Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Gerda Kabrits (OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post: [email protected]) Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt Xxxx hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja võlgnevus summas 111,89 eurot, sh põhinõue 97,54 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 14,35 eurot.
3.Mõista kostjalt Xxxx hageja Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivis protsendina põhinõudelt (97,54 eurot) alates 19.05.2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam, kui 83,19 euro ulatuses.
4.Jätta hagi rahuldamata võlgnevuse sissenõudmise kulude 24 euro ja viivise 3,54 euro nõudes.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1 Jätta menetluskulud 80% ulatuses kostja ja 20% ulatuses hageja kanda. 5.2 Välja mõista kostjalt Xxxx hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 132 eurot. 5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (132 eurot) tuleb kostjal Xxxx tasuda Osaühingule Aktiva Finants käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).Ringkonnakohus võtab
2-17-105420 apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas 18.05.2017 hagiavalduse Xxxx vastu võla nõudes. Hageja taotles mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 121,54 eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 17,89 eurot ja viivised alates 19.05.2017 kuni põhinõude summas 121,54 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Tele2 Eesti Aktsiaselts loovutas 02.11.2016 kostja vastase nõude põhisummas 121,54 eurot Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisas hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest. Teatis nõude loovutamise kohta tõendab kooskõlas VÕS § 170 sätestatuga, et loovutamine on kostja suhtes toimunud. Hagiavalduse aluseks on 23.08.2013 kostja ja Tele2 Eesti Aktsiaseltsi vahel sõlmitud Tele2 liitumisleping nr xxxx. Tele2 Eesti Aktsiaselts kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Tele2 Eesti Aktsiaselts on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja kasutas Tele2 Eesti Aktsiaselts teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Tele2 Eesti Aktsiaseltsi poolt regulaarselt esitatud arvetel. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Kostjale esitatud arvetest tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hageja ees summas 121,54 eurot.
3.Kostja võlgnevus arvete eest sisaldab ka võlgnevuse sissenõudmise kulusid, mis on märgitud 01.11.2014 arvel nr 44252945 ning mille tasumise kohustus tuleneb kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks olevatest Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuse kasutamise üldtingimuste punktist 4.8, mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2 Eesti Aktsiaseltsi kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, sh kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 Eesti Aktsiaseltsi esindajana tegutsevate isikute teenuste eest. Võlgnevuse sissenõudmiskulud sisaldavad endas järgmiseid toiminguid: SMS-teavituste edastamine arve mittetasumise kohta teenusnumbrile; sideteenuste osaline piiramine; meeldetuletuskirjade edastamine; viivise arvestuse pidamine; tähtajaliste kohustuste üle arvestuse pidamine, tähtajalise kohustuse ülesütlemiseks; võlanõude edastamine paberkandjal; lepingu ülesütlemiseks vajalike toimingute teostamine; sideteenuse osutamise piiramine täielikult;
2-17-105420 sissenõudmismenetluse algatamine inkassoettevõttes; arvestuse pidamine osalistest maksetest tulenevatest saldomuudatustest ning informatsiooni vahetamine võla sissenõudmist teostava inkassofirmaga; informatsiooni edastamine ja kaasajastamine avalikes andmebaasides nõuete kohta, krediidivõimelisuse hindamise tagamiseks teistele krediidiasutustele. Võlgnevuse sissenõudmiskulude suurus tuleneb Tele2 Eesti Aktsiaseltsi arveldusteenuste hinnakirjast, mille kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu suurus 22% + käibemaks, s.o 26,40% (ümardatult 26%). Seega on arvutuskäik järgmine: eelmise perioodi võlgnevus 00,00 eurot x 26% = 00,00 eurot.
