Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Tolliameti Tolliinspektuur esitas 22.02.1999 kindlustusele ettekirjutuse AS-i tollivõla 5 820 126 krooni tasumiseks. Hageja täitis Tallinna Ringkonnakohtu otsusest tuleneva ettekirjutuse ja tasus AS-i tollivõla 5 820 126 krooni. Nimetatud summas esitas hageja nõude AS-i pankrotimenetluses, nõue jäi rahuldamata vara puudumise tõttu. Pankrotimenetlus lõpetati raugemisega. 08.12.1998 garantiikirjaga kohustus AS (hilisem ärinimi AS ) kindlustushüvitise AS-i eest tagasi maksma 7 päeva jooksul nõude esitamisest. Nõue esitati AS- le 27.06.2000. AS kohustust ei täitnud. Hageja esitas AS suhtes kohtusse pankrotiavalduse. Hageja nõuet pankrotimenetluses tunnustati, kuid see jäi pankrotivara vähesuse tõttu rahuldamata. AS kustutati registrist 16.12.2004. AS andis ettevõtte üle kostjale. AS oli kostja maaletoodud kaupade, eelkõige alkoholi edasimüüja. 2000 majandusaasta aruande kohaselt oli kaubamüügikäive 50,4 milj krooni, sellest alkoholimüük 48,2 milj krooni. Alkoholikäive moodustas kaubakäibest 95,5% ja tubakas ainult 0,4%. 2000 majandusaasta aruandes kinnitas kostja ise, et augustist 2000 loobus ta edasimüügil kasutamast teeneid ning tegeleb kauba müügi ja distributsiooniga kohalikul turul iseseisvalt. Mõlemal äriühingul olid samad omanikud, juhatuse liikmed ja nõukogu liikmed. AS-i õigused ja kohustused, st ettevõte otsustati üle viia AS-le pärast seda, kui selgus, et tuleb täita 08.12.1998 garantiikirja alusel võetud kohustus hageja ees. Kostja varasem ärinimi oli F-M. Nimi muudeti nime sarnaseks, et lihtsustada klientide ülevõtmist. Samal ajal muudeti ärinimi T. ÄS § 5 lg 1, 3 , 4 ja VÕS § 180-185 alusel taotleb hageja kostjalt välja mõista 2 000 000 krooni. Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist ja kohtukuludena kostjalt hageja kasuks riigilõivu väljamõistmist 76 000 krooni suuruses ja õigusabi eest 114 243,66 krooni väljamõistmist. AS-l on kaks peamist tegevusvaldkonda, mis on üksteisest selgelt eristatavad: alkohoolsete jookide maaletoomine ja alkohoolsete jookide distributsioon. Hageja on seisukohal, et AS-i poolt maaletoodud alkohoolsete jookide distributsioon moodustab ettevõtte organisatsiooniliselt iseseisva osa. Hageja eeltoodud väide lähtub eeldusest, et ettevõte (antud juhul selle organisatsiooniliselt iseseisev osa) on defineeritud läbi AS-i , mitte aga läbi AS-i . Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus AS andis algselt oma maaletoodud kauba distributsiooni kui ettevõtte eraldiseisva osa üle teisele äriühingule – AS-le , ostes vastavat teenust sisse, ning hiljem, AS makseraskuste ilmnemisel, mis viisid äriühingu likvideerimiseni, võttis enda poolt algselt teisele äriühingule üle antud õiguste ja kohustuste kogumi tagasi. AS-i poolt aastani 2000 kasutatud kaubamärk „” on alates 1995. a registreeritud hageja nimel. See viitab AS ja AS kooskõlastatud tegevusele AS-i poolt maaletoodud kauba turustamisel. Eeltoodu annab hagejale põhjust arvata, et tegelikkuses tegeles AS üksnes AS-i poolt maaletoodud kauba distributsiooniga, olles sisuliselt nö AS-i müügiosakond. Asjassepuutumatud on kostja viited sellele, et AS osutas ka laoteenuseid, kuna AS on läbi aastate märkinud oma põhitegevusalana alkohoolsete jookide ja spordijookide müüki. Varasemalt AS-i poolt läbiviidud tegevust, s.t AS-i maaletoodud alkoholi distributsiooni, korraldab alates 2000 AS . Identse majandusüksuse üleminekut ning sarnase tegevuse jätkamist kinnitavad hageja hinnangul eelkõige alljärgnevad asjaolud:

