Võlaõigus › Väärtpaberid

tollivormistusest või kauba ebaseaduslikust tolli järelevalve alt väljumisest. Lepingu punkti 7.2 järgi kohustus A-Tolliteenuste AS hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kindlustushüvitise Tolliametile väljamaksmist vastava summa kindlustusandjale tagastama. 08.12.1998 väljastas Valior Hulgi AS garantiikirja A-Tolliteenuste AS poolt garantiikindlustuslepinguga võetud tagasimaksekohustuse täitmise garanteerimiseks. Tolliameti Tallinna Tolliinspektuur esitas 22.02.1999 hagejale ettekirjutuse A-Tolliteenuste AS tollivõla 5 820 126 krooni tasumiseks. Hageja täitis ettekirjutuse Tallinna Ringkonnakohtu otsusest tulenevalt 19.04.2000 ja tasus Tolliametile A-Tolliteenuste AS tollivõla 5 820 126 krooni. Nimetatud summas esitas hageja nõude A-Tolliteenuste AS pankrotimenetluses, kuid nõue jäi rahuldamata vara puudumise tõttu. Pankrotimenetlus lõpetati raugemisega. 08.12.1998 garantiikirjaga kohustus Valior Hulgi AS (hilisem ärinimi AS Tubakaekspert) kindlustushüvitise A-Tolliteenuste AS eest tagasi maksma 7 päeva jooksul nõude esitamisest. Nõue esitati Valior Hulgi AS-le 27.06.2000. Valior Hulgi AS kohustust ei täitnud. Hageja esitas Valior Hulgi AS suhtes kohtusse pankrotiavalduse. Hageja nõuet pankrotimenetluses tunnustati, kuid see jäi pankrotivara vähesuse tõttu rahuldamata. Valior Hulgi AS andis ettevõtte üle kostjale ning kustutati seejärel äriregistrist 16.12.2004. Valior Hulgi AS õigused ja kohustused, s. t ettevõte otsustati üle anda AS-le Valior pärast seda, kui selgus, et tuleb täita 08.12.1998 garantiikirja alusel võetud kohustus hageja ees. Tõendite kogumis analüüsimisel selgus, et ettevõtte üleminek Valior Hulgi AS-lt AS-le Valior toimus 2000. a. suvel. 2000. a. majandusaasta aruandes kinnitas kostja ise, et alates 2000. a. augustist loobus ta edasimüügil kasutamast Valior Hulgi AS teeneid ning tegeleb kauba hulgimüügi ja distributsiooniga kohalikul turul iseseisvalt. AS-l Valior on kaks peamist tegevusvaldkonda, mis on üksteisest selgelt eristatavad: alkohoolsete jookide maaletoomine ja alkohoolsete jookide distributsioon. Hageja tugines seisukohale, et AS Valior poolt maaletoodud alkohoolsete jookide distributsioon moodustab ettevõtte organisatsiooniliselt iseseisva osa. Kuni 2000. aastani ostis kostja vastavat teenust sisse ning Valior Hulgi AS makseraskuste ilmnemisel võttis enda poolt algselt teisele äriühingule üle antud õiguste ja kohustuste kogumi tagasi. Valior Hulgi AS poolt kuni 2000. aastani kasutatud kaubamärk „VALIOR” on alates 1995. a. registreeritud kostja nimele. See viitab AS Valior ja Valior Hulgi AS kooskõlastatud tegevusele AS Valior poolt maaletoodud kauba turustamisel. Hageja hinnangul tegeles Valior Hulgi AS üksnes AS Valior poolt maaletoodud kauba distributsiooniga, olles sisuliselt AS Valior müügiosakond. Kui Valior Hulgi AS osutaski laoteenuseid kolmandatele isikutele, siis majandusaasta aruannete käibeandmetest nähtuvalt oli see vähetähtis kõrvaltegevus. Samuti on oluline märkida, et sigarikaubandus kui eraldiseisev tegevusala lisandus Valior Hulgi AS tegevusaladesse alles 2000. aastal. AS Valior ja Valior Hulgi AS kooskõlastatud tegevusele viitab ka asjaolu, et 27.11.1998 kommertspandi pandisumma suurendamise lepinguga tagas Valior Hulgi AS kogu oma varaga AS Hansapank nõudeid kostja vastu. Hageja tugines 18.10.2006 esitatud hagiavalduse täienduses Euroopa Kohtu praktikale ettevõtte mõiste ja ettevõtte ülemineku küsimuses (Euroopa Kohtu otsus C-175/99 Didier Mayeur v Association Promotion de l'information messine (APIM); Euroopa Kohtu ühendatud kohtuasjad C-127/96, C-229/96 ja C-74/97; Euroopa Kohtu lahend Spijkers 24/85; Euroopa Kohtu otsused kohtuasjades nr 324/86, nr 287/86, nr C-29/91 ja Euroopa esimese astme kohtu otsus kohtuasjas nr T-177/94). Ettevõttena on käsitletav identne majandusüksus. Identse majandusüksuse üleminekut ning sarnase tegevuse jätkamist kinnitavad hageja hinnangul eelkõige alljärgnevad asjaolud.

