Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja nõue ja põhjendused 01.02.2002 võeti kostja arvele eluasemeteenust vajava isikuna. 15.11.2002 toimunud Tartu Linnavalitsuse elamukomisjoni istungil otsustati kostjale anda üürile sotsiaaleluruum XXXXXX. Sotsiaaleluruumi üürileping nr 1757 sõlmiti hageja ja kostja vahel tähtajaga 1 aasta, so alates 04.04.2005 kuni 03.04.2006. Üürilepingu objektiks oli sotsiaaleluruum asukohaga XXXXXX. Sõlmitud sotsiaaleluruumi üürilepingu punkti 2.3 kohaselt on üürnik lepingu lõppemisel kohustatud eluruumi vabastama. Kostja on jätnud täitmata sotsiaaleluruumi kasutamisega seonduvad kohustused. Kostja hooldus- ja kommunaalteenuste võlgnevus on tekkinud alates 2006. aasta jaanuarikuust. 03.02.2006 pöördus kostja Tartu Elamuhalduse AS-i poole, kus sõlmiti võlatunnistus-kokkulepe. Kokkuleppe sõlmimise hetkel kinnitasid pooled, et 01.02.2006 seisuga on XXXXXX asuva sotsiaaleluruumi võlgnevus üüri ja kõrvalkulude eest kokku 3927.60 krooni. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele kohustus X võlasumma tagasi maksma igakuiste maksetena iga kuu 25. kuupäevaks. Igakuise makse suuruseks leppisid pooled kokku 292.75 krooni. Võlatunnistus-kokkuleppe punkti 3.8 kohaselt kokkulepitud tingimuste mittetäitmisel on võlausaldajal õigus nõuda raha maksmise kohustuse täitmist hagiavalduse esitamise teel Tartu Maakohtusse. Kostja ei ole täitnud kokkuleppe tingimusi ning 01.10.2006 seisuga on kostja hooldus- ja kommunaalteenuste võlgnevus 10 521.70 krooni. Samuti ei ole kostja vabastanud sotsiaaleluruumi XXXXXX, Tartu. Tartu Linnavalitsuse elamukomisjoni 29.09.2006 otsusega nr 32 otsustati algatada kohtumenetlus kostja suhtes mainitud võla ja väljatõstmise nõudes. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kohus toimetas kostjale 23.04.2007 hagiavalduse kätte postkasti panekuga. TsMS § 326 lg 1 näeb ette, et kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda elu- või äriruumis, loetakse dokument kätte toimetatuks selle panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Vastavalt TsMS § 326 lg-le 2 on kättetoimetamine nimetatud viisil lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud saajale isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega. Kohus on püüdnud kostjale dokumenti isiklikult kätte toimetada 10.01.2007 ja 22.01.2007. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile 28 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud 07.02.2002 sotsiaaleluruumi taotleja arvele võtmise teatisega, 20.11.2002 sotsiaaleluruumi üürile andmise teatisega, 04.04.2005 sotsiaaleluruumi üürilepinguga nr 1757, 03.02.2006 võlatunnistus-kokkuleppega, väljavõttega hooldus- ja kommunaalteenuste arvestusest alates jaanuar 2006 kuni oktoober 2006 ja Tartu Linnavalitsuse elamukomisjoni 29.09.2006 protokolliga nr 32. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 294 sätestab, et kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üüri ei arvestata ajavahemike järgi, peab üürnik maksma üüri ja kõrvalkulud lepingu lõppemisel. VÕS § 76 lg 1 kohaselt

kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sotsiaaleluruumi üürilepingust tuleneva hooldus- ja kommunaalteenuste võla 10 521.70 krooni. Lisaks mõistab kohus eluruumi asukohaga XXXXXX Tartus, kostja valdusest hageja valdusesse. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja kohtukulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.