Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

toimumise tegelikuks põhjuseks või mitte, seega puudub alus väita, et õnnetusjuhtumis oli kindlasti süüdi kostja ja et hagejal on tekkinud regressinõue kostja vastu. Õnnetusjuhtumi põhjustas tegelikult just asjaolu, et veos oli poolhaagises veose saaja poolt puudulikult ja mittenõuetekohaselt pakitud, paigutatud ning kinnitatud. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud ekspertiisiakt ei ole objektiivne. Selle kohaselt väidab Lars Krogius Baltic OÜ, et ta on sõltumatu ekspertiisifirma, samas väidetakse akti lk. 3, et akti allakirjutanu esindab ERGO Kindlustuse huve. Sõltumatu ekspertiisifirma ei saa esindada kellegi huve. Ekspertiisiakt on ühepoolne, sellele on alla kirjutanud üksnes Lars Krogius Baltic OÜ esindaja Kaupo Püvi. Ühepoolne akt ei saa tõendada kellegi süüd. Ekspertiisiaktis on olulised ebatäpsused: lk. 3 on väidetud, et puidust värvialused olid laaditud haagise pikisuunas kahes reas tihedalt üksteise vastu, poolhaagise tagaosas oli ca 2 m vabaks jäänud, kaup oli kaubaalustel vajunud sõidusuunale vastupidises suunas, seejuures ei olnud alused liikunud. Nimetatu ei vasta tõele. 3. juulil 2003. a. on Muuga sadamas koostatud ja allkirjastatud akt, millest nähtub, et 30. juunil 2003. a. kauba laadimisel lattu selgus, et kaup asus kolmekorruseliselt laotuna palettidel, mille ümber oli tõmmatud üksnes kile, puudus palettidel olnud kauba ja palettide endi kinnitus, kaup ei katnud täies ulatuses kogu treileri pinda ning palettide vahel olid vabad tühimikud, kaup oli osaliselt nihkunud ja osaliselt palettidelt maha kukkunud vabadesse tühimikesse. Nimetatud väidete tõesust on oma allkirjaga tõendanud ka Lars Krogius Baltic OÜ esindaja Kaupo Püvi, kes oma hilisemas ekspertiisiaktis on teisiti väitnud. Kaup ei olnud kaubaalustele vajunud sõidusuunale vastupidises suunas, vaid just sõidusuunas. Kostja stividorid lükkasid poolhagist laevalt maha spetsiaalse sadamavedukiga, tagumine ots ees, mis on tõendatud sündmuskohal tehtud fotodega. Poolhaagis oli lastitud laeva ülemisele tekile, kuna tegemist oli ohtliku kaubaga, mistõttu poolhaagise kaile transportimiseks oli vaja läbida laeva kaldtee. Kuna 3. juuli 2003. a. aktiga ja 3. oktoobri 2003. a. ekspertiisiaktiga on tõendatud, et kaup ei olnud nõuetekohaselt pakitud ja kinnitatud, siis poolhaagise jõudmisel kaldteele, millega kaasnes poolhaagise tagumise otsa oluline langus allapoole, toimus poolhaagises ulatuslik kauba nihkumine ja varing, millele aitas omakorda kaasa sadamaveduki pidurdamine, et ära hoida poolhaagise liiga kiire (vaba) liikumine kaldteel allapoole. Arvestades kauba kaalu, mis oli 22.157 kg, on ilma ekspertiisitagi selge, et sellise massi vaba liikumine kaldteel poolhaagise tagaosa suunas, kus poolhaagise tagumise porteni oli ca 2 m vaba ruumi, ei võimaldanud kostja stividoridel mistahes pingutusele vaatamata hoida poolhaagist vajaliku kontrolli all, mida tõendab asjaolu, et poolhaagis läks kauba nihkumisest saadud löögi tagajärjel tasakaalust välja, kaldus kõrvale ja põrkas inertsiga vastu laeva, mille tulemusel sai poolhaagis vigastada. Seega oli kauba mittenõuetekohane pakkimine ja kinnitamine otseseks põhjuseks õnnetusjuhtumi toimumisel. Kostja kui laadija ja ladustaja ei vastuta kauba pakendamise ja kinnitamise puudulikkuse eest poolhaagises. Selle eest vastutab kauba saatja. Kostjale polnud teada asjaolu, et kaup ei olnud poolhaagises nõuetekohaselt pakitud, kostjat ei olnud sellest hoiatatud, poolhaagis oli plommitud ning sinna sisse ei olnud võimalik näha. Kostja tegi tööd tavapärase hoolsusega. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et kostja käitumine poolhaagise lossimisel oleks olnud õigusvastane ja läbi viidud vajaliku hoolsuse ja professionaalsuseta. Kauba saatja, kauba saaja ja haagise omanik ei ole esitanud kostja vastu mingeid pretensioone lossimistööde mittenõuetekohase läbiviimise kohta ega väitnud, et õnnetuse põhjustas kostja töötajate hooletus ja mittenõuetekohane lossimise läbiviimine. Hageja on

