
4.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluse kulud TIPPHALDUS OÜ kanda.
2-15-13426 Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude suuruse määrab kohtuasja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ NURME TEEDEEHITUS (hageja) esitas 10. septembril 2015 Harju Maakohtule TIPPHALDUS OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 1507 eurot 63 senti (sh põhivõlg 1151 eurot 18 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 261 eurot 25 senti), samuti edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhinõude rahuldamiseni. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt tellis kostja 2012. aasta oktoobris hagejalt 29,89 tonni liiva, 29,15 tonni dolomiitkillustikku (4–16 mm) ja 27,75 tonni dolomiitkillustikku (16–32 mm) koos veoga. Hageja toimetas kauba 11. ja 12. oktoobril 2012 kostja tellimuse kohaselt Pärnus Väike-Posti tänavale. 30. oktoobril 2012 esitas hageja selle eest kostjale arve nr 1210090, mille kohaselt tuli kostjal tasuda kokku 1151 eurot 18 senti (maksetähtaeg 9. november 2012). Kostja kinnitas samal päeval e-kirjaga, et maksab arve kohe, kui on ise akti eest raha kätte saanud. Seega sai hageja arve kätte ja tunnistas hageja nõuet, kuid vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja arvet tasunud, kuigi on seda telefoni teel korduvalt lubanud. Kostja väide, et ta ei ole kunagi hagejaga ühtegi müügilepingut sõlminud, ei vasta tõele. Kostja on tellinud 2012. a septembris hagejalt korduvalt liiva ja killustikku ning tasunud teiste tellimuste eest. Kostja esitas kõik tellimused telefoni teel ja hageja toimetas materjalid kostja soovitud kohta. Pärast materjali üleandmist koostas hageja arve ja esitas selle kostjale. Kostja tasus kõigi teiste saatelehtede alusel koostatud arvete eest, sh arve nr 1210165, nr 1209034, nr 1209065, nr 1209103, nr 1209123 ja nr 1209192, mida kinnitab hageja pangakonto väljavõte, kuid arve nr 1210090 eest on tasumata. Kostja väide, et tal ei olnud ühtegi objekti Pärnus Väike-Posti tänaval, ei tähenda, et kostja ei oleks tellinud hagejalt sinna liiva ja killustikku. Kostjal ei pruukinud olla tellijaga lepingut ja ta võis tegutseda seal alltöövõtjana.
2-15-13426
Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja hageja väidetud materjale tellinud ega sõlminud hagejaga kunagi ühtegi müügilepingut, kuna pole ühtegi taheavaldust kunagi teinud. Hageja esitatud saatelehtedel ei ole kostja seadusliku esindaja ja ainukese töötaja KK allkirja. Kostjal ei ole olnud kunagi ühtegi objekti Pärnus Väike-Posti tänaval. Kostja seaduslik esindaja ei suuda meenutada 30. oktoobri 2012. a e-kirja saatmise asjaolusid ning tegemist oli ilmselt eksliku vastusega. Hageja on saatnud kostjale arveid, millel märgitud materjale ei ole kostja tellinud. Hageja nõue, mis tugineb üle kolme aasta tagasi toimunud sündmustele, kuigi ei ole aegunud, on vastuolus hea usu põhimõttega, sest kostja ei suuda toonaseid sündmusi meenutada ega tõendada. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus jättis 25. augusti 2016. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja veenvalt tõendanud oma nõude aluseks olevat lepingulist suhet. Hageja tõendas, et pooltel olid muud lepingulised suhted, mille kohta on esitanud hageja arved nr 1209034, nr 1209065, nr 1209103, nr 1209123 ja nr 1209192. Nimetatud arved ja nende aluseks olevad õigussuhted ei ole praeguses asjas hagi esemeks ega hagiga seotud. Samuti on kostja need tasunud. Seega ei ole neil praeguse nõude põhjendatuse hindamisel tõenduslikku kaalu. Asjaolu, et kostja on kunagi midagi hagejalt tellinud, ei tõenda, et kostja tellis hagejalt ka arve nr 1210090 aluseks olevaid materjale. Kuna kostja väidab, et ta ei ole arvel märgitud materjale tellinud ega kätte saanud, peab hageja neid asjaolusid tõendama. Hageja ei ole dokumentaalselt tõendanud, et kostja tellis temalt arvel märgitud materjale. Hageja väitel võtab ta tellimusi vastu telefoni teel. Sellega on hageja võtnud enda kanda ka tellimuse tõendamise riisiko. Hageja