4.Lisaks sisaldab kostja võlgnevus arvete eest ka leppetrahvi. Tulenevalt kostja ja Tele2 Eesti Aktsiaseltsi vahel sõlmitud lepingu(te)st kasutas kostja teenuspaketti, millega kaasnes 24-kuuline teenuste kasutamise kohustus. Teenuspaketi tingimuste kohaselt kohustus klient tähtajalise kohustuse ennetähtaegsel lõpetamisel tasuma lepingujärgset leppetrahvi vastavalt lepingu lõpuni jäänud tähtajale. Tele2 Eesti Aktsiaselts ütles kostjaga sõlmitud lepingu(d) 28.05.2013 ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, st enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Leppetrahv on mõeldud kompenseerimaks lepingu lõpetamisega seonduvaid kulutusi ja kostjale antud seadme maksumust, mille eest on kostja jätnud tasumata. Vastavalt Tele2 Eesti Aktsiaseltsi lepingute lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimustele, kui kostja ei tasu tähtaegselt järelmaksu summasid ja arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Tele2 Eesti Aktsiaselts ei ole esitanud kostjale viivise nõuet lepingute kehtivuse ajal, vaid hakkas arvestama viivist peale lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast. Hageja esindaja kohtuvälises menetluses on korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Võla sissenõudmiskulude aluseks on Julianus Inkasso OÜ sissenõudmiskulude hinnakiri. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist VÕS 1132 lõike 2 alusel. Kuna kostja ei ole oma kohustusi korrektselt täitnud, oli hageja sunnitud viimase vahendina oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole.
5.Kostja võttis endale kohustuse Tele2 Eesti Aktsiaseltsi poolt osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Kostja nimetatud arvete mittetasumisega on VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg punktist 1 ja punktist 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 18.05.2017 valemi abil: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x seadusjärgne viivisemäär 0,022% tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kokku summas 17,89 eurot. Hageja palub viivist arvestada VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.29.05.2017 hagi täpsustuse kohaselt esitas Tele2 Eesti Aktsiaselts ajavahemikul 01.06.2014 01.10.2014 kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud. Ajavahemikul 01.11.2014 - 01.06.2015 saatis Tele2 Eesti Aktsiaselts kostjale meeldetuletusi/arveid tasumata arvete kohta. Tele2 Eesti Aktsiaselts ütles kostjaga sõlmitud lepingud 27.09.2014 ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, st enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Tele2 Eesti Aktsiaselts loovutas kostja vastase nõude 02.11.2016 Osaühingule Aktiva Finants. Võlgnevuse sissenõudmiskulude suurus tuleneb Tele2 Eesti Aktsiaseltsi arveldusteenuste hinnakirjast. Hagejal on võla sissenõudmiskulusid kohustus tasuda Tele2 teenuse kasutamise üldtingimuste punkti 4.8. alusel. Kuna Tele2 Eesti on oma arvetele lisanud juba võlgnevuse sissenõudmise kulud ning need on arvestatud põhivõlgnevuse 121,54 eurot sisse ning seadust tuleneb maksimaalne sissenõudmiskulude kogusumma, siis loobus hageja omapoolsete sissenõudmiskulude nõudmisest summas 30 eurot.
7.21.06.2017 esitas hageja lõplikud seisukohad, mille kohaselt Tele2 Eesti Aktsiaselts loovutas
2-17-105420 kostja vastase nõude Osaühingule Aktiva Finants. Seega kostja on kohustatud tasuma tekkinud võlgnevuse eest Osaühingule Aktiva Finants, mitte enam Tele2 Eesti Aktsiaseltsile. Seetõttu võis tekkida ka olukord, et Tele2 Eesti Aktsiaseltsi klienditeenindaja ei näe enam võlgnevust süsteemis (lepingud ja arved on arhiveeritud). Nõue oli selleks hetkeks juba loovutatud ja vastavalt loovutuslepingu tingimustele on ka selle eest tasutud Osaühing Aktiva Finants poolt Tele2 Eesti Aktsiaseltsile. See ei tähenda, et kostjal ei oleks enam võlgnevust. Kui kostja on varasemalt (enne nõude loovutamist) arved tasunud, siis on kostjal kohustus esitada vastavad maksekorraldused, mis tõendavad arve(te) tasumist. Antud hetkel on kostja väited paljasõnalised ja tõendamata. Kostja võttis endale kohustuse Tele2 Eesti Aktsiaseltsi poolt osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Vastavalt esitatud arvetele kohustus kostja tasuma igakuiselt kindlaks kuupäevaks kokkulepitud summa Tele2 Eesti Aktsiaseltsile. Kostja nimetatud arvete mittetasumisega on VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Eeltoodust tulenevalt palus hageja jätkuvalt hagiavaldus rahuldada täies ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
8.Kostja esitas 08.06.2017 kohtule vastuse hagiavaldusele, milles hagi ei tunnistanud. Kostja selgitas, et kui sai hagejalt kirja, et ta on jäänud neile võlgu, läks ta kohe järgmisel päeval nende juurde. Kostja küsis, et mille eest ta Tele2 Eesti Aktsiaseltsile võlgu on, millele vastati, et nad ostsid võla ära. Siis kostja palus, et talle näidataks paber ette, et kui palju kostja on Tele2 Eesti Aktsiaseltsile võlgu ja mille eest ta on võlgu. Kostja läks pärast seda Tele2 Eesti Aktsiaseltsi ja küsis, et mille eest ta võlgu on. Kostjale öeldi, et ta ei ole üldse võlgu. Kostja küsis sugulase käest nõu, kes töötab abipolitseinikuna. Tema ütles, et võta tunnistaja kaasa. Kostja võttis tunnistajad kaasa. Siis öeldi, et kostja ei ole Tele2 Eesti Aktsiaseltsi klient. Kostja tahtis minna politseisse avaldust tegema, enne mindi Tele2 Eesti Aktsiaseltsist läbi, kus noormees ütles otse, et eelmisest aastast on kõik makstud ja ei ole võlgu ega ka Tele2 Eesti Aktsiaseltsi klient. Kostja ei saanud aru, mille eest ta võlgu on ja mille eest maksma peab.