Esimese astme kohtu otsus

rikuks looduskeskkonda, ei põhjustaks varalist kahju ega takistaks liiklust. LE § 6 lg. 1 kohaselt peavad veose kinnitusvahendid olema korras ja piisavalt tugevad hoidmaks veost paigal ja koos. LE § 7 lõigete 6 ja 7 kohaselt peab veos toetuma mõlemast küljest vähemalt kahe küljeposti vastu ja sõiduki ehitus peab võimaldama kahe järjestiku aluspaku vahelises alas sidumist sõiduki raami, platvormi ja veokasti külge. Puudub vaidlus, et see nõue oli täitmata. Kuna kostjat ei olnud informeeritud asjaolust, et veos ei ole nõuetekohaselt kinnitatud, poolhaagis oli kaetud ja plommitud ja sinna sisse näha ei olnud võimalik, siis oli kostjal alust arvata, et kaup on poolhaagises kinnitatud vastavalt kehtivatele nõuetele ja sellest tulenevalt on veos paigal ja koos ning ei esine selle liikumist, mis võiks põhjustada poolhaagise liikumist. Kuna välja on selgitamata õnnetusjuhtumi asjaolud ja isik, kes on kahju tekitamise põhjustanud ning tuvastamata on asjaolu, kas veose liikumine võis poolhaagise mahalaadimisel mootorlaevalt ohtu seada sõiduki stabiilsuse ja liikumiskindluse, siis tuleb hagi jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ning kohtukulud mõista välja vastustajalt. Täidetud on kõik delikti üldkoosseisu elemendid: täidetud on objektiivne teokoosseis ja õigusvastasus ning kostja süü puudumine on kostja poolt tõendamata. Kohus kohaldas vääralt VÕS § 1050 lõiget 1, asudes seisukohale, et hageja peab tõendama kostja süüd: selle sätte kohaselt peab kostja tõendama oma süü puudumist. Isegi kui kauba pakendamise viis ei olnud mereveoks küllaldane, ei ole kostja tõendanud seda, et ebapiisava pakendamise tulemusel kaup liikus ja põhjustas liiklusõnnetuse. Tõenäolisem on, et kaup liikus liiklusõnnetuse tagajärjel inertsi mõjul, mis tekkis haagise põrkumisel vastu laeva keredetaile. Ekspertiisiaktist nr. LKB.97.03.K nähtub otseselt, et kokkupõrke ja kahju põhjuseks oli kostja töötajate lohakus (süü). Kostja kui majandustegevuses tegutsev isik oli kohustatud kasutama laadimisel tehnikat ja meetodeid, mis tagaksid kontrolli laaditavate objektide üle. Kuna tegemist on oma ala professionaaliga, lasub tal kõrgendatud hoolsuskohustus. Suurte ja raskete, mitukümmend tonni kaaluvate veoautode laevale ja laevalt maha laadimine sadamavedukiga on käsitletav suurema ohu allikana VÕS § 1056 ja 1057 mõttes ja seetõttu vastutab kostja tekkinud kahju eest ka oma süüst sõltumata. Rikutud on otsuse põhjendatuse nõuet, kuna seda kostja väidet ei ole otsuses käsitletud. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Pelgalt kahjujuhtumi fakt iseenesest ei saa olla kostja süü automaatseks tõendiks. Kostja on tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi VÕS § 1050 lõike 1 kohaselt. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on ebaõige ja tuleb tühistada, hagi tuleb rahuldada. Maakohus kohaldas vaidlust lahendades ebaõigesti materiaalõiguse norme. Pooled ei vaidle selle üle, et 27. juunil 2003. a. kell 18.00 lossisid kostja stividorid mootorlaeva Rakvere, lossimistööde käigus toimus poolhaagise Kögel kokkupõrge laevakerega ja see OÜ-le M.A.Z.G.I. kuuluv poolhaagis sai ulatuslikke vigastusi. Vaidlust ei ole ka selle üle, et poolhaagis oli kindlustatud hagejaga sõlmitud vabatahtliku sõidukikindlustus-lepingu alusel ning hageja hüvitas omanikule haagise taastamisremondi maksumuse hagisummas. Ka taastamisremondi maksumuse ja hüvitise suuruse üle ei ole vaidlust tõstatatud.