esitas oma nõude tõendamiseks arve ja allkirjastatud saatelehed. Arve kui ühepoolne dokument ei tõenda lepingulist suhet ja arve esitamine ise ei loo võlasuhet (VÕS § 2 lg 1 ja § 3). Ka kostja 30. oktoobri 2012. a e-kiri ei tõenda, et hagejal ja kostjal oli lepinguline suhe, sest sellest ei nähtu selgelt, millise kohustusega kostja nõustub ja miks. Hageja tõendas, et pooltel oli mitmeid erinevaid tehinguid ja erinevaid arveid. Eluliselt on usutav, et kostja vastas üpris napisõnalisele e-kirjale „edastan arve“ sõnumiga „maksame arve“, süvenemata sellesse, kas nimetatud arve on üldse põhjendatud. Muud arvestatavad tõendid lepingu kohta puuduvad. Isegi kui hageja ja kostja vahel oleks tuvastatud lepinguline suhe, ei ole hageja tõendanud, et ta andis arvel märgitud materjalid kostjale üle ja kostja võttis need vastu, s.o täitis kohustuse täitmise vastuvõtmiseks õigustatud õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (VÕS § 76 lg 3).
2-15-13426 Hageja ei lükanud ümber kostja väidet, et saatelehtedel ei ole õige isiku allkirja. Samuti ei lükanud hageja ümber kostja väidet, et kostjal ei ole olnud ühtegi objekti saatelehtedele märgitud aadressil (Pärnus Väike-Posti tänaval). Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt hindas maakohus vääralt tõendeid ja tegi sellest tulenevalt väärad järeldused. Hageja tõendas, et pooltel olid lepingulised suhted, st kostja tellis hagejalt samal ajal samasugustel tingimustel veel samasugused materjale ja kostja tasus selle eest, sh tasus pärast hageja 25. jaanuari 2013. a meeldetuletust ka ühe võlgnetava arve (arve nr 1210165), mille kohta esitas hageja pangakonto väljavõtte ja osutas kostja vastusesse jäänud kommentaarile. Sellega lükkas hageja ümber kostja väite, et hageja on esitanud talle põhjendamatuid arveid, kuid maakohus jättis hageja tõendi tähelepanuta. Hageja ei ole esitanud dokumentaalseid tõendeid kostja tellimuse kohta, sest poolte vahel valitses praktika, mille kohaselt tellis kostja materjale telefoni teel, hageja toimetas suulise tellimuse alusel materjali kohale ning kostja tasus sel viisil tellitud kauba eest. Lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, ei pidanud hageja eeldama, et kostja asub pahauskselt käituma ning seetõttu peab hageja koguma tõendeid võimalike vaidluste puhuks. Hageja nõustub maakohtuga, et arve esitamine ise ei loo võlasuhet, kuid arve esitatakse alati võlasuhte alusel, s.o praegusel juhul müügilepingu alusel. Maakohus jättis tähelepanuta hageja väite, et tavapärases majandustegevuses esitatakse arve pärast võlasuhte tekkimist ja kuna selle järgi tuleb tasuda käibemaksu, siis ei esitata arveid alusetult. Maakohus jättis analüüsimata kostja 30. oktoobri 2012. a e-kirja. Kuna kostja vastas hageja kirjale, millele oli lisatud vaidlusalune arve, ja kostja kinnitas, et maksab arve kohe, kui oleme ise viimase akti eest raha saanud, on kostja kinnitanud hagi aluseks olevast arvest tulenevat kohustust. Maakohus leidis vastuoluliselt, et kuigi hageja ja kostja vahel võisid olla muudest arvetest tulenevad lepingulised suhted, ei olnud hageja ja kostja vahel hagi aluseks oleva arve alusel lepingulist suhet. Hinnates nimetatud e-kirja kogumis teiste tõenditega (saatelehed, teised arved ja maksekorraldused) ei saa teha järeldust, et poolte vahel ei olnud õigussuhteid, millest tulenes kostja kohustus tasuda hageja esitatud arve või et õigussuhted olid küll teiste arvete puhul, aga mitte hagi aluseks oleva arve puhul. Maakohus jagas vääralt tõendamiskoormise, kui leidis, et hageja peab tõendama, et saatelehtedele on allkirja andnud selleks õigustatud isik. Kuna kostja esitas sellesisulise vastuväite, pidi ka kostja seda tõendama. Hageja ei pidanud materjale üle andes eeldama, et materjali vastu võtnud ning saatelehele allkirja andnud isik ei ole selleks õigustatud. Hageja väidet selle kohta, et kostja oli Pärnus Väike-Posti tänava objektil alltöövõtja, kinnitab kostja e-kiri, milles ta kinnitab, et tasub kohe, kui on ise viimase akti eest raha kätte saanud.