2000. a juulis toimus nii hageja kui AS-i ärinime vahetus. AS-st sai AS ning AS-st F-M AS (registriandmete väljatrükid toimikus). Sellise ärimine vahetuse ilmseks põhjuseks oli ärinime sarnasus ärinimega . Ärinime vahetamise eesmärgiks oli lihtsustada AS-i klientide, s.t. AS-i õiguste ja kohustuste, ülevõtmist. Tallinna Kesklinna Valitsus on väljastanud AS-le kauplemisloa aadressil XXX perioodiks 16.09.1999 – 16.09.2000. AS-le on samal aadressil väljastatud kauplemisluba vahetult järgnevateks perioodideks, seejuures alates perioodist 08.09.2000 ehk ajal, mil AS lõpetas alkohoolsete jookide distributsiooniga tegelemise. AS-le väljastati 1999. a alkoholi müügi tegevusluba laost aadressil Tallinn, XXXning Tartu, XXX. AS-le anti 31. juulil 2000. a tegevusluba alkoholi müügiks laost aadressil XXX. AS-le anti tegevusluba alkoholi müügiks samal aadressil alates perioodist, mil AS oli lõpetanud AS-i alkoholi distributsiooniga tegelemise. Hageja on ettevõtte määratlemist käsitleva osa all selgitanud, et AS-i poolt maaletoodud alkoholi distributsioon oli AS-i põhitegevus. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et AS korraldas ka teiste maaletoojate kaupade turustamist, ning asjassepuutumatud on kostja viited AS-i poolt laoteenuste osutamise kohta, kuivõrd ka need väited ei ole tõendatud ning igal juhul saab AS-i majandusaasta aruannetes esitatud käibenumbrite põhjal öelda, et juhul, kui laoteenuseid osutati, oli tegemist vähetähtsa kõrvaltegevusega. Siinjuures on samuti oluline märkida, et sigarikaubandus kui eraldiseseisev tegevusala lisandus AS-i

(AS )

tegevusaladesse alles 2000. 2000 mais omandas AS AS-lt 100% AS aktsiad. Seejuures väärib märkimist, et AS 2000. a majandusaasta aruande lisa 3 kohaselt müüdi 100% aktsiad AS-le hinnaga 20 000 krooni, samas kui AS aktsiakapital oli 400 000 krooni. Järelikult omandas AS läbi oma 100%-lise osaluse AS-s tegelikkuses rendilepingu jätkamise õiguse aadressil XXXning saab öelda, et AS rendileping läks üle AS-le . Aadressil XXX asus varem AS ladu. Seda võib järeldada AS-le 27.12.1999 väljastatud alkoholi müügi tegevusloast. Oma 2000. majandusaasta aruandes kinnitab aga AS , et aadressil XXX asub tema kaubaladu. Seda võib järeldada ka AS-le 31.07.2000 välja antud alkoholi müügi tegevusloast. Seega on AS-i enda poolt kinnitamist leidnud, et AS-le läks üle XXX asuva kaubalao valdus, mida varasemalt kasutas AS . Lisaks on AS 17.08.2000 omandanud varem AS-le kuulunud laohoone Tartus, XXX. Maksu- ja Tolliameti poolt hageja taotlusel koostatud AS-i ja AS-i (AS ) töötajate nimekirjadest nähtub, et 21 isikut, kes said maksustavat tulu AS-st , on hiljemalt 1. detsembril 2000, s.o vahetult ettevõtte ülemineku järgselt, asunud töösuhtesse AS-ga ning saanud viimaselt ka maksustatavat tulu. Nimetatud isikud moodustasid enamuse AS-i töötajatest. Kõik nimetatud isikud töötasid