9.19.06.2017 vastuse kohaselt avastas kostja neljapäeval, et Tele2 Eesti Aktsiaseltsi paberitel ei olnud tema allkiri. Kostja käis politseis, et avaldust teha. Politsei küsis, kas kostjal on dokumente varastatud, kostja ütles, et on küll. Politsei vaatas ka, et pole selle moodi.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-123-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
11.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu ja ei tunnista hageja nõudeid. Esmalt on kostja viidanud, et sai Tele2 Eesti Aktsiaseltsist info, et ei ole neile võlgu ja ei ole ka nende klient (tl 67 ja pöördel). Hageja on selgitanud, et kuna nõue on loovutatud Osaühingule Aktiva Finants, siis ei nähtu Tele2 Eesti Aktsiaseltsile enam kostja võlgnevus, kuna selle on Osaühing Aktiva Finants poolt Tele2
2-17-105420 Eesti Aktsiaseltsile tasutud, mis aga ei tähenda, et kostjal võlgnevust ei ole (tl 79 pöördel). 19.06.2017 menetlusdokumendis esitas kostja aga uue väite, et Tele2 Eesti Aktsiaseltsi paberitel ei ole tema allkiri (tl 75). Kohus märgib, et kostja algselt ei eitanud, et ta on Tele2 Eesti Aktsiaseltsiga lepinguid sõlminud, väites mh, et Tele2 Eesti Aktsiaseltsis öeldi talle, et tal on „eelmisest aastast kõik makstud“ (tl 67 pöördel). Alles hilisemalt väitis kostja, et „Tele 2 paberitel ei olnud minu allkiri“ (tl 75). Kostja viimane väide on ebaselge ja vastuoluline. Kostja pole täpsustanud, millistel paberitel pole tema allkiri. Samuti, kuna kostja väidab, et tal oli Tele 2 Eesti Aktsiaseltsile „eelmisest aastast kõik makstud“, siis möönab kostja sellega ka lepingulise suhte olemasolu. Samuti puudub kohtul igasugune alus arvata, et Tele 2 Eesti Aktsiaselts oleks ilma lepingulise suhteta kostjale arveid esitanud ja oma nõude hagejale loovutanud (vt tl 23-49).
12.Kohus leiab, et kostja väited võla puudumise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus ei saa asja lahendamisel lähtuda kostja ebamäärasel tasemel vastuväidetest, sest kostjal on ka endal oma vastuväidete tõendamise kohustus (TsMS § 230 lg 1). TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus märgib, et kostja pole oma tõendamiskoormust täitnud ega esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt võla tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude sellel põhjusel rahuldamata jätta. Kostja pole esitanud kohtule ka tõendeid, mis tõendaksid kostja õigust oma kohustusi mitte täita ja jätta tasumata talle esitatud arveid.
13.Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Tele2 Eesti Aktsiaselts on loovutanud 02.11.2016 oma nõude kostja vastu põhisummas 121,54 eurot hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid (vt tl 23 pöördel). Kohus leiab, et hageja on piisavalt kirjeldanud oma nõude kujunemist (vt tl 20-21; tl 59-62), nõude omandamist Tele2 Eesti Aktsiaseltsilt (teade ja nõude loovutamise leping, tl 23 pöördel kuni tl 26) ning esitanud ka vastavad tõendid (leping ja arved tl 26 pöördel kuni tl 42; üldtingimused, tl 42 pöördel kuni tl 48 pöördel; arveldusteenuste hinnakiri tl 49).