2-15-13426 Maakohus ei ole selgitanud välja asja lahendamiseks kõiki olulisi asjaolusid ega selgitanud pooltele, milliseid tõendeid tuleb veel asja lahendamiseks esitada, kuigi hageja seda kohtult küsis. Selliselt on maakohtu otsus üllatuslik. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja esitas talle telefoni teel tellimuse ja nõudis telefoni teel arve tasumist. Selle arve osas ei olnud pooltel müügilepingut. Kostja ei vastuta selle eest, kui hagejal tekkis kaupade ja arvetega mingi eksitus. Õige on hageja väide, et arvete tasumisega kinnitas kostja, et ta on kauba tellinud ja saanud. Kui kostja jättis arve tasumata, siis järelikult ta ei tellinud ega saanud arvel märgitud kaupa. Kostja ekslik kinnitus 30. oktoobri 2012. a e-kirjas ei tähenda seda, et kostja peab tasuma arve, mille aluseks olevat kaupa ta ei ole tellinud ega saanud. Hagi esitamine kostja vastu asjaoludel, mis toimusid üle kolme aasta tagasi, on vastuolus hea usu põhimõttega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tõendite väära hindamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab maakohtu menetluslikud minetused ise kõrvaldada ja teha asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi.
7.Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale 11.-12. oktoobril 2012 tarnitud liiva ja killustiku eest kokku 1151 eurot 18 senti ning põhivõla tasumisega viivitamise tõttu ka seadusjärgses määras viivist kuni põhivõla tasumiseni. Põhivõlg
8.Hageja tõi hagi alusena esile, et pooltel oli 2012. a septembris ja oktoobris kujunenud järgmine praktika: - kostja helistas hagejale ja tellis vajaliku koguse materjali (liiv, killustik) koos veoga kostja nimetatud kohta ja hageja võttis tellimuse vastu (suulise müügilepingu sõlmimine); - hageja autojuht toimetas telefoni teel tellitud materjali soovitud kohta ja vormistas üleantud materjali kohta saatelehe, mille materjali vastuvõtja allkirjastas (müüja lepingust tuleneva asja üleandmise kohustuse täitmine ja ostja asja vastuvõtmise kohustuse täitmine); - saatelehe alusel koostas hageja kostjale arve ja edastas selle e-kirja teel, mille kostja tasus (ostja ostuhinna tasumise kohustuse täitmine). Hageja on sellise praktika tõendamiseks esitanud kohtule lisaks vaidlusaluse arvele ja selle aluseks olevatele saatelehtedele 21., 24., 26. 27. ja 28. septembril 2012 ning 12. oktoobril 2012 kostjale üleantud materjalide saatelehed ja nende alusel esitatud arved (tl 45–56). Kuigi kostja on kohtumenetluse alguses eitanud igasuguseid õigussuhteid hagejaga, on kostja vastuses apellatsioonkaebusele kinnitanud, et nendel saatelehtedel märgitud kauba on kostja
2-15-13426 tellinud ja kätte saanud. Kostja ei ole väitnud, et nende arvete aluseks olevad materjalid oleksid olnud tellitud või kättetoimetatud teisiti, kui hageja väidetud praktikat järgides. Saatelehtedelt nähtub, et kostja on tellinud materjali erinevatele objektidele (Väike-Kuke ja Karja tn) ning saatelehtedele on materjali üleandmisel alla kirjutanud erinevad inimesed. Kõik need arved on kostja hagejale 2012 tasunud, mida kinnitab hageja esitatud pangakonto väljavõte (tl 58), v.a arve nr 1210165, mille on hageja tasunud alles 17. aprillil 2013.