2000. a. juulis toimus nii hageja kui Valior Hulgi AS ärinime vahetus. Kostja varasem ärinimi oli AS Foodimpex-Marketing. Nimi muudeti Valior Hulgi AS nime sarnaseks, et lihtsustada klientide ülevõtmist. Samal ajal muudeti Valior Hulgi AS ärinimi AS-ks Tubakaekspert. Valior Hulgi AS oli kostja maaletoodud kaupade, eelkõige alkoholi edasimüüja. 2000. a. majandusaasta aruande kohaselt oli kaubamüügikäive 50,4 miljonit krooni, sellest alkoholimüük 48,2 miljonit krooni. Alkoholikäive moodustas kaubakäibest 95,5 % ja tubakas ainult 0,4 %. Tallinna Kesklinna Valitsus on väljastanud Valior Hulgi AS-le kauplemisloa aadressil Uus-Sadama 19 perioodiks 16.09.1999 kuni 16.09.2000. AS-le Valior on samal aadressil väljastatud kauplemisluba vahetult järgnevateks perioodideks, seejuures alates 08.09.2000 ehk ajal, mil Valior Hulgi AS lõpetas alkohoolsete jookide distributsiooniga tegelemise. Valior Hulgi AS-le väljastati 27.12.1999 alkoholi hulgimüügi tegevusluba laost aadressil Tallinn, Uus-Sadama 19/15 ning Tartu, Lembitu 8. AS-le Valior anti 31.07.2000 tegevusluba alkoholi hulgimüügiks laost aadressil Uus-Sadama 19/15, s. t alates perioodist, mil AS Tubakaekspert oli lõpetanud AS Valior alkoholi distributsiooniga tegelemise. 2000. a. mais omandas AS Valior AS-lt Tubakaekspert 100 % Valior Tolliteenuste AS aktsiaid. Seejuures väärib märkimist, et AS Tubakaekspert 2000. a. majandusaasta aruande lisa 3 kohaselt müüdi aktsiad AS-le Valior hinnaga 20 000 krooni, samas kui Valior Tolliteenuste AS aktsiakapital oli 400 000 krooni. Järelikult omandas AS Valior Valior Tolliteenuste AS aktsiate kaudu tegelikkuses rendilepingu jätkamise õiguse aadressil Uus-Sadama 19/12 Tallinnas ning võib öelda, et Valior Hulgi AS rendileping läks üle AS-le Valior. Tallinnas Uus-Sadama 19/15 asus varem Valior Hulgi AS ladu. Seda võib järeldada Valior Hulgi AS-le 27.12.1999 väljastatud alkoholi hulgimüügi tegevusloast. Oma 2000. a. majandusaasta aruandes kinnitab aga AS Valior, et aadressil Uus-Sadama 19/15 asub tema kaubaladu. Seda võib järeldada ka AS-le Valior 31.07.2000 välja antud alkoholi hulgimüügi tegevusloast. Seega on AS Valior enda poolt kinnitamist leidnud, et AS-le Valior läks üle Uus-Sadama 19/15 asuva kaubalao valdus, mida varasemalt kasutas Valior Hulgi AS. Lisaks on AS Valior 17.08.2000 omandanud varem Valior Hulgi AS-le kuulunud laohoone Tartus Lembitu 8. Hageja tugines ettevõtte üleandmise fakti tõendamisel asjaolule, et mõlemal äriühingul olid samad omanikud, juhatuse liikmed ja nõukogu liikmed ning AS Valior võttis üle ka Valior Hulgi AS (AS Tubakaekspert) töötajad. Maksu- ja Tolliameti koostatud nimekirjast nähtuvalt võttis kostja Valior Hulgi AS-lt üle 21 töötajat, kes asusid AS-s Valior tööle 2000. a. augustisseptembris ehk vahetult pärast ettevõtte üleandmist. Hagejal on alust arvata, et nimetatud isikud tegelesid Valior Hulgi AS-s kostja poolt maaletoodud alkoholi distributsiooniga. Samuti langesid 2000. a. kokku AS Valior ja Valior Hulgi AS aadressid ja sidevahendite andmed. Hageja leidis, et Valior Hulgi AS ettevõte on üle läinud kostjale ning seetõttu vastutab kostja Valior Hulgi AS kohustuse eest. Lähtuvalt eeltoodust palus hageja ÄS § 5 lg-te 1, 3 ja 4 ning VÕS §-de 180 kuni 185 alusel kostjalt välja mõista 2 000 000 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu.

