Pärnu Maakohus
Kohtunik
Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavaks- 7. juuli 2017, Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-16-8909
Tsiviilasi
M. P. hagi T. S., T.R.i ja R. T.i vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
11 400 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja M. P., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxx x-x, xxxxxxx, xxxxxxxx esindajad Kostjad T. S., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxxxxxx xx-x, xxxxx T.R., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx R. T., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht x. x. xxxxxxxx xxx, xxxxx Kohtuistungi toimumise aeg
29.06.2017
Rahuldada M. P. hagi T. S. vastu. Välja mõista T. S.lt (S., isikukood xxxxxxxxxxx) 16.05.2014 sõlmitud laenulepingust nr 16052014 tulenev põhivõlg 4500 (neli tuha viissada) eurot, intress 1800 (üks tuhat kaheksasada) eurot, viivis 4500 (neli tuhat vissada) eurot ning sissenõudekulu 600 (kuussada) eurot, kokku 11 400 (üksteist tuhat nelisada) eurot M. P. (P., isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks. Jätta rahuldamata M. P. hagi T.R.i ja R. T.i vastu.
Menetluskulude jaotus ja Jätta hageja menetluskulud T. S. kanda ning T.R.i ja R. T.i menetluskulud M. P. kanda. kindlaksmääramine Määrata hageja M. P. hüvitatavate menetluskulude suuruseks 600 (kuussada) eurot ning mõista nimetatud summa T. S.lt M. P. kasuks välja. Määrata kostja T.R.i hüvitatavate menetluskulude suuruseks 282 (kakssada kaheksakümmend kaks) eurot ning mõista nimetatud summa M. P.lt T.R.i kasuks välja. Määrata
kostja
R.
T.i
hüvitatavate
menetluskulude
Tsiviilasi nr 2-16-8909 suuruseks 282 (kakssada kaheksakümmend kaks) eurot ning mõista nimetatud summa M. P.lt R. T.i kasuks välja. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.
Sisulised asjaolud, poolte väited, tõendid ja nõuded Hageja nõuded, väited ja tõendid Hagiavalduse (I kd tl 3-7) kohaselt sõlmis hageja M. P. 16.05.2014 T. S.ga laenulepingu nr 16052014 (I kd tl 8-18). Lepingu alusel andis hageja kostjale laenu summas 4500 eurot. Lepingu punkti 3.1 kohaselt kohustus kostja tagastama laenusumma koos intressidega (intressid summas 1800 eurot, põhisumma ja intressid kokku 6300 eurot) kolme kuu jooksul alates laenusumma väljastamisest ehk hiljemalt 16.08.2014. Hageja tegi kostjale lepingujärgse laenusumma väljamakse 17.05.2014 (I kd tl 19). T. S.ga sõlmitud laenulepingu täitmise tagamiseks sõlmis hageja 16.05.2014 käenduslepingu T.R.iga (I kd tl 20-20-22). Käenduslepingu punktis 2.1 lepiti kokku, et kui T. S. ei ole kohustuse täitmise tähtpäevaks, s.o 16.08.2014 tasunud laenulepingust tulenevaid makseid summas 6300 eurot, on võlausaldajal õigus pöörata võlanõue T.R.i kui käendaja vastu. Käenduslepingu punktist 2.2 tulenevalt vastutab T.R. käendatava T. S. kohustuste täitmise eest täies ulatuses, sh viivise tasumise eest. Samuti sõlmis hageja T. S.ga sõlmitud laenulepingu täitmise tagamiseks 16.05.2015 käenduslepingu R. T.iga (I kd tl 23-25). Käenduslepingu punktis 2.1 lepiti sarnaselt teise käendajaga kokku, et kui T. S. ei ole kohustuse täitmise tähtpäevaks, so. 16.08.2014 tasunud laenulepingust tulenevaid makseid summas 6300 eurot, on võlausaldajal õigus pöörata võlanõue R. T.i kui käendaja vastu. Käenduslepingu punktist 2.2 tulenevalt vastutab R. T. käendatava T. S. kohustuste täitmise eest täies ulatuses, sh viivise tasumise eest. Vaatamata laenusumma tagasimakse tähtaja möödumisele ja korduvatele pöördumistele ei ole kostja T. S. võlgnetavat summat kuni käesoleva ajani tasunud. Hageja palub mõista välja solidaarselt T. S.lt, T.R.ilt ja R. T.ilt hageja kasuks 6 300 eurot (põhivõlg 4500 eurot + intress 1800 eurot) ning T. S.lt hageja kasuks viivis põhivõlalt summas 4500 eurot ja võla sissenõudmise kulud summas Kostjate seisukohad ja vastuväited, hageja seisukohad kostjate väidete osas Kostja T. R. esitas kohtule vastuse (I kd tl 53), milles ta hagi ei tunnista. Hagis toodud käenduslepingul ei ole tema allkirja ja allkiri on võltsitud. Kostja soovib käekirja ekspertiisi. Kostja R. T. esitas kohtule vastuse (I kd tl 58), mille kohaselt kostja hagi ei tunnista. Hagis toodud käenduslepingul ei ole tema allkirja ja allkiri on võltsitud. Kostja soovib käekirja ekspertiisi. 02.11.2016 määrustega määras kohus käekirjaekspertiisid mõlema käendaja suhtes (I kd tl 134-135 ja 137-138) ning ekspertiisiakt 16E-DK0129 (I kd tl 151-157) ja akt nr 16E-DK0141 (I kd tl 163) on kohtule edastatud 28.12.2016.