Maksu- ja Tolliameti tõendi kohaselt 2000 augustis-septembris AS-s . AS on oma 2000 majandusaasta aruandes kinnitanud, et kauba distributsiooni ülevõtmine toimus 2000 augustis. Hagejal on põhjust arvata, et AS-i juurde tulnud töötajad on samad isikud, kes tegelesid AS-i maaltoodud alkoholi distributsiooniga enne selle tegevuse reorganiseerimist AS-s . Sarnaselt vara üleminekut puudutava punkti all, kus hageja on näidanud, kuidas kostja on tegelikkuses läbi kolmanda isiku AS-i vara üle võtnud, tuleb ka töötajate ülevõtmise hindamisel lähtuda mitte üksnes rangelt konkreetsete töölepingute ülevõtmise tõendatusest, vaid hinnata asjas kogutud tõendeid nende koostoimes. Otsus lõpetada alkohoolsete jookide distributsioon võeti kostja vastusele lisatud AS aktsionäride üldkoosoleku otsuse kohaselt vastu 1. juunil 2000. a. AS on oma 2000 majandusaasta aruandes kinnitanud, et alkoholi distributsiooni korraldamine võeti üle 2000 augustis. Hageja on seisukohal, et tõendatud on ettevõtte üleminek AS-lt AS-le 2000 suvel. Ettevõtte üleminekuga läksid AS-le üle ka AS-i kogu senise tegevusega seonduvad õigused ja kohustused, sh kohustus täita hagejale antud garantii. Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista. Vaidlus puudub selles, et AS oli AS-i poolt maale toodud kaupade edasimüüja. Kostja kasutas teatud perioodil AS-i poolt osutatud vahendusteenust ja laoteenust. AS vahendas mitte ainult kostja vaid ka paljude teiste maaletoojate poolt otsuselepingute alusel tootjatelt tarnitud toodangu turustamist jaemüügivõrku ja osutas lao- ja jaotusteenust paljudele maaletoojatele. Ettevõtte omandamisena ei ole hinnatav asjaolu, et kostja loobus AS vahendusteenusest ja sõlmis otselepingud jaemüüjatega. Kostja ei osutanud varem ega asunud seda pärast AS-i tegevuse likvideerimist osutama vahendusteenust ega laoteenust AS-i senistele klientidele. AS-i tegevuse ümberkorraldamise ja vahendustegevuse lõpetamise otsus tehti juhtorganite poolt juba 2000 alguses, ka osa töötajaid koondati juba 2000 I kvartalis. Tegevuse lõpetamine tulenes 1999 ja 2000 ebarahuldavast majandustegevusest ja perspektiivitust vahendustegevusest. AS-i vahendustegevuse lõpetamise protsess algas palju varem kui hageja oma nõude esitas. AS rentis laohoonet XXX AS-lt . Rentniku õigused ja kohustused anti üle AS-le. Kaupade maaletooja poolt vahendaja teenuse kasutamise lõpetamine ja oma kaupade müügikanalite ümberkorraldamine ei ole hinnatav ettevõtte ülevõtmisena. Nime muutmisega soovis kostja ühendada ärinime tema poolt juba aastaid kasutatud ja õiguskaitse saanud kaubamärgi. Pankrotimenetluses pankrotihaldur ei tuvastanud ettevõtte üleminekut ega ka pankrotikuriteo toimepanemist. Kohtuistungil taotles kostja hagi rahuldamata jätmist ja õigusabi eest 75 791,40 krooni väljamõistmist kostjalt hageja kasuks. Kostja kasutas AS-i poolt osutatud lao-ja vahendusteenust, AS müüs edasi kostja poolt maale toodud kaupu. Vahendustegevusest loobumine ja otselepingute sõlmimine jaemüüjatega ei ole hinnatav ettevõtte ülevõtmisena. Kaubamärki kasutas kostja 1993-st (registreeritud 19.12.1995, taotlus esitatud 19.04.1993) olenemata kostja ärinimest. Kostja ärinime muutmine ei tulenenud AS-i likvideerimisest, vaid