Kostja möönis, et AS Tubakaekspert oli AS Valior poolt maale toodud kaupade edasimüüja. Kostja kasutas teatud perioodil Valior Hulgi AS osutatud vahendusteenust ja laoteenust. AS Tubakaekspert vahendas mitte ainult kostja, vaid ka paljude teiste maaletoojate poolt tarnitud toodangu turustamist jaemüügivõrku ja osutas lao- ja jaotusteenust paljudele maaletoojatele. Ettevõtte omandamisena ei ole hinnatav asjaolu, et kostja loobus Valior Hulgi AS vahendusteenusest ja sõlmis otselepingud jaemüüjatega. Kostja ei osutanud varem ega asunud pärast AS Tubakaekspert tegevuse likvideerimist osutama vahendusteenust ega laoteenust AS Tubakaekspert senistele klientidele. Valior Hulgi AS tegevuse ümberkorraldamise ja vahendustegevuse lõpetamise otsus tehti juhtorganite poolt juba 2000. a. alguses, ka osa töötajaid koondati 2000. a. I kvartalis. Tegevuse lõpetamine tulenes 1999. a. ja 2000. a. ebarahuldavast majandustegevusest ja perspektiivitust vahendustegevusest. AS Tubakaekspert vahendustegevuse lõpetamise protsess algas palju varem, kui hageja oma nõude esitas. Kaupade maaletooja poolt vahendaja teenuse kasutamise lõpetamine ja oma kaupade müügikanalite ümberkorraldamine ei ole hinnatav ettevõtte ülevõtmisena. Hageja esitatud tõendid ei tõenda ettevõtte üleminekut. Valior Hulgi AS rentis laohoonet Uus-Sadama 19/12 AS-lt Tallinna Sadam. Rentniku õigused ja kohustused anti üle Valior Tolliteenuste AS-le, mitte kostjale. Ärinime muutmisega soovis kostja ühendada ärinime tema poolt juba aastaid kasutatud ja õiguskaitse saanud kaubamärgiga VALIOR. AS Tubakaekspert (endine Valior Hulgi AS) pankrotimenetluses ei tuvastanud pankrotihaldur ettevõtte üleminekut ega ka pankrotikuriteo toimepanemist. 27.11.1998 kommertspandi pandisumma suurendamise lepinguga olid tagatud AS Hansapank nõuded viie erineva äriühingu, mitte ainult kostja vastu. Kauplemisluba, mis on vajalik jaemüügiga tegelemiseks, vajas kostja pärast seda, kui hakkas ise enda poolt maaletoodud kaupu müüma. Ainsa varana omandas kostja AS-lt Tubakaekspert Tartus asuva kinnistu, kuid ei kasutanud seda igapäevases majandustegevuses. Kostjal ei ole olnud Tartus filiaali ega tegevusluba alkoholi hulgimüügiks ja laoteenuse osutamiseks. Töötajate nimekiri iseenesest ei tõenda ettevõtte üleminekut. Töölepinguid üle ei võetud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus jättis hagi 19.02.2007 otsusega rahuldamata ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 50 000 krooni viimase õigusabikulu. 2000. a. kehtinud äriseadustiku (ÄS) § 5 lg 1 kohaselt koosneb ettevõte asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. Ettevõtte üleminekut reguleerib sama paragrahvi lõige 2, mille kohaselt ettevõttesse või selle organisatsiooniliselt iseseisvasse osasse kuuluvate asjade ja õiguste omandi või valduse tervikuna üleminekul lähevad omandajale või valduse saajale üle kõik ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga seotud kohustused. Ettevõtte või selle osa omandi või valduse üleminekul lähevad sellega seotud õigused üle omandajale või valduse saajale vastavalt nendevahelisele kokkuleppele. Seega saavad ettevõttega seotud kohustused üle minna, kui üle läheb ettevõtte omand või valdus tervikuna. Ettevõtte üleminek on õigusjärgluse üks vorm, kus vahetub ettevõtet moodustavate õiguste ja kohustuste omanik. Esitatud tõendid ei kinnita ÄS § 5 lg-s 1 sätestatud tingimuse täitmist, mille kohaselt ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga seotud kohustuste üleminekuks on nõutav ettevõttesse või selle organisatsiooniliselt iseseisvasse osasse kuuluvate asjade ja õiguste omandi või valduse tervikuna üleminek. Antud juhul on ettevõttena määratletav kostja poolt maaletoodud alkohoolsete jookide distributsioon kui eraldiseisev õiguste ja kohustuste kogum.