2(5)
Tsiviilasi nr 2-16-8909 29.06.2017 toimunud kohtuistungil (protokoll II kd tl 35-37) jäi hageja esitatud hagi juurde. Kostja T. S., kes kirjaliku menetluse käigus kohtule ühtki menetlusdokumenti ei esitanud, tunnistas enda vastu esitatud hagi ning võttis selle õigeks. Kostjad T. R. ja R. T. hagi ei tunnistanud. Kohus on menetluse käigus võtnud vande all seletuse kõigilt kostjailt. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Asjas puudub vaidlus selles, et 16.05.2014 sõlmis hageja T. S.ga laenulepingu nr 16052014. Lepingu alusel andis hageja kostjale laenu summas 4500 eurot. Lepingu punkti 3.1 kohaselt kohustus kostja tagastama laenusumma koos intressidega (intressid summas 1 800 eurot, põhisumma ja intressid kokku 6300 eurot) kolme kuu jooksul alates laenusumma väljastamisest ehk hiljemalt 16.08.2014. Laenusumma on kostjale T. S.le välja makstud 17.05.2014. Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi kostja T. S. osas kohtuotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, kuna kostja on kohtule esitatud hagi õigeks võtnud. Hagi on T. S. poolse õigeksvõtuga põhjendatud, kohtul puudub alus õigeksvõtu vastuvõtmisest keelduda. Kostja on tunnistanud, et ei ole omapoolsed rahalisi kohustusi hageja ees täitnud ning samuti ei ole kostja vaidlustanud ei põhinõude, intressi, sissenõudekulu ega viivise suurust. Hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt T. S.lt põhivõlg 4500 eurot, intress 1800 eurot, sissenõudekulu 600 eurot ja viivis 4500 eurot, kokku 11 400 eurot hageja kasuks. Hagiavalduse kohaselt on T. S.ga sõlmitud laenulepingu täitmise tagamiseks sõlmitud ka 16.05.2015 käenduslepingud T.R.iga ja R. T.iga. Mõlema käenduslepingu punktis 2.1 lepiti kokku, et kui T. S. ei ole kohustuse täitmise tähtpäevaks, so. 16.08.2014 tasunud laenulepingust tulenevaid makseid on võlausaldajal õigus pöörata võlanõue T.R.i ning R. T.i kui käendajate vastu. Antud asjas ongi vaidlusaluseks asjaolu, kas eelpool toodud käenduslepingud hageja ja kostjate T.R.i ning R. T.i vahel üldse sõlmitud on. Nimelt leiavad kostjad, et hagis toodud käenduslepinguid nemad ei ole allkirjastanud ning lepingutel ei ole nende allkirjad. T. S. selgitas 29.06.2017 kohtuistungil, et M. P. andis käenduslepingud, juurde läksid allkirjad ja id-kaardi koopiad. Kui koopiad olid tehtud id-kaartidest, siis tagastas need ja ilmselt siis allkirjastati lepingud, ta ei mäleta, kuskohas see toimus. Ta arvab, et nägi allkirja andmist, aga täpselt ei mäleta. R. T. ja T. R. jäid istungil oma seisukoha juurde, mida nad ka vande all antud seletustega kinnitanud on - nimelt nemad pole käenduslepingule alla kirjutanud ning lepingutel olevad allkirjad ei ole nende omad. Mõlemad käendajad on tunnistanud, et laenu käendamise teemal oli T. S.ga juttu, kuid oma nõusolekuid/allkirju käendajad selleks andnud ei ole. Kuidas sattusid ID-kaardid T. S. kätte, kaaskostjad selgitada ei osanud. 3(5)