9.Seega on asjas tõendatud, et poolte vahel oli kujunenud praktika, mille kohaselt sõlmisid pooled materjali ostu-müügi kohta telefoni teel suulise müügilepingu VÕS § 208 tähenduses, hageja toimetas tellitud materjali kostja nimetatud objektile ning esimene kirjalik dokument, mis materjalide müügi kohta koostati, oli hageja autojuhi koostatud saateleht, mille materjali vastuvõtja allkirjastas. Saatelehe alusel koostas hageja arve, mille edastas paari päeva jooksul e-kirja teel tasumiseks kostjale. Kolleegiumi hinnangul on telefoni teel suulise müügilepingu sõlmimine ja kogu ülal kirjeldatud praktika materjalide (liiv, kruus, killustik jne) müügi puhul tavapärane ning tagab kiire ja efektiivse materjalide tellimise ja kättesaamise. Seejuures ei ole seaduses sätestatud majandus- ja kutsetegevuses sellise materjali müügilepingule kohustuslikku vorminõuet, mistõttu võib sellise lepingu sõlmida TsÜS § 77 lg 1 järgi mis tahes vormis. Küll juhib kolleegium tähelepanu sellele, et lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima VÕS § 25 lg 1 järgi iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Samuti on nad teistsuguse kokkuleppe puudumisel kohustatud VÕS § 25 lg 2 järgi majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul järgima iga tava, mida isikud, kes seda liiki lepinguid vastaval tegevus- või kutsealal sõlmivad, tavaliselt tunnevad ja enamasti arvestavad, välja arvatud juhul, kui sellise tava järgimine oleks vastuolus seadusega või ei oleks vastavalt asjaoludele mõistlik.
10.Eeltoodut arvestades asus maakohus vääralt seisukohale, et hageja esitatud teistel saatelehtedel, nende alusel esitatud arvetel ning hageja pangakonto väljavõtetel ei ole asja nõude põhjendatuse hindamisel tõenduslikku kaalu. Õige on maakohtu järeldus, et nimetatud tõendid ei tõenda, et kostja tellis hagejalt hagi aluseks olevatel saatelehtedel märgitud materjale ja kohustus nende eest tasuma, küll aga kinnitavad need tõendid seda, et pooltevahelise praktika kohaselt sõlmiti müügilepingud suuliselt ning esimene kirjalik dokument müügi kohta vormistati saatelehena materjalide üleandmisel. Praeguses asjas on hageja esitanud tõendina kolm saatelehte, mille kohaselt andis tema autojuht Väike-Posti tn objektil kostjale 11. oktoobril 2012 üle 29,89 tonni liiva ja 29,15 tonni killustikku ning 12. oktoobril 2012 27,75 tonni killustikku. Seega on hageja tõendanud, et kooskõlas varasema praktikaga on hageja ka sel korral suuliselt sõlmitud müügilepingu täitnud, s.o andud tellitud materjalid kostjale üle. Saatelehtedele on lisatud materjali vastuvõtja allkiri. Kuna poolte varasema praktika kohaselt on saatelehtedele alla kirjutanud erinevad inimesed ja materjalide müügi puhul on tavapärane, et materjali võtab vastu objektil töid tegev või töid korraldav isik, ei ole asjakohane kostja väide, et saatelehed ei kinnita materjali üleandmist, kuna neile ei ole alla kirjutanud kostja seaduslik esindaja.
11.Kostja küll eitab kohtumenetluses saatelehtedele märgitud materjalide tellimist VäikePosti tn objektile, tuues esile mh asjaolu, et tal ei olnud sellel objektil tellijaga lepingut, kuid kostja seadusliku esindaja toonane käitumine tema väiteid ei kinnita.