AS Tubakaekspert 2000. a. majandusaasta aruande (tl 33-44) kohaselt vähendati 2000. a. jooksul hulgikaubandusliku tegevuse mahtu ja püsikulusid majandustegevuse kahjumlikkuse tõttu 1999. a., lõpetati I poolaastal Tartu filiaali tegevus ja hulgimüük väikeklientidele, vabastati suurem osa töötajatest, keskenduti sigarite hulgimüügile ja üksikutele suurematele alkoholi vahendustehingutele, otsustati selts reorganiseerida osaühinguks ja vähendada osakapitali. Kostja 2000. a. majandusaasta aruandes (tl 45-59) märgitu kohaselt loobus kostja alates 2000. a. augustist kasutamast kauba edasimüügil Valior Hulgi AS teeneid ning tegeleb kauba hulgimüügi ja distributsiooniga kohalikul turul iseseisvalt. Likvideerimisaruanne ja 2000. a. majandusaasta aruanne tõendavad kostja väiteid äriühingu likvideerimisprotsessi algatamisest ja tegevuse lõpetamisest ning selle põhjustest, mitte hageja väiteid ettevõtte ülevõtmisest kostja poolt. 2000. a. juulis muudeti Valior Hulgi AS ärinimi AS-ks Tubakaekspert ja AS Foodimpex-Marketing ärinimi AS-ks Valior. Usutav ei ole hageja väide, et seda tehti klientide ülevõtmise lihtsustamiseks. Kaubamärk VALIOR registreeriti kostja nimele juba 1995. a., mistõttu ei saa kostja ärinime muutmisest teha hageja poolt väidetud järeldust, et see tõendab ettevõtte ülevõtmist. Kostja vastuväide, et ärinime muutmine tulenes soovist ühendada ärinimi aastaid kasutatud kaubamärgiga, on usutav. Erandlik ei ole kaubamärgi kasutamine äriühingute ärinimes. Juhatuse ja nõukogu liikmete kattuvusest ei saa järeldada ettevõtte üleminekut. Seadus ei keela isiku kuulumist mitme äriühingu juhatusse või nõukokku. Ka kontaktandmete kokkulangevus iseenesest ei tõenda ettevõtte üleminekut. Kontaktandmed avaldatakse kolmandate isikute jaoks kontakti saamise eesmärgil. Juhul, kui äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmed tegutsevad mitmes äriühingus, on mõistetav avalikustatud kontaktandmete kokkulangevus. Erinevate äriühingute puhul erinevate kontaktandmete olemasolu korral oleks raskendatud ühenduse saamine. Õige on kostja väide, mille kohaselt 27.11.1998 kommertspandi pandisumma suurendamise lepinguga (tl 147-148) olid tagatud AS Hansapank nõuded viie erineva äriühingu, mitte ainult kostja vastu. Leping sõlmiti ligi 2 aastat enne kostja poolt väidetud ettevõtte üleminekut. Nimetatust tulenevalt ei tõenda ka märgitud leping ettevõtte üleminekut. Kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.04.1995 määrusega nr 165 kinnitatud „Kaupluse töö üldeeskirja” p 7 kohaselt on jae- ja väikehulgimüügiga tegelemiseks vajalik kauplemisluba, mille annab kohalik omavalitsus. Kuna pärast AS Tubakaekspert poolt kostja maaletoodud kauba müügiga tegelemise lõpetamist hakkas jaemüügiga tegelema kostja ise, vajas ta kauplemisluba. Sellest tulenevalt ei tõenda hageja poolt esitatud Tallinna Kesklinna Valitsuse 11.10.2006 kiri nr 9-17/76 II (tl 149) ning Valior Hulgi AS-le ja kostjale väljastatud tegevusload kauba müügiga tegelemise lõpetamist, samuti ettevõtte üleminekut. AS Tallinna Sadam ja Valior Hulgi AS 17.11.1997 rendilepingust (p 1.2) nähtuvalt rentis Valior Hulgi AS Uus-Sadama 19-12 laohoone pinda 1 230 m2 (tl 176). 24.07.2000 kokkuleppega (tl 177) loovutas Valior Hulgi AS rentniku õigused ja kandis üle rentniku kohustused Valior Tolliteenuste AS-le. AS Tallinna Sadam ja Valior Hulgi AS 22.04.1998 rendilepingust (p 1.2) nähtuvalt rentis Valior Hulgi AS Kaubasadama territooriumil paiknevas laohoones laohoone nr 15 pindalaga 1 668 m2 ning lahtise laoplatsi pindalaga 5 000 m2 (tl 178). 31.07.2000 kokkuleppega (tl 179) loovutas Valior Hulgi AS rentniku õigused ja kandis üle rentniku kohustused Valior Tolliteenuste AS-le. 01.08.2000 Valior

Tolliteenuste AS ja kostja vahel sõlmitud allrendilepingust (tl 212) nähtuvalt rentis kostja Tallinnas, Uus-Sadama 19-11 laohoone nr 15 osa pindalaga 586 m2 ja laoplatsi pindalaga 600 m2. Rendilepingutest järeldub, et kostja allrentis vaid väikeses osas laopinda, mida Valior Hulgi AS oli varem kasutanud. Seetõttu ei tõenda ka esitatud rendilepingud ettevõtte üleminekut. Valior Tolliteenuste AS-le Tartus kuulunud kinnistu omandamine kostja poolt ei tõenda ettevõtte üleminekut. Kostja väidab, et ta ei kasutanud kinnistut igapäevases majandustegevuses ning tal puudus Tartus filiaal ja tegevusluba alkoholi hulgimüügiks. Hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid seoses kostja poolt kinnistu omandamisega teha teistsuguseid järeldusi ja lugeda kinnistu omandamise alusel ettevõtte üleminek tõendatuks. Äriregistri B-osa kaardil olevate kannete kohaselt kanti Valior Hulgi AS registrisse 31.07.1996 ja 16.08.2000 muudeti äriühingu ärinimi AS-ks Tubakaekspert. 