Tsiviilasi nr 2-16-8909 Käekirjaekspertiisi aktide 16E-DK0129 (T. R.) ja 16 E-DK0141 (R. T.) kohaselt allkirja R. T.i nimelt 16.05.2014 R. T.i ja M. P. vahelisele ja käenduslepingule ei ole tõenäoliselt kirjutanud R. T.. Samuti 16.05.2014 T.R.i ja M. P. vahelisel käenduslepingul puudub T.R.i võrdlusallkirjadele vastav allkiri, st allkirja T.R.i nimelt ei ole tõenäoliselt kirjutanud T.R.. Ekspertiisiaktides on detailselt näidatud, millised eritunnused kummagi käendaja allkirjades ei lange kokku võrdlusmaterjalidena esitatud dokumendiallkirjadega ja kohtu võetud eksperimentaalproovidega. Allkirja tõenäosuse skaala on lisatud aktidele ja selle kohaselt on arvamus, et käenduslepinguile ei ole alla kirjutanud ei R. T. ega T. R., tugevuselt seitsmes üheksaastmelisel skaalal (tugevamad arvamused on „väga tõenäoliselt on erinevad kirjutajad“ ja „erinevad kirjutajad“). Kõnealuse skaala punkti osas on selgitusena märgitud, et: „Esitatud materjalid võivad seada eksperdiuuringuteks mõned piirangud. Vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil on mitmed lahkuminekud. Puuduvad olulised kokkulangevused. Eksperdiuuringutest järeldub, et vaidlustatud käsikirjaline tekst ja/või allkiri tõenäoliselt ei ole kirjutatud kontrollitava isiku poolt. Tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine isik, on suur.“ Arvestades ekspertiisiaktides tuvastatut ning asjaolusid, et - ainus tõend käendajate poolt lepingute allkirjastamisele on T. S. ütlused vande all, kusjuures allkirjastamiste täpseid asjaolusid ei mäletanud ka tema - asjas puudub vaidlus, et käenduslepingud on laenuandja ja käendajate (või kellegi teise) poolt allkirjastatud erineval ajal ja kohas, mis on lepingu sõlmimise/sõlmituks lugemise seisukohalt kahtlemata ebaharilik praktika, hageja ei olnud käendajaid enne kohtumenetlust näinud - käendajad ise on vande all andnud ütlusi, et nemad lepinguid ei allkirjastanud, puudub kohtul veendumus, et käenduslepingud on nendes märgitud ajal ja käendajate poolt allkirjastatud, s.t et need väljendavad nende tahet käendajana põhivõlgniku eest vastutust kanda. Tõendeid selleks on ebapiisavalt ja n-ö sõna-sõna vastu olukorras (kui ekspertiisiaktid kõrvale jätta) tõlgendab kohus asjaolusid kohustatud isikute kasuks. Pealegi ei ole T. S. ütlused täpsed, nad ei saagi seda ilmselt olla, sest tegemist on enam kui 3 aastat tagasi toimunuga. Seega jätab kohus hagi antud kostjate suhtes rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja T. S. kanda ning kostjate T.R.i ja R. T.i menetluskulud hageja M. P. kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 29.06.2017 toimunud kohtuistungil märkis hageja, et tema menetluskuluks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 600 eurot. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et see on põhjendatud ning kostjalt T. S.lt tuleb välja mõista tasutud riigilõiv 600 eurot. Tegemist oli vältimatu ja vajaliku kulutusega nõude esitamisel. Kostjad T.R. ja R. T. märkisid kohtuistungil, et nende menetluskuluks on ekspertiisitasu ehk kummalgi 282 eurot. Kuna kohus jättis nende osas hagi rahuldamata, siis tuleb hagejalt välja mõista kummagi kostja kasuks 282 eurot. 4(5)
Tsiviilasi nr 2-16-8909
/allkirjastatud digitaalselt/ ToomasTalviste kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.