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja vastutab poolhaagise vigastamisega tekitatud kahju eest. Kostja väitel ei ole ta õigusvastaselt käitunud, õnnetuse otseseks põhjuseks oli kauba mittenõuetekohane pakkimine ja kinnitamine ning kostja ei pea end kahju tekitamises süüdlaseks. Hageja seevastu leiab, et kahju tekkis kostja õigusvastase käitumise tulemusena ning süü puudumist ei ole kostja tõendanud. Kolleegium leiab, et kostja vastutuse aluseks on kahju õigusvastane tekitamine. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg. 1 p. 5 kohaselt on kahju tekitamine muuhulgas õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 on sätestatud juhud, mil kahju tekitamine ei ole õigusvastane. VÕS § 127 lg. 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1050 lg. 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1054 lg. 1 kohaselt, kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. Kuna haagis sai vigastusi kokkupõrkel laevakerega, kusjuures kokkupõrge leidis aset kostja majandustegevuses toimunud lossimistööde käigus, kui kostja stividorid lükkasid poolhaagist laevalt maha spetsiaalse sadamavedukiga, siis on ilmne, et kahju tekkimise ja lossimistööde vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg. 4) ning et kahju tekitasid kostja töötajad, kelle eest kostja vastutab (VÕS § 1054 lg. 1). Kostja ei olegi väitnud, nagu oleks kahju tekkinud ka juhul, kui haagist ei oleks lossimise käigus laevalt maha lükatud. Kahju seisneb poolhaagisele tekitatud vigastustes, seega on rikutud haagiseomaniku omandit, mis on õigusvastane VÕS § 1045 lg. 1 punktist 5 tulenevalt. Esile ei ole toodud mingeid asjaolusid, mille puhul tuleks VÕS § 1045 lõigetest 2 ja 3 tulenevalt kaaluda, ega kahju tekitamise õigusvastasus ole välistatud. Seega on haagiseomanikule kostja poolt õigusvastaselt kahju tekitatud. Vastutuse järgnemiseks on vajalik ka kostja süü olemasolu. Maakohus põhjendas hagi rahuldamata jätmist sellega, et kostja süüd ei ole tõendatud. Kolleegium leiab, et maakohus jaotas tõendamiskoormise poolte vahel ebaõigesti, sest VÕS § 1050 lõikest 1 tulenevalt ei pidanud hageja tõendama kostja süüd, vaid kostja pidi kahju tekitamise eest vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole kahju põhjustamises süüdi. Maakohus otsuses kostja süü puudumist ei tuvastanud, seega oleks tulnud lähtuda sellest, et VÕS § 1043 kohaldamise eeldused on täidetud. Kolleegium leiab, et kostja ei ole oma süü puudumist tõendanud. VÕS § 104 lg. 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Kuna VÕS § 1043 lõikes 1 ei ole vastutuse aluseks oleva süü vormi sätestatud, piisab selleks hooletusest kui kõige kergemast süü vormist. VÕS § 104 lg. 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Kostja hooletust on väitnud ka hageja. Seega pidi kostja vastutusest vabanemiseks tõendama, et kahju tekkis vaatamata sellele, et ta järgis käibes vajalikku hoolt. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, milline on lossimistöödel vajalik hool, ega ka asjaolusid, mis võimaldaksid teha järeldusi kostja poolt selle vajaliku hoole järgimise kohta vaidlusalusel juhul. Ainuüksi asjaoludest, et kostja on lossimistööde alal professionaal ja tegutseb pikki aastaid Muuga sadamas lossimistööde tegemisel, et kasutatud tehnika oli töökorras ning kostja töötajad ei olnud alkoholijoobes, seda järeldada ei saa. Oma süü puudumist on kostja põhjendanud väitega, et veos oli haagises puudulikult ja mittenõuetekohaselt pakitud, paigutatud ja kinnitatud, maakohus oma otsuses tuvastas puudused kauba pakkimisel ning hageja ei ole neid puudusi vaidlustanud. Sellest ei piisa aga kostja süü puudumise tuvastamiseks. Kostja ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta,