06.10.2001 lõpetati aktsiaselts üldkoosoleku otsusega. Tallinna Linnakohtu 30.12.2002 kohtuotsusega kuulutati välja AS Tubakaekspert pankrot ning Tallinna Linnakohtu 18.11.2004 määrusega lõpetati pankrotimenetlus raugemise tõttu. Hageja oli kohtule esitatud nõudeavaldusest nähtuvalt AS Tubakaekspert pankrotimenetluses võlausaldaja. Pankrotiseaduse 6. peatükist tulenevalt oli pankrotihalduril kohustus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks tegeleda pankrotivara moodustamise küsimustega. Juhul kui pankrotihaldur oleks leidnud, et tegemist oli ettevõtte üleminekuga kostjale, oleks ta esitanud vastavad nõuded. AS Tubakaekspert pankrotihaldur seda teinud ei ole. Ülalmärgitud põhjendustel puudub kostjal kohustus Valior Hulgi AS poolt 08.12.1998 garantiikirjaga võetud kohustuse täitmiseks hageja ees tulenevalt 11.12.1997 Eesti Varakindlustuse AS ja A-Tolliteenuste AS vahel sõlmitud tollimaakleri garantiikindlustuslepingust, Tallinna Tolliinspektuuri 22.02.1999 ettekirjutusest nr 6/349 ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 02.02.2000 otsusest ning hagi tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd ettevõtte üleminek ei ole tõendatud. Hageja poolt hagiavalduses märgitud võlaõigusseaduse ettevõtte üleminekut reguleerivad sätted kohaldamisele ei kuulu, kuna need ei kehtinud väidetava ülevõtmise ajal 2000. aastal. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 19.02.2007 otsuse täies ulatuses ja rahuldada hagi uue otsusega, millega mõista AS-lt Valior AS If Eesti Kindlustus kasuks välja 2 000 000 krooni. Apellant palub jätta menetluskulud AS Valior kanda ning mõista AS-lt Valior AS If Eesti Kindlustus kasuks välja viimase menetluskulud. Apellatsioonkaebuse kohaselt on esimese astme kohus otsuse tegemisel hinnanud vääralt tõendeid, rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ning kohaldanud vääralt materiaalõigust, mis on lõppastmes toonud kaasa ebaõige kohtuotsuse tegemise. Menetlusõiguse normide oluline rikkumine väljendub selles, et maakohus on jätnud tähelepanuta mitmed apellandi väited seoses ettevõtte ülemineku sisustamisega ning ei ole analüüsinud apellandi poolt viidatud Euroopa Kohtu praktika kohaldatavust antud vaidlusele, rikkudes sellega oluliselt TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Samuti ei ole kohus analüüsinud kõiki asjas kogutud tõendeid, jättes seejuures märkimata, miks ta tõendeid ei arvesta. Sellega on maakohus apellandi arvates oluliselt rikkunud TsMS § 442 lg 8. Materiaalõiguse väär kohaldamine väljendub asjaolus, et Harju Maakohus on vääralt

tõlgendanud asjas kohaldamisele kuuluvate õigusnormide (ÄS § 5 lg 2) sisu ja ulatust. Maakohus jättis hagi rahuldamata, kuna leidis, et ettevõte (sealhulgas Valior Hulgi AS ettevõttega seotud kohustused) ei ole tervikuna kostjale üle läinud. Apellant on seisukohal, et kuigi Valior Hulgi AS ei lõpetanud alkohoolsete jookide distributsiooni päevapealt ja andis vastava ettevõtte kostjale üle osade kaupa, tuleb võlausaldajate õiguste kuritarvitamise vältimiseks hinnata ettevõtte üleminekut terviklikult. Kohtule esitatud tõendite kogumiga (Valior Hulgi AS ja AS Valior 2000. a. majandusaasta aruanded, äriregistri väljavõtted ärinime muutmise kohta, Maksu- ja Tolliameti poolt koostatud töötajate nimekirjad, rendilepingud, kaubamärgiregistreeringud, kauplemisload, alkoholi hulgimüügi tegevusload, kinnistusregistri väljavõte Tartus Lembitu 8 asuva hulgilao omandamise kohta kostja poolt, kommertspandi leping) on tõendatud, et Valior Hulgi AS andis alkohoolsete jookide distributsiooni kui ettevõtte organisatsiooniliselt iseseisva osa AS-le Valior üle 2000. a. suvel. Koos ettevõttega läks kostjale üle ka kohustus täita hagejale antud garantii, mistõttu hagi oleks tulnud rahuldada. Käesolevas vaidluses tuleb ÄS § 5 lg 2 tõlgendada laiendavalt. Kohus ei tohi lähtuda üksnes ÄS § 5 lg-s 2 sätestatud mõiste „ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste omandi või valduse tervikuna üleminek“ grammatilisest tähendusest, vaid peab Euroopa Kohtu poolt antud juhtnööridest lähtuvalt hindama, kas on üle läinud selline õiguste ja kohustuste kogum, mille kaudu on võimalik jätkata identset majandustegevust. Esimese astme kohus nõustus kaevatavas otsuses hageja seisukohaga, et alkohoolsete jookide distributsioon moodustas Valior Hulgi AS ja moodustab kostja ettevõtte organisatsiooniliselt iseseisva osa ÄS § 5 lg 1 tähenduses. Valior Hulgi AS aktsionäride 01.06.2000 üldkoosolek võttis vastu otsuse lõpetada alkohoolsete jookide