Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Menetluse käik Hageja esitas kohtule hagi, milles palus mõista kostjalt välja poolte vahel sõlmitud liitumislepingust tuleneva võlgnevuse seisuga 3226,40 krooni, millest põhivõlgnevus on 1613,70 krooni ja viivis 1612,70 krooni. Viivis on vastavalt lepingule 0,5% päevas tasumata summalt Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus saatis kostajale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 394 ja kohustas teda vastama 15 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali kättesaamisest. Kostjat teavitati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kohus on hagimaterjalid kostjale isiklikult kätte toimetanud 16.05.2007. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leidis, et kuna ei esine TsMS § 407 lg 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse VÕS RakS § 12 lg 1 järgi kohaldatakse kestvuslepingule alates 01.07.02 võlaõigusseaduses sätestatut ning asjaolule, mis on tekkinud enne 01.07.02, kohaldatakse VÕS RakS § 12 lg 2 järgi seni kehtinud seadust. Eeltoodust tulenevalt TsK § 173 ja 174 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule, seadusele ning ühepoolne lepingu täitmisest keeldumine ei ole lubatud. TsK § 190 lg 1, § 191 järgi võis kohustuse täitmist tagada leppetrahvi ja viivisega ja leppetrahviks (viiviseks, trahviks) loetakse seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasummat, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustuse mittetäitmise või mittekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja kohtukulud täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.