soovist ühendada ärinimi kostja poolt aastaid kasutatud kaubamärgiga. AS-i tegevuse ümberkorraldamine ja vahendustegevuse lõpetamine otsustati juba 2000 alguses ja osa töötajaid koondati juba 2000 I kvartalis. AS-i tegevuse lõpetamine tulenes 1999 ja 2000 ebarahuldavast majandustegevusest ja perspektiivitust vahendustegevusest, mille tulemusena äriühing oli praktiliselt rahatu. Likvideerija hinnanul algasid likvideerimisaruande kohaselt probleemid 1998, mil omanikud otsustasid tegevjuhtimisest taanduda, andes selle üle palgatööjõule. Võeti vastu rida ebaadekvaatseid otsuseid likvideerija hinnangul. Hageja poolt esitatud tõendid ei tõenda ettevõtte üleminekut. 27.11.1998 kommertspandi pandisumma suurendamise lepinguga olid tagatud AS-i nõuded viie erineva äriühingu, mitte ainult kostja vastu. Kauplemisluba, mis on vajalik jaemüügiga tegelemiseks, vajas kostja pärast seda, kui hakkas ise enda poolt maaletoodud kaupu müüma. Ainsa varana omandas kostja AS-lt Tartus asuva kinnistu, kuid ei kasutanud seda igapäevases majandustegevuses. Kostjal ei ole olnud Tartus filiaali ega tegevusluba alkoholi müügiks ja laoteenuse osutamiseks. Töötajate nimekiri iseenesest ei tõenda ettevõtte üleminekut. Töölepinguid üle ei võetud. Asjaolu, et sama isik töötas varem ühes ja seejärel teises äriühingus, et tõenda ettevõtte (majandusüksuse) üleminekut. Hageja poolt nimetatud isikud asusid kostja juurde tööle erinevatel aegadel septembrist 2000 jaanuarini 2001 ja mitte samas ametis.

Hageja on ekslikult samastanud ettevõtte ülevõtmise sama tegevusega tegelemisega. Kostja alkoholi müüjana ei saa majandus- ja äritegevust arendada ilma enda poolt maaletoodud kaupade teatud ajaks ladustamiseta ja edasimüümiseta. Kostja ei ole omandanud AS-i tegevuseks olnud vara, ei ole asunud osutama kolmandatele isikutele (AS-i endistele klientidele) lao- või vahendusteenust alkoholitoodete turustamiseks. Ettevõtte üleminek on tõendamata ja hageja väited paljasõnalised. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avalduste ja tõenditega ning ärakuulanud poolte esindajad, leiab , et hagi tuleb jätta rahuldamata. 2000 kehtinud äriseadustiku ÄS § 5 lg 1 kohaselt koosneb ettevõte asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. Ettevõtte üleminekut sätestab sama paragrahvi lg 2, mille kohaselt ettevõttesse või selle organisatsiooniliselt iseseisvasse osasse kuuluvate asjade ja õiguste omandi või valduse tervikuna üleminekul lähevad omandajale või valduse saajale üle kõik ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga seotud kohustused. Ettevõtte või selle osa omandi või valduse üleminekul lähevad sellega seotud õigused üle omandajale või valduse saajale vastavalt nendevahelisele kokkuleppele. Seega saavad ettevõttega seotud kohustused üle minna, kui üle läheb ettevõtte omand või valdus tervikuna. Ettevõtte üleminek on õigusjärgluse üks vorm, kus vahetub ettevõtte moodustavate õiguste ja kohustuste omanik. Esitatud tõendid ei kinnita ÄS § 5 lõikes 1 sätestatud tingimuse täitmist, mille kohaselt ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga seotud kohustused üleminekuks on nõutav ettevõttesse või selle organisatsiooniliselt iseseisvasse