millest võiks järeldada kauba pakkimise puuduste mõju kahju tekkimisele. Nõustuda ei saa kostjaga, nagu oleks enesestmõistetav, et puudused kauba pakkimisel põhjustasidki õnnetusjuhtumi või nagu tuleks seda eeldada. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber hageja väite, et kui haagise lossimise käigus hakkas kaup kaldteel liikuma, nagu kostja väidab, siis oleks see kaup pidanud hakkama liikuma juba ka pealelaadimisel, kuna kaldtee nurk oli laeva lossimisel ja kauba pealelaadimisel sama. Kostja selgitustest ja poolhaagise ning kaubaks olnud kaubaalustele asetatud värvipurkide asendist pärast õnnetuse toimumist küsimusele vastamiseks ei piisa, kuna vastus niisugusele küsimusele eeldab füüsikaalaseid eriteadmisi, kohtule ei ole aga esitatud tõendeid, millest nähtuks, millised jõud haagisele mõjusid ja kuidas need selle liikumist mõjutasid. Esitatud ei ole tõendeid, millest saaks järeldada, et kaup hakkas liikuma lossimise käigus, nagu väidab kostja, mitte ei põhjustanud seda inerts, mis tekkis haagise põrkumisel vastu laeva keredetaile, nagu eeldab hageja. Et kostja ei ole oma süü puudumist tõendanud ja esinevad kõik teised VÕS § 1043 koosseisu elementidele vastavad asjaolud, siis on kostja kohustatud vaidlusaluse kahju hüvitama. VÕS § 492 lg. 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna hageja on vaidlusaluse kahju kindlustusvõtjale hüvitanud, on kindlustusvõtjale kuulunud kahju hüvitamise nõue kostja vastu talle üle läinud. Hagi tuleb rahuldada. Kuna esineb VÕS §-is 1043 sätestatud alus hagi rahuldamiseks, ei ole alternatiivsete võimalike kahju hüvitamise aluste käsitlemine otsuses vajalik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-is sätestatut. Hageja on esitanud taotluse kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu 6000 krooni ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 5250 krooni väljamõistmiseks. Taotlus tuleb rahuldada kuni 1. jaanuarini 2006. a. kehtinud TsMS § 60 lõigete 1, 8 ja 11 alusel.

Margo Klaar

Reet Allikvere

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.