distributsioon. Vastav ettevõte anti järk-järgult üle kostjale. Hageja on seisukohal, et arvesse tuleb võtta ka ettevõttele kuuluvate õiguste ja kohustuste võõrandamist kolmandate isikute kaudu, kelle üle ettevõtja omab kontrolli (antud juhul Valior Tolliteenuste AS). Hageja kirjeldas hagiavalduses põhjalikult, kuidas kostjale läks üle Tallinnas asuva hulgilao rendileping ja Tartus asuva hulgilao omand, kuidas kostja võttis üle Valior Hulgi AS töötajad ja kliendid ning omandas identseks majandustegevuseks vajalikud alkoholi hulgimüügi tegevusload ja kauplemisload vahetult Valior Hulgi AS poolt nende omamisele järgneval perioodil. Samuti muutis AS Valior (endine AS Foodimpex-Marketing) oma ärinime võimalikult sarnaseks Valior Hulgi AS-ga, et anda märku ettevõtte ülevõtmisest. Siinkohal ei oma hageja arvates tähendust, et kaubamärk „VALIOR“ kuulus alates 1995. a. kostjale, vaid oluline on, et kostja lubas kaubamärki alkohoolsete jookide distributsiooniks kasutada Valior Hulgi AS-l ja pärast ettevõtte üleminekut hakkas kaubamärki samal tegevusalal ise kasutama. Euroopa Kohus on asunud mitmetes lahendites seisukohale, et ettevõttena on käsitletav ka äriühingu poolt garanteeritav teenus, mis antakse üle teisele äriühingule, ning vastupidi, s. t kui äriühing otsustab pärast teenuse üleandmist ise seda funktsiooni täitma hakata (Euroopa Kohtu ühendatud kohtuasjad C-127/96, C-229/96 ja C-74/97). Hageja jääb esimese astme kohtumenetluses esile toodud seisukohtade ja esitatud tõendite juurde ka apellatsioonkaebuses ning analüüsib veel kord ettevõtte ülemineku kriteeriume, mis tulenevad Euroopa Kohtu praktikast. Hageja esitas maakohtule Euroopa Kohtu praktika arvestamise vajaduse põhjendused, kuid maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hageja väiteid ja tõendeid Euroopa Kohtu praktika valguses käsitlenud, jättes seejuures põhjendamata, miks kohus ei pea Euroopa Kohtu praktikat antud vaidluse lahendamisel asjakohaseks. Ettevõtte organisatsiooniliselt iseseisva osa ehk majandusüksuse ülemineku eeldusi on Euroopa Kohus täpsustanud lahendis C-175/99 (Didier Mayeur v Association Promotion de l'information

messine (APIM); EKL 2000 lk I-07755), mille kohaselt peab olema üle läinud stabiilne majandusüksus, sõltumata selle õiguslikust staatusest või finantseerimise allikast. Majandusüksuse identsuse peamiseks indikaatoriks on see, kas majandusüksus uue omaniku alluvuses jätkab või hiljem taasalustab varasemaga sama või sarnast tegevust, olenemata sellest, kas tegemist on põhi- või kõrvaltegevusega. Kohtuasjas Spijkers 24/85 (Jozef Maria Antonius Spijkers v Gebroeders Benedik Abattoir CV et Alfred Benedik en Zonen BV; EKL 1986, lk 01119) tehtud otsuses on Euroopa Kohus välja toonud ettevõtte ülemineku kriteeriumid, milleks on: muutus ettevõtjas; identne majandusüksus; kinnis- või vallasvara üleminek; töötajate üleminek; klientide üleminek; tegevuse sarnasus enne ja pärast üleminekut; tegevuse peatumise aja pikkus. Apellant leiab oma analüüsis (mille ta esitas juba hagejana Harju Maakohtule, kuid millele kohus tähelepanu ei pööranud), et Valior Hulgi AS alkohoolsete jookide distributsiooni ettevõtte üleandmine AS-le Valior vastab kõigile eelloetletud kriteeriumidele ning on kinnitatud hageja poolt maakohtule esitatud tõenditega. Apellant rõhutab, et Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt (Euroopa Kohtu otsused kohtuasjades nr 324/86, nr 287/86, nr C-29/91 ja Euroopa esimese astme kohtu otsus kohtuasjas nr T-177/94) ei ole ettevõtte üleminekuks vaja lepingulist alust ehk konkreetselt ettevõtte üleandmise kohta sõlmitud kirjalikke lepinguid. Kostja on vastuses hagile omaks võtnud, et AS Valior loobus Valior Hulgi AS vahendusteenusest ning sõlmis otselepingud jaemüüjatega. AS Valior 2000. a. majandusaasta aruandest nähtuvalt toimus alkoholi distributsiooni ülevõtmine 2000. a. augustis. See tähendab, et üle läks identne majandusüksus ning kostja hakkas tegelema sellise majandustegevusega, mis enne oli Valior Hulgi AS põhitegevuseks (kostja maaletoodud alkoholi edasimüük). Kooskõlas ettevõtte üleminekuga vahetasid mõlemad nimetatud äriühingud ärinimesid. Kostja võttis üle kauplemisload, tegevusload ja alkoholi hulgimüügi teostamiseks vajaliku Valior Hulgi AS vara, s. t hulgilaod Tallinnas ja Tartus. Sealhulgas laohoone Tallinnas Uus-Sadama 19/12 võttis kostja üle tema kontrolli all oleva äriühingu Valior Tolliteenuste AS kaudu, mille aktsiad ta Valior Hulgi AS-lt omandas. Asjaolu, et kolmanda isiku kaudu on võimalik õigusi ja kohustusi omandada, on maakohus alusetult jätnud arvestamata. Samuti on maakohtu väide, et Tartus