osasse kuuluvate asjade ja õiguste omandi või valduse tervikuna üleminek. Antud juhul on ettevõttena määratletav kostja poolt maaletoodud alkohoolsete jookide distributsioon kui eraldiseisev õiguste ja kohustuste kogum. AS-i 2000 majandusaasta aruande (tl 33-44) kohaselt vähendati 2000 jooksul kaubandusliku tegevuse mahtu ja püsikulusid majandustegevuse kahjumlikkuse tõttu 1999, lõpetati I poolaastal Tartu filiaali tegevus ja müük väikeklientidele, vabastati suurem osa töötajatest, keskenduti sigarite müügile ja üksikutele suurematele alkoholi vahendustehingutele, otsustati selts reorganiseerida osaühinguks ja vähendada osakapitali. Kostja 2000 majandusaasta aruandes (tl 45-59) märgitu kohaselt loobus kostja alates 2000 augustist kasutamast kauba edasimüügil teeneid ning tegeleb kauba müügi ja distributsiooniga kohalikul turul iseseisvalt. Likvideerimisaruanne ja 2000 majandusaasta aruanne tõendavad kostja väiteid äriühingu likvideerimisprotsessi algatamisest ja tegevuse lõpetamisest ja selle põhjustest, mitte hageja väiteid ettevõtte ülevõtmisest kostja poolt. 2000 juulis muudeti AS-i ärinimi AS-ks ja AS-i F-M ärinimi AS-ks . Usutav ei ole hageja väide, et seda tehti klientide ülevõtmise lihtsustamiseks. Kaubamärk registreeriti kostja nimele juba 1995, mistõttu ei saa kostja ärinime muutmisest teha hageja poolt väidetud järeldust, et see tõendab ettevõtte ülevõtmist. Kostja vastuväide, et ärinime muutmine tulenes soovist ühendada ärinimi aastaid kasutatud kaubamärgiga, on usutav. Erandlik ei ole kaubamärgi kasutamine äriühingute ärinimes. Juhatuse ja nõukogu liikmete kattuvusest ei saa järeldada ettevõtte üleminekut. Seadus ei keela isiku kuulumist mitme äriühingu juhatusse või nõukokku. Ka kontaktandmete kokkulangevus iseenesest ei tõenda ettevõtte üleminekut. Kontaktandmed avaldatakse kolmandate isikute jaoks kontakti saamise eesmärgil. Juhul, kui äriühingu juhatuse ja

nõukogu liikmed tegutsevad mitmes äriühingus, on mõistetav avalikustatud kontaktandmete kokkulangevus. Erinevate äriühingute puhul erinevate kontaktandmete olemasolu korral oleks raskendatud ühenduse saamine. Õige on kostja väide, mille kohaselt 27.11.1998 kommertspandi pandisumma suurendamise lepinguga (tl 147-148) olid tagatud AS-i nõuded viie erineva äriühingu, mitte ainult kostja vastu. Leping sõlmiti ligi 2 aastat enne kostja poolt väidetud ettevõtte üleminekut. Nimetatust tulenevalt ei tõenda ka märgitud leping ettevõtte üleminekut. Kehtinud Vabariigi Valitsuse 4.04.1995.a. määrusega nr. 165 kinnitatud „Kaupluse töö üldeeskirja” p 7 kohaselt on jae- ja väike müügiga tegelemiseks vajalik kauplemisluba, mille annab kohalik omavalitsus. Kuna pärast AS-i poolt kostja poolt maaletoodud kauba müügiga tegelemise lõpetamist hakkas jaemüügiga tegelema kostja ise, vajas ta kauplemisluba. Sellest tulenevalt ei tõenda hageja poolt esitatud Tallinna Kesklinna Valitsuse 11.10.2006 kiri nr XXX (tl 149) ning AS-le ja kostjale väljastatud tegevusload (tl 150-151) samuti ettevõtte üleminekut. AS-i Tallinna Sadam ja AS-i 17.11.1997 rendilepingust (p 1.2) nähtuvalt rentis AS XXXXXX laohoone pinda 1230 m2 (tl 176). 