14.Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata võlgnevuse sissenõudmise kulu 24 euro nõudes (01.11.2014 arve nr 44242945, tl 34 pöördel). Hagiavalduse kohaselt oli Tele2 Eesti Aktsiaseltsi ja kostja vahel sõlmitud leping, millega kostja kohustus tasuma Tele2 Eesti Aktsiaseltsile osutatud telekommunikatsiooniteenuste eest. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et võlgnevuse sissenõudmiskulude tasumise kohustus ja suurus tuleneb kostja ja Tele2 Eesti Aktsiaseltsi vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks olevast hinnakirjast, mille alusel on võla sissenõudmise kulude suurus 22% + käibemaks, s.o 26.40% (tl 49). Kohtu hinnangul tuleb lugeda Tele2 Eesti Aktsiaseltsi poolt kasutatud tüüptingimust, mille järgi Tele2 Eesti Aktsiaseltsil on õigus nõuda võla sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamist ilma kantud kulude koosseisu täpsustamata, kusjuures sissenõudmiskulu suurus on (koos käibemaksuga) 26.40% võlgnevuse suurusest ning suurus ei sõltu tegelikult teostatud toimingutest, teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks. Tegu on sisuliselt ebamõistlikult suure
2-17-105420 kindlaksmääratud kahjuhüvitisega kostja kui tarbija suhtes (VÕS § 42 lg 3 p 5). VÕS § 42 lg-st 1 tulenevalt on selline tüüptingimus tühine.
15.Kohus leiab eelnevat arvestades, et hageja on tõendanud oma põhinõude olemasolu kostja vastu summas 97,54 eurot (s.o 121,54 eurot miinus võlgnevuse sissenõudmise kulu 24 eurot = 97,54 eurot) ning vastavas ulatuses kuulub hagiavaldus rahuldamisele. Kuivõrd kohus rahuldab hageja põhinõude osaliselt, siis saab kohus ka hageja viivisenõude rahuldada vaid osaliselt, s.o arvestatuna rahuldatud põhivõla summalt 97,54 eurot seadusejärgses viivise määras järgmiselt: Periood 19.07.2015 - 31.12.2015 01.01.2016 - 30.06.2016 01.07.2016 - 31.12.2016 01.01.2017 - 18.05.2017
Viivis 8,05% 8,05% 8,00% 8,00%
Päevi aastas
Päevade arv
Perioodi summa: 3,57 € 3,90 € 3,92 € 2,95 €
14,35 €
16.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 111,89 eurot, sh põhinõue 97,54 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 14,35 eurot. Samuti rahuldab kohus hageja nõude seoses tulevikku suunatud viivisenõudega vastavalt seadusejärgsele viivisemäärale ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhinõudelt (97,54 eurot) alates 19.05.2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. Kohus jätab rahuldamata hageja võlgnevuse sissenõudmise kulu nõude summas 24 eurot ja viivise nõude summas 3,54 eurot.
17.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 80% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 20% ulatuses hageja ja 80% ulatuses kostja kanda.
18.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja (tl 22 pöördel), mille kohaselt hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust kokku summas 75 eurot ja hageja poolt esindaja õigusabi tasust summas 140 eurot. Hageja esitas 08.06.2017 täpsustatud menetluskulude nimekirja (tl 69), mille kohaselt nõuab hageja 2 h eest tunnitasuga 70 eurot kokku 140 eurot ning kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja taotleb kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
19.Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 75 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja
2-17-105420 lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus peab vajalikuks arvesse võtta ka käesoleva vaidluse suhtelist rahalist väiksust ning seda, et käesolevas menetluses on tsiviilasja hinnaks 149,15 eurot (tl 64). Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei tohiks hüvitatavate menetluskulude suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda ning et asja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-14-15, p 14). Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev tutvumine) lugeda 1,5 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks käesoleva vaidluse vähest keerukust ja hageja igapäevategevusega seotud iseloomu arvestades 60 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, kuid ei soovi menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu kokku (75+90) 165 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 132 eurot (s.o 165-st eurost 80%) ning vastavalt TsMS § 177 lg 4 menetluskuludelt (132 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Hageja taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks jääb rahuldamata summas 50 eurot. Kohus märgib, et kostja ei ole kohtu antud tähtajaks oma menetluskulude nimekirja esitanud.
20.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.