Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Meeli Kaur
Otsuse avalikult teatavaks
25. juuni 2007.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn,
tegemise aeg ja koht
kirjalikus lihtmenetluses
Tsiviilasja number
2-07-7547
Tsiviilasi
AS-i xxx hagi Osaühingu xxx vastu 11 591.64 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
hageja AS xxx (registrikood xxx; asukoht xxx)
esindajad
hageja lepinguline esindaja Helena Purga (Lindorff Eesti AS, Rävala pst 5, 10143 Tallinn, elektronpost) kostja Osaühing xxx (registrikood xxx) kostja seaduslik esindaja Herki Raudsepp (isikukood xxx, elukoht xxxx)
Jätta AS-i xxx hagi Osaühingu xxx vastu 11 591.64 krooni nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta AS-i xxx kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (25. juuni 2007.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud 08.03.2007 esitas AS xxx kohtule hagi Osaühingu xxx vastu 11 591.64 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 02.03.1999 kolm liitumislepingut, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Hageja esitas kostjale arved nr 1832316, 9912691986, 9911581160 summas 6 031.80 krooni. Kostja põhivõlg hagiavalduse esitamise seisuga on 5 796.32 krooni. Hageja on arvestanud kostjale viivist 0.5 % päevas alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni 02.03.2007. Viivisevõlg on 73 319.40 krooni ning hageja vähendab viivist ning nõuab hagejalt viivist põhivõlast väiksemas ulatuses 5 795.32 krooni.
Hagiavalduses tugineb hageja xxx teenuste kasutamise üldtingimustele, mille p 4.1.2 kohaselt kohustus kostja tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja esitas kostjale arved aadressil xxx. Aadressi muutumisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Hageja palub kostjale välja mõista võlgnevus 11 591.64 krooni. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kostja keeldub kohustuse täitmisest ja taotleb hageja nõude aegumise arvesse võtmist. Hagimaterjalidest nähtuvalt muutus hageja nõue sissenõutavaks enne võlaõigusseaduse (VÕS) jõustumist. Hageja nõue aegus hiljemalt 01.07.2005. Kuna põhinõue on aegunud on aegunud ka viivise nõue. Menetluse käik 18.05.2007 määrusega määras kohus menetleda hagi kirjalikus lihtmenetluses. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel on 02.03.1999 sõlmitud kolm liitumislepingut (t lk 6-8), mille alusel osutas hageja kostjale mobiilsideteenust. Kostja kohustus täitma NMT 450 ja GSM kasutamise eeskirja, mis sätestas xxx AS-i (edaspidi EMT) mobiiltelefonisidealaste teenuste kasutamise korra (t lk 13-20). Kostja endale võetud kohustusi ei täitnud ja jäi hagejale võlgu. Hageja põhinõue summas 5 796.32 krooni kostja vastu tuleneb 30.11.1999 arvest nr 9911581160 ja 31.12.1999 arvest nr 9912691986 (t lk 10-11). Kostjale on 31.01.2000 esitatud arve nr 0001832316 viivise summas 172 krooni eest (t lk 12). 31.12.1999 esitatud arve makse laekumise tähtaeg on 20.01.2000, seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 21.01.2000 (t lk 11). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Vastavalt TsÜS § 147 lg 1 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega ning TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt hakkas hageja nõude aegumistähtaeg kulgema 21.01.2000. TsÜS § 143 tulenevalt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja esitas oma kirjalikus vastuses kohtule aegumise kohaldamise taotluse (t lk 36-37). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 sätestas, et hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat. Kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Sellest tulenevalt kuulub kohaldamisele VÕSRS § 9 lg 2, millest tulenevalt on hageja nõude aegumistähtaeg kolm aastat, mis hakkas kulgema 01.07.2002. Hageja nõue summas 11 591.64 krooni kostja vastu aegus seega 30.06.2005. Hagi on esitatud pärast TsÜS § 146 lg 1 sätestatud aegumistähtaega ning seega on liitumislepingu alusel esitatud põhinõue ja viivise nõue aegunud. Pärast nõude aegumist võib
kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest (TsÜS § 142 lg 1 teine lause). Kohustatud isik on taotlenud nõude aegumise arvesse võtmist, mistõttu kuulub hagi rahuldamata jätmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.