24.07.2000 kokkuleppega (tl 177) loovutas AS rentniku õigused ja kandis üle rentniku kohustused AS-le. AS-i ja AS-i 22.04.1998 rendilepingust (p 1.2) nähtuvalt rentis Kaubasadama territooriumil paiknevas laohoones laohoone nr XXX pindalaga 1668 m2 ning lahtise laoplatsi pindalaga 5000 m2 (tl 178). 31.07.2000 kokkuleppega (tl 179) loovutas AS rentniku õigused ja kandis üle rentniku kohustused AS-le. 01.08.2000 AS ja kostja vahel sõlmitud allrendilepingust (tl 212) nähtuvalt rentis kostja Tallinnas, XXX laohoone nr XXX osa pindalaga 586 m2 ja laoplatsi pindalaga 600 m2. Rendilepingutest järeldub, et kostja allrentis vaid väikeses osas laopinda, mida AS oli varem kasutanud. Seetõttu ei tõenda ka esitatud rendilepingud ettevõtte üleminekut. Kostja poolt AS-ile kuulunud kinnistu omandamine Tartus ei tõenda ettevõtte üleminekut. Kostja väidab, et ta seda igapäevases majandustegevuses ei kasutanud ja tal puudus Tartus filiaal ja tegevusluba alkoholi müügiks. Hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid seoses kostja poolt kinnistu omandamisega teha teistsuguseid järeldusi ja lugeda kinnistu omandamise alusel ettevõtte ülemineku tõendatuks. Äriregistri B-osa kaardil olevate kannete kohaselt kanti AS registrisse 31.07.1996 ja 16.08.2000 muudeti äriühingu ärinimi AS-ks . 06.10.2001 lõpetati aktsiaselts üldkoosoleku otsusega. Tallinna Linnakohtu 30.12.2002 kohtuotsusega kuulutati välja AS pankrot ning Tallinna Linnakohtu 18.11.2004 määrusega lõpetati pankrotimenetlus raugemise tõttu. Hageja oli AS-i pankrotimenetluses võlausaldaja kohtule esitatud nõudeavalduse (tl 30-32) kohaselt. Pankrotiseaduse 6.peatükist tulenevalt oli pankrotihalduril kohustus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks tegeleda pankrotivara moodustamise küsimustega ( nt tagasivõitmine). Juhul kui pankrotihaldur leidnuks, et tegemist olnuks ettevõtte üleminekuga kostjale, oleks ta esitanud vastavad nõuded. Pankrotihaldur seda teinud ei ole. Ülalmärgitud põhjendustel puudub kostjal kohustus AS-i poolt 08.12.1998 garantiikirjaga (tl 16) võetud kohustuse täitmiseks hageja ees tulenevalt 11.12.1997 AS-i ja AS-i vahel sõlmitud tollimaakleri garantiikindlustuslepingust (tl 12-15), Tallinna Tolliinspektuuri 22.02.1999 ettekirjutusest nr XXX (tl 17-18) ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

02.02.2000 otsusest (tl 19-24) ning hagi tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd ettevõtte üleminek ei ole tõendatud. Hageja poolt hagiavalduses märgitud VÕS-i ettevõtte üleminekut reguleerivad sätted kohaldamisele ei kuulu, kuna ei kehtinud väidetava ülevõtmise ajal 2000. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus jättis hagi rahuldamata, mistõttu kostja kohtukulud tuleb hagejalt välja mõista. Kostja kohtukuluks on tasu õigusabi eest. Õigusabi eest tuleb tasu välja mõista hagejalt TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel. Kostja taotleb õigusabi eest 75 791,40 krooni väljamõistmist. Arvestades asja mahtu, menetluse kulgu, peab kohus põhjendatuks välja mõista õigusabi eest 50 000 krooni, mis on kooskõlas TsMS § 61 lg 1 p-s 2 sätestatud justiitsministri kehtestatud suurusega (Justiitsministri 23.08.1999 määrus nr 42).

T. Hiiuväin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.