Lembitu 8 asuvat kinnistut kostja majandustegevuses ei kasutanud, vastuolus AS Valior 2000. a. majandusaasta aruande lisaga 7. Toimikus oleva majandusaasta aruande lisa 7 kohaselt omandati kinnistu seoses kauba jaotamise ülevõtmisega Valior Hulgi AS-lt. Apellant tugineb töötajate ülevõtmise tõendamisel jätkuvalt esimese astme kohtus tõendina esitatud Maksu- ja Tolliameti nimekirjale, mille kohaselt 21 Valior Hulgi AS endist töötajat asus valdavalt 2000. a. septembrist oktoobrini, kuid hiljemalt 01.12.2000 tööle AS-s Valior ja hakkas sealt maksustatavat tulu saama. Apellant rõhutab, et nimetatud isikud moodustasid enamuse Valior Hulgi AS töötajatest. Harju Maakohus ei ole hageja väiteid töötajate ülemineku kohta analüüsinud ega hageja viidatud Maksu- ja Tolliameti poolt koostatud tõendit otsuse tegemisel arvestanud, jättes seejuures põhjendamata, miks ta nimetatud tõendit ei arvesta. Sellega on maakohus oluliselt rikkunud TsMS § 442 lg 8. Seonduvalt ettevõtte tegevuse peatumise aja pikkusega märgib apellant, et Valior Hulgi AS poolt alkoholi distributsiooni lõpetamise ja AS Valior poolt vastava tegevuse ülevõtmise vahele ei jäänud mingisugust ajavahemikku või oli tegevuse peatumise aeg äärmiselt lühike. Pärast Valior Hulgi AS aktsionäride 01.06.2000 otsust lõpetada alkoholi distributsioon võttis teatud aja Valior Hulgi AS kaubavarude likvideerimine ja tubakakaubanduseks mittevajalike põhivarade realiseerimine. AS Valior on 2000. a. majandusaruandes kinnitanud, et alkoholi distributsiooniga seotud tegevus võeti üle 2000. a. augustis, mistõttu viidatud tegevus ei saanud mõistlikult võttes olla vahepeal peatunud.

Vastuväited apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja kaevatava kohtuotsuse muutmata. Vastustaja palub jätta menetluskulud apellandi kanda. Vastustaja jääb vastuses apellatsioonkaebusele esimese astme kohtus kostjana esitatud vastuväidete juurde. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, tutvunud toimiku materjalidega ning ära kuulanud menetlusosaliste esindajate seisukohad, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõigusnormi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõigusnormi rikkumist, seda ka tõendite hindamise osas. Maakohtu otsus on TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt põhjendatud ning lõppjäreldus põhineb analüüsitud tõenditel, kuid kolleegium peab vajalikuks otsuse põhjendavat osa täiendada. Otsuses on põhjendatud, miks Valior Hulgi AS-i/ hilisema ärinimega AS Tubakaekspert/ ettevõtte üleminek AS-le Valior ei ole tõendatud. Seejuures on maakohus andnud hinnangu hageja väidetele, sealhulgas ka rendilepingule, äriühingute majandustegevusele, majandusaruandele, alkohoolsete jookide distributsioonile, Valior Hulgi AS-i/ hilisema ärinimega AS Tubakaekspert/ ja AS-i Valior juhatuse ja nõukogu liikmete kattuvusele. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga ning tulenevalt TsMS § 654 lg- st 6 ei korda otsuses olevaid põhjendusi. Väidetaval ettevõtte ülemineku perioodil Eesti Vabariik ei olnud Euroopa Liidu liikmesriik ning maakohus on põhjendatult ettevõtte ülemineku asjaolude hindamisel juhindunud siseriiklikust õigusest äriseadustiku paragrahvi 5 näol. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et antud tsiviilasjas ei ole tõendamist leidnud äriseadustiku paragrahvi 5 lg 1 ja 2 mõttes ettevõtte üleminek. Kolleegium ei tuvastanud, et maakohus oleks antud õigusnormi tõlgendanud kitsendavalt Kolleegium leiab, et otsuses olev seisukoht, et ettevõttega seotud kohustused saavad üle minna siis, kui läheb üle ettevõtte omand või valdus tervikuna, on eksitav. Ettevõtte üleminek on võimalik ka selle olulise osa õiguste ja kohustuste ülemineku korral. Kohus asus seisukohale, et ettevõttena on määratletav kostja poolt maaletoodud alkohoolsete jookide distributsioon kui eraldiseisev õiguste ja kohustuste kogum. Kolleegium leiab, et mõiste“ distributsioon“ viitab teatud laadi faktilisele tegevusele1, kuid ettevõtte koosseisu kuuluvad õigused ja kohustused tuleks täpsemalt määratleda. Asjaolu, et maakohus ei ole otsuses andnud hinnangut hageja poolt viidatud Euroopa Kohtu praktikale, ei anna alust otsuse tühistamiseks. Kolleegium nõustub apellandiga, et õigusliku vaidluse tekkimise korral tuleks vaadata ka Euroopa Kohtu praktikat, kuid hageja poolt viidatud eelnimetatud kohtu lahendid ei võimalda teha teistsugust otsust, kui on seda maakohus siseriikliku õiguse alusel teinud. Kolleegium leiab, et ükski apellandi väide ei võimalda teha teistsugust otsust. Asjaolu, et apellant ei ole nõus maakohtu järeldusega, ei tähenda, et otsus on ebaõige.