2-15-13426
Hageja on esitanud kohtule tõendina 30. oktoobri 2012. a e-kirjavahetuse kostjaga, millest nähtub, et hageja töötaja edastas kostjale pdf-formaadis arve nr 1210090 ning kostja seaduslik esindaja vastas samal päeval järgmiselt: „Tere. Maksame arve kohe kui oleme ise viimase akti eest raha kätte saanud“ (tl 9). Hageja töötaja on saatnud kostja seaduslikule esindajale
25.jaanuaril 2013 taas e-kirja, millele on lisatud tasumata arved nr 1210090 ja nr 1210165 ning palunud need tasuda (tl 10). Hageja töötaja on edastanud tasumata arved veelkord
13.märtsil 2013 (tl 11). Arve nr 1210165 on kostja tasunud 17. aprillil 2013 (tl 57), kuid arve nr 1210090 on tasumata. Kostja on küll kohtumenetluses väitnud, et on ekslikult lubanud 30. oktoobri 2012. a e-kirjas arved, sh arve nr 1210090 tasuda, kuid ühtegi asjaolu, mis seda kinnitaks, ei ole kostja esile toonud ega tõendanud. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks hiljem, s.o pärast seda, kui ta avastas, et hageja on talle väidetavalt vale arve esitanud, hagejat sellest teavitanud. Ainuüksi arve tasumata jätmine ei kinnita kostja väidet, et ta ei ole hagejalt saatelehtedele märgitud materjale tellinud ega saanud. Tulenevalt VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttest oleks heas usus tegutsenud isik andnud kohe pärast oma eksimuse avastamist arve esitajale teada, et talle on saadetud arve kauba eest, mida ta ei ole tellinud ega saanud. Praeguses asjas ei ole aga kostja väitnud ega tõendanud, et ta vaidles eksimusest teada saamise järel kohe arvele vastu. Sellest tulenevalt ei ole eluliselt usutav, et kostja ei tellinud hagi alusena esile toodu saatelehtedel märgitud materjale, ega see, et ta kinnitas ekslikult arve nr 1210090 alusel ostuhinna tasumise kohustust.
12.Ülalmärgitut arvestades on hageja tõendanud ja teinult eluliselt usutavaks, et pooltel oli suuline müügileping, mille alusel hageja müüs ja andis kostjale 11. oktoobril 2012 üle 29,89 tonni liiva ja 29,15 tonni killustikku (fraktsioon 4–16 mm) ning 12. oktoobril 2012 27,75 tonni killustikku (fraktsioon 16–32 mm). Hageja esitas kostjale 30. oktoobril 2012 arve, mille kohaselt pidi kostja saadud materjalide eest tasuma 9. novembril 2012 kokku 1151 eurot 18 senti. Kostja ei ole arvel märgitud liiva ja killustiku hinnale vastuväiteid esitanud ning nii erineva fraktsiooniga killustiku kui ka liiva hind ühe tonni eest kattub varem esitatud arvetel märgitud hindadega. Seega ei ole kohtul alust kahelda arvel märgitud ostuhinna õigsuses. Kuna kostja ei ole hagejale ostuhinda tasunud, on hageja põhinõue põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1151 eurot 18 senti. Viivis
13.Ostuhinna tasumisega viivitamise tõttu peab kostja tasuma hagejale ka viivist.
14.Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 I lause järgi viivist. Kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud, siis loetakse VÕS § 113 lg 1 II lause ja § 94 järgi viivise määraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas. TsMS § 367 järgi võib hageja lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele taotleda ka viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni, ning eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
2-15-13426
15.Hageja palus mõista kostjalt välja hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 261 eurot 25 senti ja edasiulatuvalt seadusjärgse viivise kuni kohustuse täitmiseni. Kostja ei ole hageja viivisearvutusele vastuväiteid esitanud ega palunud viivist vähendada. Seega tuleb hagi ka viivise osas rahuldada.
16.Alates hagi esitamisest kuni praeguse kohtuotsuse tegemise päevani on vastavalt alljärgnevale arvutusele muutunud põhivõlalt (1151 eurot 18 senti) sissenõutavaks viivis 169 eurot 1 sent: võlaperiood
17.Eeltoodu kohaselt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 430 eurot 26 senti ja alates 11. juulist 2017 kuni põhivõla (1151 euro 18 sendi) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivis. Menetluskulud
18.Kuna ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab, hagi, tuleb poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.
19.Lähtudes Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2 määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul asjas kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.