Eduard Vääri; Richard Kleis, Johannnes Silvet “ Võõrsõnade leksikon“ Kirjastus Valgus,2006 lk. 211. Võõrsõnade leksikoni kohaselt mõiste“ distributsioon/ ld distributio/ tähendab jaotamine, jaotus, väljajagamine; levitamine; turustus.

Vastustaja on põhjendatult juhtinud tähelepanu, et AS Tubakaekspert majandusüksus, alkohoolsete jookide jae- ja hulgikaubandus, ei läinud vastustajale üle. AS Tubakaekspert oli AS Valior poolt maale toodud kaupade edasimüüja, kes osutas vahendus- ja laoteenust paljudele klientidele, sealhulgas ka vastustajale. AS Valior loobus Valior Hulgi AS-i vahendusteenusest ning sõlmis otselepinguid jaemüüjatega. Kolleegium nõustub vastustajaga, et toimiku materjalidest ei ilmne, et AS Valior oleks osutanud enne või pärast AS-i Tubakaekspert tegevuse likvideerimist viimase klientidele vahendus- või laoteenust. Apellandi väide on õige, et ettevõtte ülemineku kriteeriumiks on muutus ettevõtjas, identne majandusüksus, kinnis- või vallasvara üleminek, töötajate üleminek, klientide üleminek, tegevuse sarnasus enne ja pärast üleminekut ja ka tegevuse peatumise aja pikkus. Selle väitega nõustub ka vastustaja, kuid ta on juhtinud põhjendatult apellandi tähelepanu sellele, et antud vaidluses ei ole tõendatud ettevõtte ülemineku eelduste olemasolu. AS Valior ei ole üle võtnud töölepinguid, ei ole toimunud vara üleminekut. Kohus on võtnud seisukoha Valior Tolliteenuste AS-le kuulunud kinnistu omandamise kohta Tartus ning on põhjendanud, miks ei tõenda eeltoodud kinnistu omandamine ettevõtte üleminekut hageja poolt. Kolleegium nõustub antud seisukohaga. Asjaolu, et AS Valior võttis tõepoolest tööle osa AS-i Tubakaekspert endistest töötajatest, vastab tõele, kuid sellest ei piisa järelduse tegemiseks, et tegemist oli ettevõtte üleminekuga. Kolleegium nõustub vastustajaga, et kriteeriumi „muutus ettevõtjas“ tuleb tõendada, kuid apellant antud asjaolu olemaolu ei suutnud tõendada. Vastustaja seisukoht on õige, et tegevuse peatumise aja pikkus omab tähendust ettevõtte ülevõtmise kriteeriumide täitmise tõendamisel, mis aga tõendamist ei leidnud. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et ettevõtte üleminekuks ei ole tingimata vaja lepingulist alust. Kuna ettevõte on käsitatav õiguste ja kohustuste kogumina, tuleb ettevõtte üleandmise kindlakstegemiseks tuvastada kõigi või olulise osa ettevõtte moodustanud õiguste ja kohustuste üleminek. Seejuures tuleb iga õigus ja kohustus üle anda vastavalt seda liiki õiguse/kohustuse üleminekut reguleerivatele sätetele. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et AS-i Tubakaekspert pankrotimenetluses esitas hageja võlausaldajana nõude tunnustamise avalduse. AS Tubakaekspert pankrotimenetlus lõppes raugemise tõttu. Kui pankrotihaldur oleks AS Tubakaekspert pankrotimenetluses tuvastanud ettevõtte üleminekut, siis oleks see tagasivõitmise aluseks. Toimikust ei ilmne, et pankrotihaldur oleks sellist asjaolu tuvastanud ning toimikust ei nähtu, et hageja oleks vaidlustanud pankrotimenetluse lõpetamist raugemise tõttu. Seega apellatsioonkaebuses toodud väited ei võimalda selle rahuldamist. Menetluskulude jaotamine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse kohtukulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul senikehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. Kehtinud TsMS § 60 lg 1 järgi kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 punkti 1 järgi õigusabikulu mõistetakse välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses, kuid hinnaga hagi puhul on selleks piirsummaks 5% hagi rahuldatud osalt, mis antud nõude puhul moodustab 100 000 krooni.

Vastustaja taotleb apellandilt apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude väljamõistmist summas 26 314 krooni. Kolleegium, võttes arvesse antud tsiviilasja keerukust, vastustaja esindaja kirjaliku vastuse põhjalikkust ning asjaolu, et maakohtu poolt on väljamõistetud õigusabi eest 50 000 krooni, peab vajalikuks ja põhjendatud õigusabikulu suuruseks apellatsioonimenetluses 20 000 krooni. Apellandi kohtukulud tuleb jätta tema enda kanda.

Kai Kullerkupp

Mare Merimaa

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.